2320 Lihtsad taimed | 2026 juhend - Lehekülg 26
Avastage 2320 lihtsad taimed oma aeda. Täielik hooldusjuhend.
2320 Lihtsad taimed
Kuvatakse 901–936 / 2320
Sõnapuupuu
Filicium decipiens
Filicium decipiens, rahvapäraselt tuntud kui sõnapuupuu, on väike kuni keskmise suurusega puu, mis on pärit Ida-Aafrikast ja Lõuna-Aasiast. Seda hinnatakse maastikukujunduses laialt oma tiheda ja elegantse lehestiku poolest – sulgjad lehed meenutavad sõnajalgade lehti. Puul on ümar, sümmeetriline võra läikivate roheliste lehtede ja omapärase tiibadega keskmisrooga. See on suurepärane valik troopilisesse aeda või silmapaistava taimena suurtes pottides hästi valgustatud siseruumides.
roosa hõbehein
Fleischmannia incarnata
Roosa hõbehein on korvõieliste sugukonda kuuluv püsik, mis moodustab haruneva ja laiuva puhmiku kolmnurksetest kuni südajate lehtedest, mis meenutavad naistenõgest. Hilissuvest sügiseni puhkevad lamedad õisikud, mis koosnevad väikestest kiirõiteta õisikutest õrnroosades kuni lillakates (vahel valkjates) toonides, meelitades ligi liblikaid ja mesilasi. See taim pärineb USA kagu- ja keskosa piirkondadest ning Kirde-Mehhikost, kasvades looduslikult niisketes metsaservades, lammimetsades ja ojakallastel, kus tema õhuline kasvukuju lubab tal toetuda naabertaimedele. Pärast kanda kinnitamist talub ta nii tavalist aiamulda kui ka kõrge kaltsiumisisaldusega muldi, mis valmistavad raskusi paljudele happelembestele põõsastele.
Mürgine flüügea
Flueggea virosa
Flueggea virosa, tuntud ka kui mürgine flüügea, on piimalilleliste (Phyllanthaceae) sugukonda kuuluv puitunud mitmetüveline põõsas, mis pärineb Aafrika ja Aasia troopilistest ja subtroopilistest piirkondadest. See kasvab kiiresti tihedateks 2–4 meetri kõrgusteks puhmastikeks, mille peened oksad võivad näida okkalistena. Õied on väikesed ja kreemikasrohelised, vähemärgatavad, kuid tolmeldajatele ligitõmbavad. Neile järgnevad ümarad lihakad valged marjad, mis muutuvad valmides magusaks ning on lindude ja kohaliku metsloomastiku meelistoiduks. See äärmiselt vastupidav taim talub hästi põuda ja kuumust, kasvades isegi vaestel kivistel muldadel, mis teeb sellest väärtusliku valiku vähest hooldust nõudvas haljastuses, hekkide rajamisel ja maa-alade taastamise projektides. Aafrika rahvameditsiinis kasutatakse selle juuri, koort ja vilju laialdaselt ussihammustuste, malaaria, kõhulahtisuse ja põletike raviks.
Harilik apteegitill
Foeniculum vulgare
Harilik apteegitill (Foeniculum vulgare) on sarikaliste sugukonda kuuluv aromaatne püsik, mis pärineb Vahemere piirkonnast. Sellel on sulgjas ja õrn aniisilõhnaline lehestik ning taim võib kasvada kuni 180 cm kõrguseks. Suvel puhkevad sarikõisikutes kollased õied ning taime kasvatatakse laialdaselt kulinaarsetel, meditsiinilistel ja dekoratiivsetel eesmärkidel.
Harilik vesisammal
Fontinalis antipyretica
Harilik vesisammal (Fontinalis antipyretica) on aastaringselt haljas vesisammal vesisamblaliste sugukonnast, mis kasvab eranditult vee all – ojadest, jõgedest ja järvedest üle Euroopa, Aasia, Aafrika ja Põhja-Ameerika. See moodustab pikki harunenud puhmaid jäikade, kolmes reas paiknevate lehtedega, mis võivad ulatuda kuni 60 cm pikkuseni. Juurte asemel kinnitub ta risoidide abil veealustele kividele, okstele ja muule dekoratsioonile. Tänu oma vähenõudlikkusele ja dekoratiivsele välimusele on see populaarne taim nii külmaveelistesse kui ka mõõdukalt soojadesse akvaariumitesse, pakkudes varju krevettidele ja maimudele. Liiginimi "antipyretica" viitab keskaegsele tavale kasutada seda sammalt korstnapõlengute kustutamiseks.
