2777 Lihtsad taimed | 2026 juhend - Lehekülg 2
Avastage 2777 lihtsad taimed oma aeda. Täielik hooldusjuhend.
2777 Lihtsad taimed
Kuvatakse 37–72 / 2777
Kirju kiviürt
Adromischus maculatus
Väike, aeglase kasvuga püsikust sukulent, mis on endeemiline Lõuna-Aafrika Lääne- ja Idakapi provintsidele, kus see kasvab Langebergi mäestiku liivakivinõlvadel. Taim moodustab väikeseid puhmaid äraspidimunajatest hallikasrohelistest kuni pronksjatest lehtedest, mis on kaetud tumedate purpurpruunide tähnidega, luues laigulise mustri. Suurepärane valik pottidesse ja vett säästvatesse sukulendiaedadesse.
Kolmeõieline adromiskus
Adromischus triflorus
Adromischus triflorus on väike sukulent, mis pärineb Lõuna-Aafrika Vabariigi Lääne-Kapimaalt, peamiselt Väike-Karoo piirkonnast. Seal kasvab ta kivide vahel ja kaljulõhedes, taludes tugevat kuumust ja vähest sademete hulka. Varred roomavad maapinnal, tipud ülespoole suunatud, ning taim kasvab umbes 10 cm kõrguseks. Lehed on paksud, peaaegu südamekujulised, kaetud arvukate punakaspruunide tähnidega ning tipu lähedal on kõva serv. Afrikaani keeles kutsutakse teda nimega "eendevoet" ehk pardijalg. Suvel kasvatab taim kuni kolm kuni 35 cm pikkust õisikut valkjate kuni roosakate torujate õitega, mis asetsevad sageli kolmekaupa rühmades.
Urnlill
Aechmea
Aechmea on umbes 250 liigiga epifüütsete bromeliaadide perekond, mis pärineb troopilisest ja subtroopilisest Ameerikast. Nende iseloomulikud vaasikujulised rosettid moodustavad keskse karika, mis kogub vett — see on silmapaistev kohanemine elu jaoks metsavõras. Kõige populaarsem toataimeliik, Aechmea fasciata (hõbedane vaas ehk urnlill), on tuntud oma kauakestvate roosade kattelehte ja väikeste violetsete õite poolest.
Oranž Bromeliaad
Aechmea blanchetiana
Aechmea blanchetiana, tuntud ka kui oranž bromeliaad, on silmapaistev troopiline bromeliaad, mis pärineb Brasiilia Atlandi metsa restinga rannikumetsadest. Selle jäigad, lineaarsed lehed moodustavad klassikalise vaasikujulise rooseti, mille keskmisse tassi mahub kuni üks liiter vett. Täispäikeses kasvades muutub lehistik erksa oranži, punase ja abrikoosivärvi toonideks, muutes selle üheks silmatorkavamaks bromeliaadiks troopilistes ja subtroopilistes maastikes. Pärast õitsemist toodab emastaim võsusid, mis tagavad kasvu jätkuvuse.
Kandle-ehmea
Aechmea bracteata
Kandle-ehmea (Aechmea bracteata) on Kesk-Ameerikast pärit epifüütne bromeelialine, mis kuulub bromeelialiste (Bromeliaceae) sugukonda. See moodustab jäikadest ja okastest lehtedest roseti, mis tekitab vee kogumiseks keskse "paagi". Selle õisik on silmapaistev, roosade, oranžide ja roheliste kõrglehtedega.
Vahamamalva bromeliaad
Aechmea bromeliifolia
Aechmea bromeliifolia, mida tavaliselt nimetatakse vahamamalva bromeliaadiks, on maismaabromeliaad, mis pärineb Lõuna- ja Kesk-Ameerika troopikaaladelt. See moodustab silmatorkava rosettostruktuuri jäikadest, ogaliste servadega lehtedest ning kannab värvikate tuplehtedega uhket õisikut. Tegemist on ühe laialt levinud Aechmea liigiga, mida leidub galerimetsades, cerrado's ja avatud põõsastikulistel aladel.
