240 Keerulised taimed | 2026 juhend - Lehekülg 3
Avastage 240 keerulised taimed oma aeda. Täielik hooldusjuhend.
240 Keerulised taimed
Kuvatakse 73–108 / 240
Kahikatea-podokarp
Dacrycarpus dacrydioides
Kahikatea-podokarp (Dacrycarpus dacrydioides) on Uus-Meremaa kõrgeim pärismaine puu ja üks maailma vanimaid okaspuuliine, mis pärineb Gondwana metsadest. Tegemist on aeglaselt kasvava igihalja podokarpiga, mis domineerib looduslikult soistes metsades ja lammidel, moodustades kõrge tüve kohale kitsa koonilise võra, sageli tugijuurtega, ning võib looduses kasvada üle 50 m kõrguseks. Erinevalt õistaimedest paljuneb see väikeste käbide kaudu; emaskäbi valmib punaseks, tursunud ja mahlakaks retseptiikliks (koroi), mis on ajalooliselt olnud maoori rahva seas hinnatud toit. Kultiveerimisel on see muljetavaldav ilu- või varjupuu suurtesse ja püsivalt niisketesse aedadesse, parkidesse ning märgala taastamisprojektidesse, kuid ei sobi väikestele kruntidele, pottidesse ega kuivadele muldadele.
Nõmmekäpp
Dactylorhiza maculata
Dactylorhiza maculata, nõmmekäpp, on Euroopas looduslikult kasvav maapealne mugulkäpp-aastaringne taim. Ta kasvab hästi nõmmedes, niisketes niitudel, rabades ja soodes, moodustades tihedaid õisikuid kahvaturosast kuni tumepurpurni ulatuvate õitega, mille huulel on iseloomulikud tumedad mustrid. Lehed on silmatorkavalt täpilised.
Näsiniin
Daphne
Näsiniin (Daphne) on 70–95 liigiga igihaljaste, pooligihaljaste ja heitlehiste põõsaste perekond näsiniineliste (Thymelaeaceae) sugukonnas, mis pärineb Euroopast, Aasiast ja Põhja-Aafrikast. Hinnatud oma intensiivselt lõhnavate õite poolest, mis puhkevad sageli hilistalvel või varakevadel, on näsiniined kompaktsed ja aeglase kasvuga põõsad, mis on populaarsed kiviktaimlates ja segapeenardes. Taime kõik osad on allaneelamisel mürgised, mistõttu tuleks see istutada lastele ja lemmikloomadele kättesaamatusse kohta.
Dendrobium closterium
Dendrobium closterium
Dendrobium closterium on miniatuurne epifüütne (vahel ka litofüütne) orhidee, mis pärineb Uus-Kaledooniast. Looduses kasvab see väikestel puudel ja kaljudel merepinnast kuni 1000 meetri kõrgusel võsastikes. Taimel on keskelt jämenevad pillirootaolised varred, millel on 2 kuni 5 nahkjat, elliptilist ja ebaühtlaselt kahehõlmalise tipuga lehte. Hiliskevadest suve alguseni arenevad varte tipu lähedalt püstised või kaarjad õisikud 2 kuni 20 väikese ja õrna õiega, mille läbimõõt on umbes 2–3 cm.
Viroti Dendrobium
Dendrobium virotii
Dendrobium virotii on haruldane endeemne orhidee Uus-Kaledooniast, mille kirjeldas esmakordselt Guillaumin 1941. aastal. Keskmise suurusega epifüüt kasvab puutüvedel mägistes vihmametsades ja põõsastikes merepinnast kuni 1000 meetri kõrguseni. Selle kergelt siksak-kujulised, harunevad varred kannavad elliptilisi, varreümbritsevaid lehti ning hiline kevad toob kaasa väikesed 6–22 õiega õrnad kobilad.