Värdforsüütia
Forsythia x intermedia
Värdforsüütia (Forsythia x intermedia) on kiirekasvuline heitlehine ilupõõsas õlipuuliste (Oleaceae) sugukonnast, mis on saadud rohelise forsüütia (Forsythia viridissima) ja rippuva forsüütia (Forsythia suspensa) ristamisel. Varakevadel, veel enne lehtede puhkemist, kattuvad selle peened kaarjad oksad tihedalt kuldkollaste kellukjate õitega, mistõttu on see üks varasemaid ja silmapaistvamaid kevade kuulutajaid aedades. Täiskasvanuna võib see kasvada kuni 2,5–3 meetri kõrguseks ja 3–3,5 meetri laiuseks, ning seda istutatakse sageli üksiku ilupõõsana või hekina.
Muskusmaasikas
Fragaria moschata
Fragaria moschata, tuntud kui muskusmaasikas, on roosõieliste (Rosaceae) sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim, mis pärineb Kesk-Euroopast ja parasvöötme Aasiast. See moodustab mättaid ja vaipa meenutava pinnakatte, mis levib aeglaselt võsundite abil, kandes väikeseid sügavpunaseid marju, mida hinnatakse nende tugevalt aromaatse maitse poolest, mida sageli kirjeldatakse kui maasika, vaarika ja ananassi segu. Erinevalt tänapäevastest aedmaasikatest on enamik muskusmaasika taimi funktsionaalselt kahekojalised, mistõttu on hea saagi saamiseks vaja nii isas- (tolmeldaja) kui ka emas-/hermafrodiitseid taimi.
Mets-maasikas
Fragaria vesca
Fragaria vesca, tuntud ka kui mets-maasikas või aas-maasikas, on õrn mitmeaastane taim, mis on pärit Euraasiast ja Põhja-Ameerikast. Ta kannab väikeseid, erakordselt lõhnavaid punaseid vilju, mida hinnatakse nende ülima maitse poolest — kultuursorte ületav maitseküllus on lausa võrratu. Valged viieõielehega õied ja kolmiklehed muudavad taime atraktiivseks maapealse katteks aedades, niitudel ja metsaservades.
Virginia maasikas
Fragaria virginiana
Fragaria virginiana, tuntud ka kui Virginia maasikas või metsmaasikas, on Põhja-Ameerika päritolu mitmeaastane maapinnakate Rosaceae sugukonnast. Levinud Newfoundlandist Georgiani ja läänes kuni Oklahomani, on see üks kahest tänapäevase aedmaasika (Fragaria × ananassa) vanemaliigist. Taim moodustab madalaid kolooniaid risoomjate roomavate võrsete kaudu, kandes väikeseid, kuid intensiivse maitsega punaseid marju ning õrnu viielehiste valge õitega õisikuid kevadel. Ta kasvab hästi nii täispäikeses kui ka osalises varjus ning on kõrgelt hinnatud erosioonitõrje, tolmeldajate toetamise ja söödava maastikukujunduse jaoks.
Maasikas
Fragaria x ananassa
Maasikas (Fragaria x ananassa) on mitmeaastane rohttaim, mida tuntakse üle maailma oma maitsvate punaste viljade poolest. Taimel on erkrohelised kolmiklehed ja õrnad valged õied, millest arenevad mahlased marjad.
Kääbus-frailea
Frailea pumila
Frailea pumila on pisike kaktus, mis on pärit Lõuna-Brasiilia, Uruguay ja Argentina rohumaadelt. Kuuludes sugukonda Cactaceae, ei ületa see taim harva 5 cm läbimõõtu. Selle kõige tähelepanuväärsem omadus on kleistogaamne õitsemine: kollased õied arenevad, tolmlevad ise ja moodustavad seemneid ilma kunagi avanemata — vaikne paljunemisime, mis on kohanenud ettearvamatute elutingimustega.
