684 Keskmine Lemmikloomadele ohutu | 2026 juhend - Lehekülg 18
Leidke 684 keskmine lemmikloomadele ohutu. Täielik juhend teie aeda.
684 Lemmikloomadele ohutu keskmine tasemega
Kuvatakse 613–648 / 684
Küüniseline maaorchidee
Spathoglottis unguiculata
Spathoglottis unguiculata, rahvapäraselt tuntud kui küüniseline maaorchidee, on maapinnal kasvav orchidee, mis on pärit Kagu-Aasiast ja Vaikse ookeani piirkonnast. Erinevalt enamikust orchideedest, mis kasvavad puudel, kasvab see liik maas, pakkudes elegante kollastes ja lillades toonides õisi. Selle iseloomulik küünisekujuline huul annab taimele nime ning eristab teda teiste dekoratiivsete orchideede seas.
suurtükiseen
Sphaerobolus stellatus
Sphaerobolus stellatus, tuntud kui suurtükiseen või täht-suurtükiseen, on ainulaadne seeneliik, mis on kuulus oma plahvatusliku eoste levitamise mehhanismi poolest. See moodustab tillukesi tähekujulisi viljakehi, mis sisaldavad ühte tumedat eoste massi (peridiooli). Siserõhu kogunemisel paiskab seen peridiooli jõuliselt valgusallika suunas, mistõttu kleepuvad need sageli pindadele nagu majaseinad või autod.
Meretähislill
Stapelia hirsuta
Stapelia hirsuta on silmapaistev Lõuna-Aafrika sukkulent, mida tuntakse oma sametiste, neljakandiliste varrete ja erakordsete tähekujuliste õite poolest, mis võivad ulatuda kuni 15 cm läbimõõduni. Õied varieeruvad tumepunasest kuni purpurpruunini ning on kaetud peente karvadega, eritades kärbeste ligimeelitamiseks ebameeldivat lõhna – see on põnev evolutsiooniline kohanemine. Lõuna-Aafrika Kapiprovintsi pärismaistaimena õitseb ta kivistes ja kuivades tingimustes ning on tänuväärne toataim sukkulent-entusiastidele.
Hall sammaskaktus
Stenocereus griseus
Hall sammaskaktus (Stenocereus griseus) on Mehhikost ja Kariibi mere piirkonnast pärinev suursugune sammaskaktus. See võib kasvada kuni 9 meetri kõrguseks, sellel on öösel avanevad valged õied ja hinnatud söödavad punased viljad. Tegemist on põuataluva liigiga, mis sobib ideaalselt ariidsetesse aedadesse ja sukulentide kollektsioonidesse.
Suhkruleht
Stevia rebaudiana
Suhkruleht (Stevia rebaudiana) on korvitsõieliste (Asteraceae) sugukonda kuuluv püsikust subtroopiline rohttaim, mis pärineb Paraguayst ja Brasiiliast. Taim kasvab umbes 60 cm kõrguseks, tal on väikesed munajad kuni elliptilised peenelt saagja servaga lehed ning suvel puhkevad kobarõisikutes väikesed valged torujad õied. Lehed sisaldavad stevioolglükosiide – looduslikku magusainet, mis on kuni 300 korda magusam kui suhkur, mistõttu kasvatatakse taime üle maailma tervisliku alternatiivina suhkrule.
Sääskõis
Streptocarpus
Sääskõis (Streptocarpus) on Lõuna-Aafrikast pärit dekoratiivtaimede perekond, mis kuulub gesneerialiste (Gesneriaceae) sugukonda. See on kõrgelt hinnatud toataim, mis toodab suurema osa aastast erksaid trompetikujulisi õisi lillades, valgetes, roosades, punastes ja sinistes toonides. Selle pikad, sametised ja kergelt kortsus lehed moodustavad elegantse roseti. Tegemist on kergesti kasvatatava ja tänuliku taimega neile, kes soovivad siseruumidesse pikaajalist õitsemist.
Neemiprimula
Streptocarpus rexii
Streptocarpus rexii, tuntud ka neemiprimulana, on silmapaistev varreta rohttaim, mis pärineb Lõuna-Aafrika kivistelt rannikumetsadelt ja ojäärsetelt nõlvadelt. Taim moodustab rosetid pikkadest, rihmjastest lehtedest ning kannab kevadest sügiseni õrnu trompetikujulisi õisi valge, sinise, sirelililla ja violetse toonides. Toataimena õitseb ta hästi eredas hajutatud valguses.
Varjukannike
Streptocarpus sect. Saintpaulia
Varjukannike (Streptocarpus sect. Saintpaulia, varem perekond Saintpaulia) on kompaktne, rosetjas püsik gesneerialiste sugukonnast, mis pärineb Tansaania ja Keenia rannikumetsadest ning Ida-Aafrika mäestikest. Hinnatud oma sametiste tumeroheliste lehtede ja peaaegu pidevalt puhkevate lillade, roosade, siniste või valgete õiekobarate poolest, on see üks populaarsemaid õitsvaid toataimi maailmas.