Dendrophorbium
Dendrophorbium
Dendrophorbium (Cuatrec.) C.Jeffrey on umbes 84 liigiga põõsasjate korvõieliste perekond sugukonnast Senecioneae (Asteraceae), mis eraldati 1992. aastal hiidperekonnast Senecio (ristirohi). Kõik liigid on neotroopilised, koondudes peamiselt Põhja-Andidesse (Colombia, Ecuador ja Peruu, mõned erandid Boliivias, Argentinas ja Brasiilias ning üks liik Kariibi mere saartel). Taimed on püstised, puitunud alaosaga põõsad kuni väikesed puud, millel on üsna suured saagja servaga lehed ja kollaste korvõisikutega tipmised õisikud, millel on tavaliselt keelõied. Peaaegu kõik liigid on kitsa levilaga endeemid, mis kasvavad subtroopilistes või troopilistes mäestiku-pilvemetsades või kõrgmäestiku võsastikes umbes 2000–3800 meetri kõrgusel merepinnast. Paljusid neist peetakse elupaikade hävimise tõttu ohustatuks. Kuna perekonnal puudub peaaegu igasugune kasvatamisajalugu ning seda tuntakse peamiselt herbaariumide ja taksonoomiliste uuringute kaudu, ei ole perekonna kohta tervikuna kehtestatud üksikasjalikke aianduslikke andmeid (täpne valgusvajadus, kastmine, mulla- ja külmakindlus, täiskasvanud taime suurus); siin esitatud andmed on pigem ettevaatlikud, elupaigapõhised hinnangud kui kinnitatud kasvatustulemused.
Dendrophorbium peregrinum
Dendrophorbium peregrinum
Dendrophorbium peregrinum on korvitsõieliste (Asteraceae) sugukonda ja Senecioneae triibusesse kuuluv põõsas, mis pärineb Loode-Argentina ja Boliivia subtroopilistest mägimetsadest, kasvades tavaliselt 1300–2800 meetri kõrgusel merepinnast. August Grisebach kirjeldas seda esmakordselt 1879. aastal nimega Senecio peregrinus ning 1992. aastal viis C. Jeffrey liigi üle perekonda Dendrophorbium. Sarnaselt teistele selle perekonna liikidele on taim põõsasja (puisja) kasvuga, suurte saagjate või hambuliste servadega lehtede ning kumerõisikutega, mis koosnevad arvukatest keelõitest: valged keelõied ümbritsevad helekollastest toruõitest koosnevat südamikku. Seda liiki ei tohi segi ajada populaarse sukulendiga, mida tuntakse nime all "string of dolphins" (Curio/Senecio peregrinus) – tegemist on täiesti erineva aiahübriidiga, millel on vaid sarnane ajalooline teaduslik nimi.
nuijalg-mampel
Desarmillaria tabescens
Desarmillaria tabescens, tuntud kui nuijalg-mampel, on Physalacriaceae sugukonda kuuluv seeneliik. See on taimpatogeen, mis põhjustab juuremädanikku. Erinevalt oma lähisugulastest puudub selle seene jalal rõngas (annulus). Tavaliselt kasvab see tihedate kimpudena puidul, näides sageli kasvavat maapinnast, kuid on tegelikult kinnitunud lehtpuude maa-alustele juurtele või kändudele.
Veenuse kärbselõks
Dionaea muscipula
Veenuse kärbselõks on üks maailma kõige põnevamaid lihasööjastaimi, mis on pärit USA Põhja- ja Lõuna-Carolina subtroopilisest märgalast. Selle ikoonilised hingedel lõksud sulguvad hetkel, kui kahtlustamatu putukas puudutab päästekarvakesi, ning seedivad saaki 4–10 päeva jooksul. Vaatamata eksootilisele välimusele on tegemist üllatavalt kompaktse rosetttaimega, mis harva ületab 30 cm kõrgust.
Neitsipalm
Dioon edule
Dioon edule, rahvasuus neitsipalm, on eelajaloolise päritoluga tsükaad, mis on põliselt levinud Mehhikos. See taim meenutab väliselt palmipuud, kuid on botaaniliselt lähemalt suguluses okaspuudega. Taime iseloomustavad jäigad, sulgjad, mattsinakasrohelised lehed, mis kasvavad sümmeetrilises roosetis lühikesest keskt��vest. See on äärmiselt pikaealiseks kujunenud „elusfosiil”, mis võib elada sadu aastaid, ning seda hinnatakse eriti xeriscaping-stiilis haljastuses vastupidavuse ja skulptuurse vormi tõttu.