Saar (perekond)
Fraxinus
Fraxinus on õistaimeperekond oliivipuuliste sugukonnast Oleaceae. Perekonda kuulub 45–65 liiki, mis on enamasti keskmise kuni suure suurusega puud, valdavalt lehtpuud, kuigi mõned subtroopilised liigid on igihaljad. Levinud liikide hulka kuuluvad harilik saar (F. excelsior), valge saar (F. americana) ja roheline saar (F. pennsylvanica). Saared on olulised maastikupuud, mida hinnatakse suure võrastiku, sügisvärvuse ja puidu poolest.
Roniv punand
Fumaria capreolata
Fumaria capreolata, tuntud kui roniv punand, on magunaliste (Papaveraceae) sugukonda kuuluv üheaastane rohttaim, mis pärineb Euroopast, Lääne-Aasiast ja Põhja-Aafrikast ning on naturaliseerunud osades Austraalias, Uus-Meremaal ja Lõuna-Ameerikas. Selle peenelt jagunenud sinihallid lehed ja peenikesed varred, mis võivad kasvada kuni meetri pikkuseks, ronivad mööda müüre, hekke ja madalat taimestikku, kasutades selleks väänduvaid leheroitse. Kevadest suveni (pehmes kliimas ka sügiseni) kannab taim hõredaid õisikuid, milles on kuni kakskümmend torujat valget kuni kreemikat õit, mille tipud on tumepunased ja mis muutuvad pärast tolmlemist roosaks. Kuigi taime hinnatakse rahvameditsiinis, peetakse seda mitmetes piirkondades invasiivseks umbrohuks, kuna see võib lämmatada madalakasvulisi kohalikke taimi.
Harilik punand
Fumaria officinalis
Harilik punand on 10–50 cm kõrgune üheaastane rohttaim, mis on pärit Euroopast ja Põhja-Aafrikast. Eestis on see tavaline umbrohi põldudel, aedades ja jäätmaadel. Seda iseloomustavad sinakasrohelised, peenelt lõhestunud, kahekordselt sulgjad lehed ja kobarates avanevad kahvaturoosakaslillad, tumedate purpursete tippudega, kannustega õied. Selle vili on pähklike, mis on laiem kui pikk ja millel on tömp tipp.
Mauritiuse kanep
Furcraea foetida
Mauritiuse kanep (Furcraea foetida) on mitmeaastane sukulentne taim, mis pärineb Kariibi mere piirkonnast ja Kesk-Ameerika põhjaosast ning kuulub spargliliste (Asparagaceae) sugukonda. Teda iseloomustab muljetavaldav rosett pikkadest mõõgakujulistest lehtedest. Tegemist on erakordselt vastupidava taimega, mida kasvatatakse laialdaselt dekoratiivtaimena troopilistes ja subtroopilistes aedades. Lehtede tugevaid kiude on ajalooliselt kasutatud köie, tekstiili ja käsitöömaterjalide valmistamiseks.
Liotard' gagea
Gagea fragifera
Gagea fragifera on väike mitmeaastane sibultaim, mis on pärit Euroopa ja Aasia alpi- ja subalpivööndist. Teda eristavad erkkollased tähejas vormis õied, mis ilmuvad vahetult pärast lume sulamist. Lehed on lineaarsed ja basaalsed, kohandunud kõrgmäestiku lühikeste kasvuhooaegadega.
Mõrsjalill
Gaillardia aristata
Mõrsjalill on vastupidav püsik, mis pärineb Põhja-Ameerika keskosa preeriatest ja jalamitelt. See moodustab madalaid hallikasroheliste süstjate lehtedega puhmaid, mis on hiliskevadest sügiseni kaetud karikakraid meenutavate õitega, millel on erksad kollased, punased, oranžid ja vasksed toonid. Pärast kanda kinnitamist on taim äärmiselt põuataluv, eelistades kehva ja hästi vett läbilaskvat mulda täispäikeses. See on ideaalne valik kserofüütsetesse aedadesse, tolmeldajate aedadesse ja looduslähedastesse peenraääristesse.
Kaunis mirdilill
Gaillardia pulchella
Gaillardia pulchella, tuntud kui kaunis mirdilill või tuleratas, on kiirekasvuline üheaastane (mõnikord lühiealine püsik) looduslik lill, mis pärineb USA kesk- ja lõunaosast ning Mehhikost. Selle õisikud, millel on kontsentrilised punased, oranžid ja kollased ringid, meenutavad Põhja-Ameerika põlisrahvaste kootud tekke. Taim kasvab 30–60 cm kõrguseks ja õitseb suvest kuni esimeste külmadeni, meelitades ligi liblikaid ja teisi tolmeldajaid.