Urnlill
Aechmea fasciata
Aechmea fasciata on epifüütne bromeliaad, mis pärineb Kagu-Brasiiliast. Teda tuntakse tema silmatorkavate hõbedaste triipudega lehtede ja priske roosa õisiku poolest, millel on tillukesed sinakaslillad õied. See on üks populaarsemaid toataimedeks kasvatatavaid bromeliaade, mida hinnatakse eksootilise ilu ja lihtsate hooldusnõuete tõttu.
Tuletikk-ehmea
Aechmea gamosepala
Aechmea gamosepala on bromeelialiste sugukonda kuuluv taim, mis pärineb Brasiilia lõuna- ja kaguosa Atlandi ookeani ranniku metsadest. See moodustab 30–45 cm kõrgusi kitsaste roheliste lehtedega rosette. Talvel ja kevadel kasvatab taim püstise õisiku, millel on roosad kõrglehed ja valgete tippudega sinakaslillad õied, mis meenutavad tuletikkude kimpu. See on üks külmakindlamaid ehmea liike ning kasvab hästi nii potis, tüvedel kui ka maapinnal.
Paljasvarrebromeliaad
Aechmea nudicaulis
Aechmea nudicaulis, tuntud ka kui paljasvarrebromeliaad või paljasvarrelise varrega elav vaas, on silmatorkav epiüüt- ja maapinnabromeliaad, mis pärineb Brasiilia Atlandi metsast ning on levinud ka Kariibi mere piirkonnas ja Lõuna-Ameerika põhjaosas. Taim moodustab rosetiti jäikadest, tumerohelistest, rihmajas kujuga lehtedest saagjas servadega, millest kerkib esile silmapaistev õisik: erkkollakasroheliste õitega helepunane kobar, mille tipud on sinikasvioletsed, õitsedes suvest sügiseni. Taim on hinnatud arhitektuurse ilu, vähese hoolduse ja vastupidavuse poolest. Pärast õitsemist – mis toimub vaid kord kogu elu jooksul – moodustab emataim võsusid, mis kolonii edasi kannavad. Selle keskne veepaak kogub vihmavett, luues kodumaistes metsades elusloodusele olulise mikroelupaiga.
Marimo
Aegagropila linnaei
Aegagropila linnaei, tuntud kui Marimo ehk järvepall, ei ole tegelikult sammal, vaid haruldane niitja rohevetika vorm, mis kasvab sfääriliste kolooniatena. See pärineb Jaapani, Islandi ja Eesti külmadest leeliselistest järvedest ning selle ümar kuju kujuneb looduslikult tänu lainetusele ja perioodilisele veeremisele järvepõhjas. Jaapanis Akani järves on see kaitse all kui eriline loodusmälestis.
Harilik naat
Aegopodium podagraria
Harilik naat (Aegopodium podagraria) on mitmeaastane rohttaim sarikaliste (Apiaceae) sugukonnast, pärit Euroopast ja Aasiast. See on tuntud oma äärmiselt kiire kasvu ja leviku poolest risoomide kaudu, mis teeb sellest ühe vastupidavama ja invasiivsema pinnakattetaime parasvöötmes. Taim moodustab tihedaid heledarohelisi, kolmetiselt sulgjaid lehti ja kannab mais-juunis valgeid õisikuid (sarikaid). See eelistab varjulist kuni poolvarjulist kasvukohta ja talub enamikku mullatüüpe. Ajalooliselt kasvatati seda keskajal toidu- ja ravimtaimena.
Eoonium
Aeonium
Eoonium (Aeonium) on umbes 35 liigiga sukulentide perekond, mis pärineb peamiselt Kanaari saartelt. Erinevalt enamikust sukulentidest kasvab eoonium aktiivselt sügisel ja talvel ning jääb kuumal suvel puhkeolekusse. Nende täiuslikud läikivate lehtede rosetid moodustavad lummavaid dekoratiivseid kolooniaid, muutes selle üheks elegantsemaks sukulendiks Vahemere aedades ja pottides.