Must sapoot
Diospyros nigra
Must sapoot (Diospyros nigra) on troopiliste piirkondade puuviljapuu, mis pärineb Mehhikost ja Kesk-Ameerikast ning kuulub eebenpuu sugukonda (Ebenaceae). Hüüdnimega „šokolaadipudinguvili" areneb selle küpses viljalihas sügav tumepruun värvus ning meeldiv, magus maitse, mis meenutab šokolaadi. Tegemist on aeglaselt kasvava igihaljana puuga, mis võib looduslikul kasvukohal ulatuda kuni 25 meetri kõrguseks, kuid kultiveeritud eksemplarid hoitakse regulaarse lõikamise abil tavaliselt 5–10 meetri piirides.
Soomus-hüatsintkäpp
Dipodium squamatum
Dipodium squamatum on lehtedeta mütsetroofne (mükoheterotroofne) maa-alune orhidee, mis kuulub käpaliste (Orchidaceae) sugukonda. Liik on pärit Austraaliast (Queensland, Uus-Lõuna-Wales, Victoria ja Lõuna-Austraalia), Uus-Kaledooniast ja Vanuatult. See on perekonna Dipodium haruldane liige, mida iseloomustab fotosünteesivate lehtede täielik puudumine ja sõltuvus sümbiootilistest seentest toitainete saamiseks. Õievars on püstine, punakaspruun, ulatudes kuni 100 cm kõrguseni, kandes 9 kuni 60 roosat kuni lillat õit, millest igaühe läbimõõt on umbes 2,5 cm. Õitseb suvel ja sügisel.
Roheline puuorhidee
Drymoanthus adversus
Drymoanthus adversus on Uus-Meremaalt pärinev väike endeemiline epifüütne orhidee, mida tuntakse ka rohelise puuorhideena. See kasvab ranniku- ja mägimetsades puutüvedel ja okstel, moodustades kompaktseid mättaid lihakatest rohelistest lehtedest, millel on mõnikord lillad täpid. Õitseb kevadel ja suve alguses väikeste rohekate-valgete punatäpiliste õitega.
Harilik durianipuu
Durio zibethinus
Durio zibethinus ehk harilik durianipuu on massiivne igihaljas puu, mis pärineb Borneo ja Sumatra vihmametsadest ning mida kasvatatakse tänapäeval laialdaselt kogu Kagu-Aasias. Hüüdnimega "puuviljade kuningas" tuntud puu kannab suuri okkalisi vilju, millel on kuulsalt vänge lõhn ja rammus kreemjas sisu. Puu võib kasvada 25–40 meetri kõrguseks ning esimese saagini võib kuluda kümme või enam aastat. Durianipuu on kurikuulsalt vastuvõtlik seenhaigusele Phytophthora palmivora, mis põhjustab tüvepõletikku ning juure- ja viljamädanikku, mistõttu on istanduse drenaaž ja hügieen kriitilise tähtsusega. Rahvatarkus hoiatab duriani söömise eest koos alkoholiga; laboriuuringud on hiljem näidanud, et duriani ekstrakt pärsib aldehüüdi dehüdrogenaasi, andes vanale uskumusele teadusliku aluse.
Püstsoomus-sirmik
Echinoderma asperum
Echinoderma asperum, tuntud kui püstsoomus-sirmik, on silmapaistev lehikseen, mida iseloomustavad heledal kübaral asuvad teravad pruunid soomused ning tihedad vabad valged eoslehed. See kasvab tavaliselt metsakõdus või multšitud aiapeenardel. Kuigi see on visuaalselt kütkestav, on tegemist mürgise seenega, mida ei tohi kunagi tarbida.