Tekkilill
Gaillardia x grandiflora
Gaillardia x grandiflora, üldtuntud kui tekkilill, on elujõuline hübriidne mitmeaastane taim, mis pärineb Põhja-Ameerikast. Selle paksade, päevasilmalike õite erkpunased, oranžid ja kollased toonid õitsevad hiliskevadest sügiseni, muutes selle üheks kõige värvirõõmsamaks ja vähemnõudlikumaks ilutaimeks päikesepaistelistes aedades. Taim talub hästi kuumust, põuda ja vaest mulda, kasvades seal, kus paljud teised taimed hätta jäävad.
Kirju kõrvik
Galeopsis bifida
Kirju kõrvik on kiirekasvuline üheaastane metsik lill huulõieliste (Lamiaceae) sugukonnast, mis pärineb Euroopast ja Aasia parasvöötmest ning on nüüdseks laialdaselt kodunenud Kanadas, USA põhjaosas ja Alaskal. See kasvab püstise, karedakarvase, kuni meetrikõrguse taimena, mille neljakandilised varred on lehesõlmede alt märgatavalt paisunud ning lehed on vastakuti asetsevad, saagja servaga ja munajad. Südasuvest sügiseni puhkevad varre tippudes tihedates kobarates väikesed kahetised huulõied, mis on lillat, roosat või valget värvi – sisselõikega alumine huul on see, mis eristab teda lähisugulasest karedast kõrvikust (Galeopsis tetrahit). Tõelise pioneerliigina vohab see häiritud pinnasel, teeservadel, põlluäärtel ja niisketel jäätmaadel, tootes tuhandeid pikaealisi seemneid. Taimel on ajalooline kasutus Tiibeti ja Burjaadi rahvameditsiinis ning seda uuritakse antioksüdantsete fenoolsete ühendite tõttu, kuigi andmed selle mürgisuse kohta on vastakad.
Väikeseõieline kurgirohi
Galinsoga parviflora
Väikeseõieline kurgirohi (Galinsoga parviflora) on korvõieliste sugukonda kuuluv üheaastane rohttaim, mis pärineb Lõuna- ja Kesk-Ameerikast ning on nüüdseks naturaliseerunud peaaegu kogu maailmas aedade, põldude ja haritud maade umbrohuna. Taim kasvab 30–75 cm kõrguseks, tal on vastakuti asetsevad saagja servaga lehed ja väikesed õisikud, millel on 3–8 valget keelõit ümber kollase südamiku. See on väga kiire kasvuga: elutsükkel läbitakse vaid 50 päevaga ja üks taim toodab tuhandeid seemneid. Kuigi teda peetakse umbrohuks, on taim täielikult söödav ning seda kasutatakse mitmetes kultuurides kulinaarse ja ravimtaimena, eriti Colombias (ajiaco supi koostisosa 'guascas').
Valge madar
Galium album
Valge madar on roomav püsik-metslill, mis pärineb Euroopast ja Lääne-Aasiast ning kuulub samasse sugukonda kohvipuuga (madaralised). See moodustab laiuvad matid kandilistest neljatahulistest vartest, mis on kaetud kitsaste läikivate mändunult asetsevate lehtedega. Varasuvel ilmuvad varte tippu õhulised kobarad tillukestest meelõhnalistest valgetest õitest. Tavaline niitudel, hekkide ääres ja lubjarikastel rohumaadel, on see hinnatud metsalillede istutustes oma pika õitsemisaja ja tolmeldajate ligimeelitamise poolest.
Kleepumadar
Galium aparine
Galium aparine, rahvapäraselt tuntud kui kleepumadar, on roomav ühesaastane rohttaim. Seda on lihtne ära tunda lehevõrude ja varte järgi, mis on kaetud pisikeste konksukujuliste karvakestega (trihhoomid), mis võimaldavad taimel kleppuda pindade, loomade ja riiete külge. Taim kannab pisikesi tähekujulisi valgeid või rohekas-valgeid õisi, millele järgnevad väikesed okkad-ogakestega viljad, mis kleepuvad karva ja kanga külge seemnete levimiseks.
