Sapindaceae
Põldvaher: ravimtaime kasutus ja hooldus
Acer campestre
Põldvaher on vastupidav ja vähenõudlik puu, mis saab hakkama enamikus mullatüüpides ja valgustingimustes. See kasvab kõige paremini täispäikeses kuni poolvarjus, eelistades hästi dreenitud parasniisket neutraalset kuni kergelt aluselist mulda. Juurdunud puud on põuataluvad ja vajavad kastmist vaid tugeva põua ajal. Lõikamine ei ole vajalik, kuid puu talub seda hästi heki kujundamisel.
Iga 14 päeva tagant
Ere hajuvalgus
-20° - 35°C
40% - 70%
Kategooriad
Mis on Põldvaher?
Põldvaher (Acer campestre) on lihtne hooldusega taim perekonnast Sapindaceae. Põldvaher (Acer campestre) on Euroopast, Edela-Aasiast ja Põhja-Aafrikast pärinev keskmise suurusega heitlehine puu. See on Taani ainus looduslikult kasvav vahtraliik ning kasvab hästi metsaservades, hekkides ja avatud maastikel. Põldvaher on tuntud oma iseloomuliku korgikihtidega koore ja viiehõlma...
Põldvaher kasvab kuni 15.0m, laius 700 cm, kastmine iga 14 päeva tagant, -20°C – 35°C, 40–70% niiskust. See on ei sobi siseruumide jaoks ja ohutu lemmikloomadele.
Erinevalt paljudest troopikataimetest talub Põldvaher kastmisvigasid. Sobib algajatele. Erinevalt paljudest populaarsetest liikidest on Põldvaher ohutu hoida lemmikloomade lähedal.
Kuidas hooldada Põldvaher?
TLDR: Põldvaher vajab Ere hajuvalgus, kastmist iga 14 päeva tagant ning temperatuuri -20–35°C juures ja 40-70% niiskust.
Kui tihti peaks Põldvaher kastma?
Kastke vastistutatud põldvahtraid esimesel aastal põhjalikult kord nädalas. Kui puu on juurdunud, on see põuataluv ja saab hakkama vaid sademetega, välja arvatud pikaajalise põua ajal, mil on soovitatav kasta iga kahe nädala tagant.
Kui palju valgust vajab Põldvaher?
Põldvaher kasvab hästi täispäikeses kuni kerges poolvarjus ja vajab vähemalt 4–6 tundi otsest päikesevalgust päevas. See talub varju paremini kui paljud teised vahtrad ja võib kasvada metsaserva tingimustes.
Milline on parim muld Põldvaher jaoks?
Põldvaher on kohanemisvõimeline ja kasvab liivastel, savistel ja liivsavimuldadel. See eelistab neutraalset kuni nõrgalt aluselist mulda (pH 6,0–8,0) ning kasvab eriti hästi hea drenaažiga lubjarikkal huumusmullal. Vältige seisvat vett juurte ümber.
Mis on Põldvaher ja kust see pärit on?
Põldvaher (Acer campestre) on Euroopast, Edela-Aasiast ja Põhja-Aafrikast pärinev keskmise suurusega heitlehine puu. See on Taani ainus looduslikult kasvav vahtraliik ning kasvab hästi metsaservades, hekkides ja avatud maastikel. Põldvaher on tuntud oma iseloomuliku korgikihtidega koore ja viiehõlmaliste lehtede poolest, mis värvuvad sügisel kuldkollasteks ja oranžikaspunasteks. Puu on äärmiselt vastupidav, talub saastet ja tuult ning sobib suurepäraselt heki- ja alleetaimeks. See kasvab kuni 15–25 meetri kõrguseks ja elab mitusada aastat.
Kuidas paljundada Põldvaher?
Kui suureks kasvab Põldvaher?
TLDR: Põldvaher võib kasvada kuni 15.0m kõrguseks, kasvukiirusega Kiire.
Maksimaalne kõrgus
15.0m
Laius
7.0m
Kasvukiirus
Kiire
Lehed
Lehtpuu
Taimede kasutusalad
Dekoratiivne
Suurepärane kaunistus
Ravimtaim
Raviomadused
Ravimtaime kasutus
- Koort on rahvameditsiinis traditsiooniliselt kasutatud kootava vahendina
- Tüvest saab väikeses koguses koguda mahla vahtrasiirupi valmistamiseks
Kasutamine toiduvalmistamisel
- Tüvemahla saab keeta siirupiks, mida kasutada suhkru alternatiivina
Kas teie taim näitab sümptomeid?
Klõpsake sümptomil, et avastada võimalikud põhjused:
Millised haigused mõjutavad Põldvaher kõige sagedamini?
TLDR: Põldvaher on vastuvõtlik 8 teadaolevale haigusele. Jälgige regulaarselt varajaseks avastamiseks.
Jahukaste
Jahukaste on levinud seen-haigus, mida põhjustavad erinevad seeneliigid, sealhulgas Erysiphe, Podosphaera, Oïdium ja Leveillula. See mõjutab üle 10 000 taimeliigi kogu maailmas. Haigus levib hästi soojas ja kuivas kliimas kõrge õhuniiskusega ning avaldub iseloomuliku valge jahuse kattena taimepindadel.
Juuremädanik
Juuremädanik on tõsine seenhaigus, mis mõjutab taimede juurestikku, põhjustades selle lagunemist ja taime hukkumist. Seda põhjustavad peamiselt liigkastmine, halb drenaaž või mullaborseened nagu Pythium, Phytophthora, Rhizoctonia ja Fusarium. Haigus areneb hästi üleujutatud tingimustes, kus juured on hapnikust ilma jäetud ja seega vastuvõtlikud seennakkusele.
Antraknoos
Antraknoos on seen-haigus, mida põhjustavad perekonna Colletotrichum seened ning mis mõjutab paljusid taimi, sealhulgas köögivilju, puuvilju ja puid. Haigus levib kõige paremini jahedas ja niiskes keskkonnas, põhjustades taimedel tumedaid, süvistunud kahjustusi lehtedel, vartel, õitel ja viljadel.
Leheplekk
Leheplekk on levinud seenhaigus, mida põhjustavad mitmesugused patogeenid, sealhulgas Alternaria, Ascochyta, Colletotrichum, Septoria ja Venturia. Haigus mõjutab peamiselt lehti, põhjustades värvimuutusega laike, mis ravimata jätmisel võivad viia enneaegse lehevarisemiseni.
Tähendus ja sümboolika
Euroopa folklooris seostatakse põldvahtrat kaitse ja vastupidavusega. Inglismaal kasutati seda puud traditsiooniliselt kurjade vaimude eemal hoidmiseks ning see sümboliseerib tugevust ja maalähedust.
Võrdle sarnaste taimedega
| Omadus | Raskusaste | Valgus | Kastmine | Lemmikloomadele ohutu |
|---|---|---|---|---|
| Padipõõsas | Lihtne | Otsene päikesevalgus | 14d | ✓ |
| Tšiili kaktused | Lihtne | Otsene päikesevalgus | 14d | ✓ |
| Roomav episcia | Lihtne | Osalist vari | 7d | ✓ |
| Piim-salat | Lihtne | Otsene päikesevalgus | 7d | ✓ |