Õlipalm
Elaeis guineensis
Õlipalm (Elaeis guineensis) on palmiliste sugukonda kuuluv puuliik, mis pärineb Lääne-Aafrika troopilistest madalikest, eriti Guinea lahe piirkonnast. Looduses kasvab see 20–25 meetri kõrguseks, kuid istandustes ületab harva 15 meetrit. Selle üksikul tüvel, mida märgistavad vanade lehtede armid, on kroon 5–7 meetri pikkustest sulgjatest lehtedest. Eraldi asuvad isas- ja emasõisikud moodustavad punakasoranžide munajate viljade kobarad, mille viljalihast ja seemnetest saadakse palmiõli ja palmituumaõli, muutes selle liigi maailma tähtsaimaks taimse rasva allikaks.
Kaheksaemajane vesirohi
Elatine hydropiper
Elatine hydropiper, tuntud ka kui kaheksaemajane vesirohi, on väike veetaimne kattekasvuga taim, mis on pärit Euroopast ja parasvöötme Aasiast. See moodustab akvaariumi põhjas tiheda, lopsakasrohelise vaiba, mistõttu on see hinnatud esiplaanitaim akvaariumi kujundamisel. Visuaalselt sarnaneb ta Hemianthus callitrichoides 'Cuba'-ga ning on tuntud oma nõudlike hooldusnõuete poolest – vajab tugevat valgust, CO2 süstimist ja stabiilseid veeparameetreid.
Siid-punalehik
Entoloma sericeum
Entoloma sericeum, eesti keeles siid-punalehik, on väikesekasvuline seeneliik, mis esineb peamiselt rohumaadel, karjamaadel ja aedades. Selle kübar on tumepruun või hallikaspruun, siidise läikega ja hügrofaanne, mis tähendab, et selle värvus muutub sõltuvalt niiskusest. Eoslehekesed on alguses hallikasvalged, kuid muutuvad eoste valmides roosakaks. Oluline on märkida, et kuigi seen ei ole surmavalt mürgine, võib see põhjustada seedetrakti häireid ja on seetõttu söögiks kõlbmatu.
Wallaba
Eperua falcata
Eperua falcata on liblikõieliste (Fabaceae) sugukonda kuuluv vihmametsapuu, mis on pärit Lõuna-Ameerika põhjaosast, peamiselt Guyanadest (Prantsuse Guajaana, Suriname, Guyana) ja Brasiilia põhjaosast (Amapá). See võib kasvada kuni 35 meetri kõrguseks, omades hallikaspruuni koort ja sulgjaid liitlehti, mis koosnevad 2-4 paarist munajatest, umbes 18 cm pikkustest lehekestest. Rippuvates õisikutes avanevad kellukakujulised, punaste kroonlehtedega õied on eriti dekoratiivsed, ja valmivad, malbe roosad, mõõgatera-kujulised kaunviljad paiskavad avanedes seemned kuni 30 meetri kaugusele. Puu moodustab sageli puhtaid kogumeid valgel kvartsliival, jõeäärsetes ja soistes vihmametsades, kuni 700 meetri kõrgusel merepinnast. Selle punakaspruun lülipuit on äärmiselt vastupidav ja seda kasutatakse loodusliku seenevastase toime tõttu vaiade, sindlite ja telegraafipostide jaoks.
Öö-epidendrum
Epidendrum nocturnum
Epidendrum nocturnum, üldtuntud kui öö-epidendrum, on epifüütne orhidee, mis pärineb Floridast, Bahamalt, Lääne-Indiast ning Kesk-Ameerikast kuni Põhja-Brasiilia ja Guajaanani. Taim kasvatab kõrged, lehelised pillirootaolised varred, mis ulatuvad kuni meetri kõrgusele ja mille tipus on rohekad kuni kollakaspruunid õied laia valge huulega. Õied avanevad päeval õrna lõhnaga, kuid eritavad pärast pimedat tugevat magusat aroomi – mida sageli võrreldakse eukalüpti või aniisiga –, mille järgi liik on ka oma nime saanud.