Valge madar
Galium mollugo
Valge madar on Euroopast pärit mitmeaastane rohttaim, mis on tavaline hekkides, avatud metsaaladel ja lubjarikastel nõlvadel. See kasvab neljakandilistel vartel, mis toetuvad naabertaimestikule, omades mändidena asetsevaid lehti ja rohkelt väikeseid tähekujulisi valgeid õisi hiliskevadel ja suvel.
Mehhiko kulddušš
Galphimia glauca
Galphimia glauca, tuntud ka kui mehhiko kulddušš või türallis, on kompaktne igihaljas põõsas, mis pärineb Mehhikost ja Kesk-Ameerikast. See kannab kevadest sügiseni rohkelt väikeseid, eredalt kollaseid tähtjaid õisi, luues silmatorkava vaatepildi, mis meelitab ligi kolibrisid ja liblikaid. Erinevalt Galphimia gracilis'est on sellel liigil ümaramad lehed sinakasrohelise alumise pinnaga. Taime hinnatakse nii dekoratiivse aiapõõsana kui ka selle kasutuse tõttu traditsionaalses mehhiko meditsiinis.
Trüallis
Galphimia gracilis
Trüallis on mitmeaastane ja rikkalikult õitsev põõsas, mis pärineb Mehhikost ja Kesk-Ameerikast. Selle erkollased õied avanevad tipmistes kobarikes ning meelitavad ligi tolmeldajaid nagu mesilased ja liblikad. Tegemist on äärmiselt vastupidava ja kiirekasvulise taimega, mis sobib ideaalselt hekiks või solitaartaimeks päikesepaistelistes aedades.
koond-liivkäpp
Gamochaeta coarctata
Gamochaeta coarctata on üheaastane või kaheaastane talvine rohttaim, mis pärineb Lõuna-Ameerikast (Colombiast Uruguayni) ning on naturaliseerunud osades Euraasias, Austraalias ja Põhja-Ameerikas. Taim on madalakasvuline (15–50 cm), lamavate kuni tõusvate vartega, mis on kaetud tiheda valge viltja karvastikuga. Juurmised lehed moodustavad roseti ning on mõlajad kuni süstjad. Õied paiknevad tihedas tähkjas õisikus, silinderjate korvikutega, mis sisaldavad väheseid kollaseid putkõisi; keelõied puuduvad.
Gasteraaloe
Gasteraloe
xGasteraloe on perekondadevaheline hübriidne notoperekond, mis on saadud gasteria (Gasteria) ja aaloe (Aloe) (enamasti Gonialoe variegata või Aristaloe aristata) ristamisel. Tulemuseks on varretu või peaaegu varretu sukulent, mis moodustab kompaktseid rosette paksudest keelekujulistest lehtedest, mis on tavaliselt tähnilised või mustrilised ning ääristatud väikeste hammastega. Selles on ühendatud gasteria aeglane, rühmiti kasvav iseloom ja aaloe elujõud. Kevadel ja suvel kasvatab taim kõrged õisikud torujate oranžide, punaste või roosade õitega, mis meelitavad ligi tolmeldajaid.
Gasteria (perekond)
Gasteria
Gasteria on kompaktsete Lõuna-Aafrika sukulentide perekond, mis talub hästi põuda ja poolvarjulist kasvukohta. Nende paksud, lihakad lehed moodustavad sümmeetrilisi roosikuid või lehvikutaolisi moodustisi, millel on sageli täpilised või marmorsed mustrid.
Batesi gasteria
Gasteria batesiana
Gasteria batesiana, tuntud ka kui Batesi gasteria, on väike ja aeglase kasvuga sukulent, mis pärineb Lõuna-Aafrika Vabariigi põhjaosa (KwaZulu-Natal, Mpumalanga) ja Eswatini kuumadest ning kividestest jõeorgudest. Selle paksud tumerohelised lehed on kaetud valgete kühmukestega, mis paiknevad ristvöötidena, andes taimele iseloomuliku krobelise tekstuuri. Varretud rosetid moodustavad aja jooksul tütartaimede abil mättaid. Kevadel tärkavad kaarjad õisikud torujate heleroosade õitega, mille tipud on helerohelised ja mis meelitavad ligi nektarilinde.
Kirju gasteria
Gasteria bicolor
Kirju gasteria (Gasteria bicolor) on Lõuna-Aafrikast pärinev madalakasvuline rosetjas sukulent, mida hinnatakse selle paksude, keelekujuliste ja valgetäpiliste lehtede poolest. See on vähenõudlik ja aeglase kasvuga toataim, mis talub vähest valgust paremini kui enamik teisi sukulente ning on lemmikloomadele ohutu.