Pärsia kilp
Strobilanthes dyeriana
Strobilanthes dyeriana, tuntud ka kui Pärsia kilp, on silmatorkav troopilise kliima igihaljas alampõõsas, mis pärineb Myanmarist. Teda hinnatakse kõrgelt tema piigikujuliste lehtede pärast, mis paistavad silma läikiva iriisjas-lilla läikega, hõbedaste peegelduste ja tumeroheliste soontega. Lehe alumine pool on tumepunast värvi. Kuigi talvel võib taim toota väikseid violetseid õisi, kasvatatakse teda peamiselt tema vaatemängulise lehestiku pärast, mis lisab igale taimekogule dramaatilise ilme.
Stromanthe
Stromanthe
Stromanthe on umbes 13 troopilise taimeliigiga perekond sugukonnast Marantaceae, mis on pärit Lõuna-Ameerika vihmametsadest, eelkõige Brasiiliast. Neid taimedeid hinnatakse nende lummava kirju lehestiku poolest rohelises, valges, roosas ja punases toonis – need on ühed silmatorkavamad toataimed turul. Tuntuim liik on Stromanthe sanguinea 'Triostar', mille kolmevärvilised lehed teevad sellest tõelise tähelepanukeskpunkti. Nagu teisedki palvetaimed, liigutab Stromanthe oma lehti päeva jooksul vastavalt valguse muutumisele.
Trikoloorne stromanthe
Stromanthe sanguinea
Stromanthe sanguinea, tuntud ka kui trikoloorne stromanthe või Triostar, on silmapaistev troopilinen taim, mis pärineb Brasiilia vihmametsadest. Selle pikad, odakujulised lehed esitlevad vapustavat värvigammat — tumerohelise, roosa, kreemi ja sügavbordoo toonide kooslust, kusjuures bordoo varjund on eriti selgelt näha lehe alumisel küljel. See teeb temast ühe visuaalselt lummavama toataime. Marantaceae sugukonna liige ning Calathea ja Maranta sugulane, see liik näitab nüktinastilist lehelihikumist — voltides oma lehed hämaruse saabudes valgusoludele reageerides ülespoole.
Trikoloorne stromanthe
Stromanthe thalia
Trikoloorne stromanthe (Stromanthe thalia) on silmapaistev Brasiilia troopikantaim Marantaceae sugukonnast, mida tuntakse oma vapustava kolmevärvilise lehestiku poolest rohelise, roosa ja kreemika toonides ning sügavlilla-magentatooniliste lehealtpooltega. Palvenaimena voltib ta oma lehed hämaruses ülespoole ning avab need taas koidikul. Toataimena õnnestub tal kõige paremini ereda hajutatud valguse ja kõrge õhuniiskuse korral.
Neemikudu
Struthiola
Struthiola on perekond, mis hõlmab ligikaudu 31 liiki erikoidsetest põõsastest sugukonnas Thymelaeaceae, mis on pärit Lõuna-Aafrika Kapimaa lillepiirkonna fynbos-bioomist. Need igihaljas põõsastikud on tuntud oma magusalt lõhnavate torjate õite poolest hämarikus ning erakordse põuakindluse poolest liivases, hästi drenaažiga mullas.
Kuningpalm
Syagrus
Süagrus (Syagrus) on umbes 60–80 Lõuna-Ameerikast pärineva palmi perekond (üks liik kasvab ka Väikestel Antillidel), mis on lähedalt suguluses kookospalmiga. Tuntumad liigid on kuning-süagruspalm (S. romanzoffiana) ja likuripalm (S. coronata). Enamikul liikidel on üksik sile ja okasteta tüvi kõrgusega 2 kuni üle 30 meetri ning suljad lehed. Väikesed kreemikaskollased õied ripuvad kobarates lehtede vahel, neile järgnevad väikesed kookospähklit meenutavad rohelised, oranžid või pruunid viljad; paljude liikide seemnetuumad on söödavad. On olemas ka peaaegu tüveta kääbusliike ning väike S. weddelliana, mida kasvatatakse toataimena.
Imelusikamarjad
Synsepalum dulcificum
Synsepalum dulcificum, tuntud kui imelusikamarjad, on igihaljas põõsas, mis pärineb Lääne-Aafrikast. Selle taimekasvu kõige tähelepanuväärsem omadus on väikeste punaste marjade tootmine, mis sisaldavad miraculiini. See glükoproteiin muudab ajutiselt maitseretseptorite tööd, põhjustades hapude või mõrkjate toitude tajumist ülimalt magusatena. Taimel on läikivad tumerohelised lehed ning see kasvab aeglaselt ja elegantsel kujul.