Helleboriin
Epipactis
Epipactis on umbes 54 aktsepteeritud maapealse orhideeliigi perekond, mis on levinud Euroopa, Aasia, Põhja-Aafrika ja Põhja-Ameerika parasvöötme ja subtroopilistes piirkondades. Erinevalt tuntumatest troopilistest epifüütsetest orhideedest kasvavad Epipactise liigid otse mullas lihakatest, roomavatest risoomidest, ajades igal aastal kevade ja hilissuvel välja ühe või mitu lehist vart. Nad eelistavad avatud metsade, hekkide ja võsastike filtreeritud valgust, kuigi mitmed liigid, nagu Põhja-Ameerika oja-helleboriin (Epipactis gigantea), tunnevad end sama hästi ojade, allikate ja järvede niisketel kallastel. Perekonna silmapaistev tunnus on nende täielik sõltuvus mükoriissetest mullaseentest: seemnetel on praktiliselt olematud varud ja nad ei suuda idaneda ilma seenpartnerita, ning isegi täiskasvanud taimed sõltuvad sellest maa-alusest suhtest toitainete omastamiseks. Õisikud kannavad arvukalt väikeseid, sageli rippuvaid õisi rohelistes, valgetes, lillades ja kahvaturoosades toonides, mis tavaliselt avanevad suve keskpaigast sügiseni. Tuntuim liik, Epipactis helleborine, on osutunud väga kohanemisvõimeliseks, naturaliseerudes kaugele oma Euraasia päritolualast ja ilmudes tänapäeval Põhja-Ameerikas sagedase koloniseerijana, mida mõnikord peetakse umbrohuks parkides, aedades ja linnatänavatel. Selle seenesõltuvuse tõttu peetakse Epipactise orhideesid spetsialiseeritud metsa- ja aiataimedeks, mitte toataimedeks.
Laialehine neiuvaip
Epipactis helleborine
Epipactis helleborine, üldtuntud kui laialehine neiuvaip, on maismaaorhidee, mis on pärit Euroopast ja Aasiast. Ta kasvab metsakeskkondades, tuginedes idanemiseks ja ellu jäämiseks mükoriisaseentele. Tema kõrged varred kannavad laiu, soonelisi lehti ning rippuvat kobarõisikut rohekasvioletsetest õitest, mis õitsevad suvel.
Kokapõõsas
Erythroxylum coca
Erythroxylum coca, tuntud kui kokapõõsas, on punapuuliste (Erythroxylaceae) sugukonda kuuluv igihaljas põõsas, mis pärineb Lõuna-Ameerika Andide nõlvadelt (Peruu, Boliivia, Ecuador ja Colombia). See kasvab 2–3 meetri kõrguseks, omades sirgeid oksi ja ovaalseid, õhukesi ning läikivrohelisi lehti, millel on iseloomulikud kaks pikitriipu mõlemal pool keskroodu. Taim toodab väikeseid valkjaskollaseid õisi lehekaenaldes, millest valmivad punased luuviljad. Looduslikult kasvab see subtroopilises mäestikukliimas 500–2000 meetri kõrgusel, kus on kõrge õhuniiskus ja rohked sademed. Selle lehed sisaldavad alkaloide ning neil on olnud Andide kultuurides aastatuhandeid sügav kultuuriline ja meditsiiniline väärtus.
Harilik silmarohi
Euphrasia officinalis
Harilik silmarohi (Euphrasia officinalis) on väike üheaastane niidutaim soomukaliste (Orobanchaceae) sugukonnast. See on poolparasiit: selle juured moodustavad imijuuri (haustoreid) lähedalasuvate kõrreliste ja tarnade juurtele, ammutades neilt osa veest ja toitainetest, kuigi taim on võimeline ka ise fotosünteesima. Taim kasvab 10–30 cm kõrguseks, lehed on vastakud, munajad ja saagja servaga. Väikesed valged õied, millel on lillad triibud ja kollane täpp alahuulel, avanevad juulist septembrini. Harilik silmarohi kasvab niitudel, karjamaadel ja teeservadel ning on Eestis ja Soomes taandunud traditsioonilise niitmis- ja karjatamiskultuuri vähenemise tõttu.