Must roos-aalo
Aeonium 'Zwartkop'
Aeonium 'Zwartkop' on silmatorkav mahlakas põõsas, mis on tuntud oma peaaegu mustade, tumedate veinipunaste rosettide poolest, mis kerkivad sihvakate, puitunud varte otsas. Kanaari saartelt pärit Aeonium arboreum'i kultivar moodustab nii aedades kui ka pottides arhitektuurse ja skulpturaalse silueti. Tume lehestik muutub täispäikese käes peaaegu mustaks ja varjus pehmeneb lillakasroheliseks, muutes selle mahlakate kompositsioonides dramaatiliseks fookuspunktiks. Kevadel võivad küpsed rosetid toota koonilisi varsi kollaste tähekujuliste õitega, kuigi õitsev rosett sureb pärast seda, samal ajal kui ülejäänud taim jätkab kasvamist.
Puuaeonium
Aeonium arboreum
Aeonium arboreum on puitunud varrega sukkulent, mis pärineb Kanaari saartelt ja Põhja-Aafrikast ning on tuntud oma silmatorkavate lihavate lehtedega roosetite poolest, mis asuvad hargneva varre tipus. Tumepurpurne kultivaar 'Schwarzkopf' (kirjutatakse ka 'Zwartkop') on üks maailma populaarsemaid dekoratiivsukkuldente.
Kanaari aeonium
Aeonium canariense
Aeonium canariense, tuntud ka kui kanaari aeonium, on Kanaari saartelt pärinev püsik-sukkulent, mis kasvab looduslikult saarestiku loorberimetsade servades ja kõrgmäestiku põõsastikes. See moodustab suuri sametisi spiraalselt asetsevate lehtedega rosette, mille läbimõõt võib ulatuda 15 kuni 30 sentimeetrini. Kevadel ja varasuvel kasvatavad küpsed rosetid kuni 1 meetri kõrguse õisikuvarre, mille tipus on kobarad väikestest tähekujulistest kollastest õitest. Liik on monokarpne: iga rosett sureb pärast õitsemist, kuid taim püsib edasi tänu selle alusel tekkivatele tütartaimedele.
Kaunis aeonium
Aeonium decorum
Aeonium decorum on Kanaari saartelt pärinev kompaktne ja harunev sukulent, mis moodustab lusikakujulistest helerohelistest lehtedest rosette, millel on sageli punakad servad. Selle arhitektuurne tuuliku meenutav kuju teeb sellest populaarse dekoratiivtaime nii pottidesse kui ka kiviktaimlatesse.
Haworthi tondihammas
Aeonium haworthii
Aeonium haworthii on Kanaari saartelt pärit põõsasjas ja harunev sukulent, mis on tuntud oma siniroheliste, punaka servaga lehekodarikega, mis on paigutatud nagu tuuliku labad. See moodustab madala, mitmevarrelise põõsa, mis toodab kevadel valgeid kuni hellekollaseid tähekujulisi õisi.
Lindley mätasväädik
Aeonium lindleyi
Lindley mätasväädik (Aeonium lindleyi) on paksuleheliste sugukonda kuuluv sukulentne taim, mis on endeemne Kanaari saartel: alamliik lindleyi kasvab Tenerifel ja viscatum La Gomeral, asustades päikeselisi kaljusid ja kive rannikust kuni 700 m kõrguseni. See on altpoolt tugevalt hargnev 20–50 cm kõrgune põõsas, millel on väikesed rosetid paksudest, karvastest ja väga kleepuvatest lehtedest, mis on täispäikeses rohelised või kollakaspunased. Suvel (looduslikus elupaigas juulist septembrini) puhkevad kuldkollased tähekujulised õied. Traditsiooniliselt on selle mahla Kanaari saartel kasutatud piimalilleliste (cardón ja tabaiba) mahlaga kokkupuutest tekkinud põletuste leevendamiseks.
Simsi eoonium
Aeonium simsii
Aeonium simsii on kompaktne, tihedalt mätasjas sukulent, mis on endeemiline Gran Canaria keskmise kõrgusega mägistele aladele Kanaari saartel, kasvades 500–1900 meetri kõrgusel merepinnast. See moodustab tihedaid puhmaid lühikestest hargnevatest vartest, mis lõppevad tassikujuliste rosettidega. Kollakasroheliste lehtede alumisel küljel on iseloomulikud pruunikad pikitriibud. Erinevalt peaaegu kõigist teistest eooniumi liikidest, mille rosetid pärast õitsemist surevad, on A. simsii rosetid võimelised õitsema mitu korda ja ellu jääma.