Gasteeria
Gasteria carinata
Gasteria carinata, tuntud ka kui Bredasdorpi gasteeria, on varreta rosetti moodustav sukulent, mis on pärit Lõuna-Aafrika Vabariigi Lääne-Kapimaa piirkonnast. Selle paksud, kõvad, keelekujulised lehed on tumerohelised ja sageli kaetud kahvatute näsaliste tuberkulitega, mis on andnud talle sellised rahvapärased nimed nagu härjakeel ja advokaadi keel. Kevadel ja suvel ajab ta välja sihvakad õievarred, millel on torujad, mao kujuga roosakasoranžid õied, mis meelitavad ligi nektarilinde.
Kaurealine gasteria
Gasteria disticha
Gasteria disticha on väike, mättaid moodustav sukulent, mis pärineb Lõuna-Aafrika Lääne-Kapimaa Robertson Karoo piirkonnast. Selle paksud rihmakujulised lehed kasvavad noorena kahes vastastikuses reas (kaurealine asetus), andes rosetile silmapaistva lehvikukujulise sümmeetria. Looduses pesitseb see kiviplaatide ja okkaliste Karoo põõsaste all, mis pakuvad varju karmi keskpäevase päikese eest. Aeglase kasvuga ja pikaealine taim kasvatab peamiselt kevadel ja varasuvel kõrgetele õisikuvarttele rippuvad torujad roosad kuni punakasroosad õied.
Kõrge gasteeria
Gasteria excelsa
Gasteria excelsa on silmapaistev ja suurekasvuline sukulent, mis pärineb Lõuna-Aafrika Ida-Kapimaa provintsist. Seal kasvab see varjulistel lõunapoolsetel kaljudel ja kivistes võsastikes merepinnast kuni 1500 meetri kõrgusel. See on üks perekonna suurimaid liike, moodustades ühekordse tugeva roseti jäikadest kolmnurksetest lehtedest, mis on kuni 40 cm pikkused, tumerohelised ja heledate tähnidega ning millel on teravad, tugevalt saagjad valged servad. Suvel kasvatab taim pika õisikuvarre, mis võib ulatuda üle meetri kõrgusele, kandes kobarates kõhukujulisi heleroosasid õisi, mis meelitavad ligi nektarilinde.
Härjakeele aloe
Gasteria obliqua
Gasteria obliqua, tuntud ka kui härjakeele aloe, on aeglaselt kasvav sukulentne taim Lõuna-Aafrikast. Taimel on paksud, keelekujulised lehed valgete täppidega, mis kasvavad iseloomulikus kaherealiselt (distihhoosselt) paigutuses. Nime sai taim sarnasuse tõttu härja keelega — see kompaktne ja ülimalt leplik taim sobib hästi vähevalguslikesse siseruumidesse.
Pillansi gasteeria
Gasteria pillansii
Gasteria pillansii, tuntud ka kui Pillansi gasteeria, on aeglase kasvuga sukulent, mis pärineb Lõuna-Aafrika edelaosa Namakvamaa ja Lõuna-Namiibia ariidsetest talviste sademetega piirkondadest. Sellel on paksud rihmakujulised lehed, mis paiknevad kahes vastastikuses reas (kaherealiselt) ja on kaetud valgete näsadega. Suvel kasvatab taim kõrged kobarõisikud torujate roosade kuni punakasoranžide roheliste tippudega õitega, mida armastavad nektarist toituvad linnud. See on üks vastupidavamaid gasteeria liike ja edeneb minimaalse hooldusega.
Mis on Lihtsad taimed?
Lihtsad taimed on ideaalsed algajatele või inimestele, kellel on vähe aega hoolduseks. Need liigid taluvad kastmisvigasid, valguse variatsioone ega nõua pidevat tähelepanu. Täiuslik neile, kes taimedega alles alustavad.
Nõuanded Lihtsad taimed kasvatamiseks
Edu saavutamiseks lihtsad taimedga pidage meeles: vähem on rohkem. Vältige ülecastmist, valige piisava valgusega koht ja laske pinnasel kastmiste vahel kuivada. Enamik neist taimedest eelistab aeg-ajalt 'unustatuks' jäämist.