Lisianthus
Eustoma grandiflorum
Lisianthus (Eustoma grandiflorum) on silmapaistev õistaim, mis on pärit Põhja-Ameerika lõunapoolsetelt suurtest tasandikest, sealhulgas USA lõunaosast ja Mehhikost. Selle roosilaadsed õied esinevad valge, roosa, lilla, sinise ja kahevärvilisena. Peetakse üheks maailma hinnatuimaks lõikelilleks ning seda kasutatakse laialdaselt pruutlillekimpudes ja lilleseadetetes. Kuigi kasvatamine on tuntud oma keerukuse poolest, on tulemus hingematvalt ilus.
Preeriakell
Eustoma russellianum
Preeriakell (Eustoma russellianum), tuntud ka kui lisiantus, on rohttaim, mis on kuulus oma elegantsete, roose või tulpe meenutavate õite poolest. USA ja Mehhiko preeriatest pärinev liik on lillekasvatuses kõrgelt hinnatud lõikelill tänu oma peenele ilule ja pikale säilivusajale vaasis. Selle kroonlehed on siidise tekstuuriga ning värvused varieeruvad õrnadest pastelltoonidest sügavlillani.
Juçara Palm
Euterpe edulis
Euterpe edulis, tuntud kui Juçara palm, on Brasiilia Atlandi metsa põlispalm, mis on ebaseadusliku palmisüdame korjamise tõttu kriitiliselt ohustatud. Selle antioksüdantiderikkaid vilju kasutatakse Amazonase açaí jätkusuutliku alternatiivina ning liigil on oluline roll metsa taastamisel ja elupaigana üle 30 linnuliigi jaoks.
Pärsia kannike
Exacum affine
Exacum affine, tuntud ka kui pärsia kannike, on võluv kompaktne õistaim, mis pärineb Jeemeni Sokotori saarelt. Perekond Gentianaceae hulka kuuluv taim on hinnatud oma arvukate väikeste, lõhnavate sinakaslillat värvust ja erkkollast südamikku omavate õite poolest. Kuigi seda kasvatatakse tihti üheaastase toataime na, on see tegelikult lühiealine mitmeaastane taim oma subtroopilises kodukohas. Läikivad ümarad lehed ja magus aroom teevad sellest imeilusa toakaaslase kevadel ja suvel.
Viiulileheline viigipuu
Ficus lyrata
Viiulileheline viigipuu on silmapaistev troopilinen taim, mis pärineb Lääne-Aafrika vihmametsadest ning mida hinnatakse suurte, viiuli kujuliste läikivate roheliste lehtede pärast. Sellest on saanud üks populaarsemaid toataimi oma dramaatilise arhitektuurse välimuse tõttu. Looduses võib see kasvada kuni 12 meetri kõrguseks, siseruumides ulatub see tavaliselt 1,8–3 meetrini. Tuntud oma teatava kapriissuse poolest, kuid kannatliku hooldusega premeerib ta omanikku peen ilu kohta lugupidava lopsaka lehestikuga.
Gaiadendron
Gaiadendron punctatum
Gaiadendron punctatum on Loranthaceae sugukonda kuuluv hemiparasiitne põõsas või väike puu, mis on pärit Andide metsadest ja paratodest Nicaraguast Boliiviani, kasvades 1330–3950 meetri kõrgusel merepinnast. Erinevalt enamikust oma sugukonna taimedest, mis parasiitsevad puuokstel, kasvab see liik tavaliselt maapinnal, parasiitsedes teiste taimede juurtel ja ulatudes kuni 10 meetri kõrguseni. Lehed on vastakud, nahkjad, süstjad või pöördmunajad, pealt tumerohelised ja läikivad ning alt kollakad, iseloomulike mustade täppidega. Taimel on valged või kuldkollased torujad õiekobarad ja umbes 1 cm läbimõõduga oranžid kerajad viljad.
Gartsiinia
Garcinia
Gartsiinia perekonda kuuluvad troopilised igihaljad puud ja põõsad, mis on maailmas tuntud eelkõige mangostani ehk 'puuviljade kuninganna' poolest. Nende lehed on tumerohelised, läikivad ja nahkjad. Need on aeglase kasvuga taimed, mis nõuavad kannatlikkust, kuid pakuvad vastutasuks tihedat lehestikku ning väga toitvaid ja meditsiinilisi vilju.