Varrestatud aeonium
Aeonium undulatum
Aeonium undulatum on silmatorkav sukulentne põõsas, mis on pärit Kanaari saartelt, täpsemalt Gran Canarialt. Tuntud oma suurte rosetide poolest, milles on heledad, läikivad, laineliste servadega rohelised lehed – see taim suudab kasvada üle 2 meetri kõrguseks üheainsal hargnemata varrel, muutes ta üheks kõrgeimaks liigiks Aeonium perekonnas. Taim on monokarpiline, moodustades ligikaudu 5 aasta pärast prachtlikke püramiidikujulisi pännikuid kollaste tähekujuliste õitega.
Harilik agapant
Agapanthus africanus
Harilik agapant (Agapanthus africanus) on Lõuna-Aafrikast Hea Lootuse neeme piirkonnast pärinev püsik. See moodustab tihedaid puhmaid pikkadest, rohelistest ja lintjatest lehtedest, millest kasvavad välja tugevad õievarred. Varre tipus on tihedad sarikõisikud, mis koosnevad trompetikujulistest sinistest kuni lilladest õitest. Taim on väga populaarne aedades, peenardel ja pottides tänu oma suvisele rikkalikule õitsemisele ja vastupidavusele.
Agaapant
Agapanthus orientalis
Agapanthus orientalis on igihaljas püsik, mis on pärit Lõuna-Aafrikast ja mida hinnatakse selle kõrgete, tugevate õievarte poolest, mille tipus on suured sfäärilised trompetikujuliste õite sarikad sinistes, lavendlites, lillades või valgetes toonides. Selle pikad, läikivad lehed moodustavad tiheda puhma taime alusel, olles väga populaarne peenardes ja pottides soojemas kliimas.
Aafrika liilia
Agapanthus praecox
Agapanthus praecox on igihaljas mitmeaastane taim, mis pärineb Lõuna-Aafrikast. Seda iseloomustavad pikad, rihmjad rohelised lehed ning suurejoonelised ümarad sarjõisikud siniste või valgete õitega, mis tõusevad kõrgetel ja tugevatel vartel. Tegemist on äärmiselt vastupidava liigiga, mis on populaarne Vahemere piirkonna haljastuses.
Aagave (perekond)
Agave
Aagave on suur ühekordselt õitsevate sukulentide perekond, mis on pärit Ameerikast, eelkõige Mehhikost. Nende jäigad, ogajate tippudega lehed moodustavad silmatorkavaid roosette. Taim õitseb elu jooksul vaid ühe korra, saates enne surma kõrgele üles võimsa õiepiigi.
Sajandiaagave
Agave americana
Agave americana, rahvasuus tuntud sajandiaagavena, on suur sukulentne taim, mis on pärit Mehhikost ja Ameerika Ühendriikide lõunaosast. Selle silmatorkavad sinakashallid lehed on pikad, jäigad ja teravate ogadega tippudega. Taim on monokarpne — õitseb oma eluea jooksul vaid üks kord, pärast 10–30 aasta möödumist, moodustades kuni 7,5 meetri kõrguse priimusliku õievarrega, misjärel hukkub. Enne surma toodab taim hulgaliselt tütarettekasve, mis tagavad liigi jätkumise.
Kariibi agaav
Agave angustifolia
Kariibi agaav (Agave angustifolia) on mitmeaastane sukulent Asparagaceae sugukonnast, mis pärineb Mehhikost ja Kesk-Ameerikast. Ta moodustab muljetavaldavaid roosette pikkadest, jäikustest, mõõgakujulistest lehtedest hallkasrohelises kuni sinakashallas toonis, sakiliste servade ja teravate tippokkidega. Tegemist on monokarpse taimega, mis õitseb oma elu jooksul vaid ühe korra — 10 kuni 30 aasta pärast — moodustades kuni 5 m kõrguse õievarrega, millel paiknevad kollakasrohelised õied, misjärel taim sureb. Tema järel jäävad tütartaimed (võsud), mis jätkavad koloonia kasvu. Taim on hinnatud nii dekoratiivse aiakujunduse elemendina kui ka ajalooliselt meskali tootmise ja tekstiilkiu allikana.