Harilik gardeenia
Gardenia
Gardeenia (Gardenia) on umbes 140 liigiga igihaljaste põõsaste ja väikeste puude perekond madaraliste (Rubiaceae) sugukonnas, mis pärinevad Aafrika, Aasia ja Okeaania troopilistest ja subtroopilistest piirkondadest. Kõige laialdasemalt ilutaimena kasvatatav liik on harilik gardeenia (Gardenia jasminoides), mis on tuntud oma valgete, vahajate ja erakordselt lõhnavate õite ning läikivate tumeroheliste püsivate lehtede poolest. See on klassikaline aia- ja potitaim pehmes kliimas, kuid on tuntud oma nõudlikkuse poolest kasvutingimuste suhtes.
Gardeenia
Gardenia jasminoides
Gardenia jasminoides on armastatud igihaljas põõsas kohviperekonna sugukonnast (Rubiaceae), mis on pärit Lõuna-Hiinast ja Jaapanist. Tuntud oma intensiivselt lõhnavate, vahataoliste valgete õite ja läikivate tumeroheliste lehtede poolest, on seda kasvatatud sajandeid Aasia aedades. Topeltteraldega õied avanevad hiliskevadest suve lõpuni, täites õhu aianduses ühe ikonilisema lillelõhnaga. Kuigi gardeenia esitab kõrgeid hooldusnõudeid, tasub see tähelepanelikku aednikku võrratu ilu ja lõhnaga.
Lamav emajuur
Gentiana prostrata
Lamav emajuur (Gentiana prostrata) on tilluke alpne ja arktiline rohttaim emajuureliste sugukonnast, mis moodustab 1–10 cm kõrguseid lamavate kuni püstiste vartega puhmaid. Selle väikesed ovaalsed lehed hoiduvad maapinna lähedale ning igal varrel on üksik torujas helesinine neljaosaline õis, mis avaneb täielikult vaid tugeva keskpäevase päikese käes, tõmbudes varjus, puudutamisel või pilves ilmaga rulli. See on laialt levinud Euraasia, Põhja-Ameerika ja Andide alpivööndites ja subalpivööndites, kasvades soodes, niisketel niitudel, lumesulamisveest toituvates tundrates ja kruusastel kaljunukkidel ning õitsedes sõltuvalt kõrgusest juunist augustini.
Geonoom
Geonoma
Geonoom on väike ja õrn palmide perekond, mis kasvab Kesk- ja Lõuna-Ameerika troopiliste metsade varjulises alusmetsas. Peeneteraliste sulgjate lehtede ja peenikeste vartega moodustavad nad elegantseid puhmaid, mis harva ületavad paari meetri kõrgust, olles kohanenud elama tiheda metsavarju all.
Seedri-maaliudik
Geopora sumneriana
Seedri-maaliudik (Geopora sumneriana) on kottseen, mis moodustab sümbiootilise mükoriisa-suhte eranditult seedri (Cedrus) perekonna puudega. Viljakeha areng algab maa all, ilmudes kevadel maapinnale õõnsa kerana, mis lõheneb tassi- või tähekujuliseks, paljastades sileda kreemika sisekülje, samas kui väliskülg on tihedalt kaetud pruunikate karvadega.
Mis on Keerulised taimed?
Keerulised taimed on keerukad ja premeerivad kogenud aednikke. Need nõuavad spetsiifilisi valguse, niiskuse ja temperatuuri tingimusi ning pidevat tähelepanu. Täiuslik entusiastidele, kes otsivad väljakutset.
Nõuanded Keerulised taimed kasvatamiseks
keerulised taimed puhul peitub edu detailides. Jälgige õhuniiskust, kasutage vajaduse korral filtreeritud vett, hoidke stabiilset temperatuuri ja olge valmis hooldust kohandama vastavalt taime reaktsioonile.