Kare agaav
Agave asperrima
Agave asperrima on varretu igihaljas sukulent, mis pärineb Texase lõunaosa ja Mehhiko kesk-põhjaosa kuivadest võsadest. See moodustab tiheda roseti 30–40 laiast hallikasrohelisest lehest, mille servades on teravad hambad ja tipus tugev ogas, ulatudes umbes 1 meetri kõrgusele ja kuni 2 meetri laiusele. Pärast 7–15 või enamat aastat aeglast kasvu kasvatab täiskasvanud rosett 4–7 meetri kõrguse kollaste õitega õisikuvarre ning seejärel sureb – kuid mitte enne, kui on moodustanud oma alusele tütartaimi, mis taime edasi kannavad. Oma kodumaal Mehhikos on see traditsiooniline tooraine meskali-tüüpi kange alkoholi valmistamiseks, mida destilleeritakse röstitud ja kääritatud südamikust.
Rebasesaba Agaav
Agave attenuata
Agave attenuata on skulptuurne mitmeaastane sukulentne taim, mida tuntakse eelkõige oma laia, pehme ja helerohelist lehti kandvate roosettide poolest, millel puuduvad teistele agaaviliikidele omased teravad ogad. Mehhikost pärit taim arendab paksu tüve ning küpsena moodustab pika, kaardunud õisiku, mis meenutab luige kaela – sellest tuleneb üks taime levinud nimetustest.
Niitjas agaav
Agave filifera
Agave filifera on kompaktne, aeglaselt kasvav sukkulentsete taimede esindaja, mis pärineb Kesk-Mehhikost. Teda hinnatakse eriti omapäraste valgete niitide või filamentide pärast, mis kõverduvad tema tumeroheliste lehtede servadest eemale. Taim moodustab tiheda, sümmeetrilise rooseti ning sobib suurepäraselt päikesepaistelisse aeda, kiviktaimlaisse või valgusküllastesse sisetingimustesse. Väga põuakindel ja vähest hooldust vajav.
Kääbusagaave
Agave isthmensis
Agave isthmensis on kääbuskasvuline agaave, mis on endeemiline Tehuantepeci istmuse piirkonnas Oaxaca ja Chiapase lõunarannikul. Looduses kasvab see kaljude vahel merepinnast kuni 875 meetri kõrgusel. Taim moodustab kompaktsed 12–30 cm läbimõõduga rosetid, millel on laiad ja lühikesed hallikassinised ning kergelt vahajad lehed. Leheservi kaunistavad tumedad punakad või mustad hambad ning lehe tipus on 3–4 cm pikkune must okas. Pikka aega peeti seda liiki ekslikult Agave potatorum'iks (tobalá), kellega ta looduses koos kasvab, kuid 1990ndatel kirjeldati see eraldi liigina tänu väiksemale kasvule ja väiksematele õitele. Taim õitseb vaid korra elus suveperioodil, kasvatades 1,5–2 m kõrguse kollaste ja punaka varjundiga õitega varre, misjärel rosett hääbub. Enne seda jõuab taim tavaliselt kasvatada arvukalt tütartaimi.
Parry agaav
Agave parryi
Parry agaav (Agave parryi) on vastupidav sukulent, mis pärineb USA edelaosast ja Mehhikost. See moodustab kompaktse ja sümmeetrilise hallikassiniste lehtedega roseti, mille otstes on tumedad okkad. Taim on kseroaedades kõrgelt hinnatud oma suurepärase külmakindluse poolest.
Liblikas-agaave
Agave potatorum
Agave potatorum, tuntud ka kui liblikas-agaave või tobala, on kompaktne roosettsukkulent, mis pärineb Mehhiko Oaxaca ja Puebla mägipiirkondadest. Aeglaselt kasvav ja väikest kasvu taim, mille hall-rohelised lehed koos tippiokastega moodustavad elegantse rosettkuju, ulatudes kuni 1,2 m kõrguse ja 1,5 m laiuseni. Taim on monokarpiline — õitseb oma eluea jooksul vaid üks kord, saadates õievarsa 4–6 m kõrgusele, seejärel sureb, jättes pärandi kõrvalvõrsete näol.
Pulque agaav
Agave salmiana
Agave salmiana, tuntud ka kui pulque agaav või hiiglaslik agaav, on üks suurimaid ja muljetavaldavamaid Kesk-Mehhikole omaseid agaave. Selle massiivse sukulendi lehed võivad ulatuda kuni 2 meetri pikkuseks ning on varustatud teravate ogadega. See liik on peamine aguamieli (mahla) allikas, mida kasutatakse pulque tootmiseks — kääritatud jook, mida Mehhikos on tarbitud tuhandeid aastaid. Taim on monokarpne — õitseb vaid üks kord 15–25 aasta pärast, moodustades kuni 12 meetri kõrguse silmapaistva õieraodi.
Siniagaav
Agave tequilana
Siniagaav (Agave tequilana) on suursugune sukulent, mis pärineb Mehhiko Jalisco osariigi kõrgustikelt. Selle paksud sinihallid lehed moodustavad dramaatilise roseti, mis võib kasvada kuni 2,4-meetrise läbimõõduni, olles servadest ja tipust varustatud teravate okastega. Tuntud kui ainus seaduslik tekiila tooraine, kasvab see põuataluv taim aeglaselt aastaid, enne kui paiskab kord elus välja hiiglasliku õisiku, moodustades samal ajal tütartaimi (võsusid) tsükli jätkamiseks.
valge kastehein
Ageratina altissima
Valge kastehein on varjutaluv, puhmikut moodustav rohtne püsik, mis pärineb Põhja-Ameerika idaosa metsadest ja metsaservadest. See kasvab 60–150 cm kõrguseks, omades siledaid harunevaid varsi ning vastakuti asetsevaid südajaid ja saagja servaga lehti. Hilissuvest sügiseni kannab taim lamedatest kobaratesse koondunud väikeseid kohevaid valgeid õisi, mis meelitavad ligi mesilasi, liblikaid ja teisi tolmeldajaid. Taime kõik osad sisaldavad toksiini nimega tremetool, muutes selle allaneelamisel ohtlikuks kariloomadele, lemmikloomadele ja inimestele.
Harilik päsmaslill
Ageratum conyzoides
Harilik päsmaslill (Ageratum conyzoides) on korvitsõieliste sugukonda kuuluv üheaastane rohttaim, mis pärineb troopilisest Ameerikast ning on nüüdseks kodunenud paljudes troopilistes ja subtroopilistes piirkondades üle maailma. See on kiire kasvuga taim, millel on kergelt karvased varred ning saagja servaga munajad lehed, mis eritavad muljumisel iseloomulikku lõhna. Taim moodustab ladvaosas kobaratesse koondunud sini-lillasid kuni valgeid õisikuid, mis meelitavad ligi tolmeldajaid, nagu mesilased ja liblikad. See on tavaline taim koduaedades, teeservades ja haritavatel maadel, kusjuures paljud agronoomid peavad seda umbrohuks, kuid Brasiilia rahvameditsiinis on see kõrgelt hinnatud ravimtaim.
Mis on Lihtsad taimed?
Lihtsad taimed on ideaalsed algajatele või inimestele, kellel on vähe aega hoolduseks. Need liigid taluvad kastmisvigasid, valguse variatsioone ega nõua pidevat tähelepanu. Täiuslik neile, kes taimedega alles alustavad.
Nõuanded Lihtsad taimed kasvatamiseks
Edu saavutamiseks lihtsad taimedga pidage meeles: vähem on rohkem. Vältige ülecastmist, valige piisava valgusega koht ja laske pinnasel kastmiste vahel kuivada. Enamik neist taimedest eelistab aeg-ajalt 'unustatuks' jäämist.