Harilik sirel
Syringa vulgaris
Syringa vulgaris, harilik sirel, on vastupidav lehtpõõsas, mis pärineb Balkani poolsaarelt ja mida kasvatatakse laialdaselt selle suurepärase kevadise õitsemise tõttu – tihed, intensiivselt lõhnavad õisikud kaunistavad aeda. Kuni 5 meetri kõrguseks kasvav põõsas moodustab tihkeid pülke klassikalisest lillakasvioletsest kuni valge, roosa ja karmiinpunaseni. See on armastatud aia põhitaim parasvöötme kliimas ning eelistab külmi talvi ja täispäikest.
Roosa Trompetpuu
Tabebuia impetiginosa
Tabebuia impetiginosa, tuntud ka kui roosa trompetpuu või Pau d'Arco, on üks Lõuna-Ameerika kõige uhkemaid õitsevaid puid. Brasiilia ja naaberriikide troopilistesse ning subtrooppilistesse metsadesse pärit puu katab end hilistalvel ja varakevadel hingematvate lilla- kuni roosavärviliste trompikukujuliste õitega, tavaliselt ajal, mil puu on veel lehtedeta. Bignoniaceae sugukonda kuuluv liik võib looduses kasvada kuni 30 meetri kõrguseks ning seda istutatakse laialdaselt ornamentaalse tänava- ja aiapuuna soojades kliimavööndites üle kogu maailma.
Roosa trompetipuu
Tabebuia rosea
Roosa trompetipuu on majesteetlik troopiline puu, mis pärineb Mehhikost kuni Colombia ja Venezuelani ning on tuntud oma suurejoonelise roosa õitsemise poolest.
Valge ipe
Tabebuia roseoalba
Valge ipe (Tabebuia roseoalba) on Brasiilia Cerrado ja Pantanali piirkondadest pärinev puu, mis kuulub bignoonialiste sugukonda. See võib kasvada 7–16 meetri kõrguseks, tüve läbimõõt on 40–50 cm ning sellel on korgitaoline lõhenenud koor. Lehed on kolmetised ja sini-rohekat tooni. Talve lõpus ja kevade alguses (augustist oktoobrini) heidab puu kõik lehed ja kattub valgete kuni roosakate õitega, mille neelus on kollased tähnid – see on vaatemäng, mis kestab vaid paar päeva. Tegemist on vastupidava liigiga, mis talub hästi põuda ning vaest ja kivist mulda, mistõttu kasutatakse seda laialdaselt linnahaljastuses ja degradeerunud alade taastamisel.
Tetrastigma
Tetrastigma obtectum
Tetrastigma obtectum, tuntud kui karvane ronitaim või hiina tetrastigma, on lopsakas igihaljas roniv viinapuu viinapuuliste (Vitaceae) sugukonnast. See on pärit Lõuna-Hiinast ja Kagu-Aasia osadest, kus see kasvab metsaservadel, jõekallastel ja jahedatel, niisketel mäenõlvadel kuni 2000 meetri kõrgusel. Taimel on iseloomulikud sõrmjad lehed viie süstja lehekesega ning suvel toodab see väikseid rohekasvalgeid õisi, millele järgnevad kerajad, viinamarjalaadsed mustad marjad. See on eriti populaarne terraariumitaimena ja siseruumide ilutaimena tänu oma võimele kasvada hästi nõrgas valguses ja kõrge õhuniiskusega tingimustes.
Kõver alligaatorlipp
Thalia geniculata
Thalia geniculata, tuntud ka kui kõver alligaatorlipp, on majesteetlik mitmeaastane veetaim. Selle suured, helerohelist värvi ovaalsed lehed meenutavad maranta omasid, kuid kasvavad pikkadel püstel vartel, mis võivad ulatuda muljetavaldavale kõrgusele. Taime silmatorkavaim omadus on siksakiline õisik, mis kannab õrnu väikseid lillasid õisi, meelitades ligi tolmeldajaid nagu liblikad ja kolibrid.
Müsore trompetliane
Thunbergia mysorensis
Thunbergia mysorensis, tuntud ka kui Müsore trompetliane või India kellaliane, on suurejooneline igihaljas ronimistaimne, mis pärineb Lõuna-India troopilisest piirkonnast, eriti Karnatakast. See kuulub sugukonda Acanthaceae ning on kuulus oma dramaatiliste rippuvate kobarõisikute poolest – erkkollakatest õitest maroon-punaste servadega –, mis voogavad alla otsekui eksootiliste ehete nöörkeelmed. Kuningliku Aiandusühingu aiaväärtuslikkuse auhinna laureaat, see kiirekasvuline liane ulatub kuni 6 meetri kõrguseks ning on armastatud troopilistes ja subtroopilistes aedades üle kogu maailma.
Printsessõis
Tibouchina granulosa
Tibouchina granulosa, tuntud ka kui printsessõis või hiilguspõõsas, on keskmise suurusega puu, mis pärineb Brasiilia Atlandi rannikumetsast. See paistab silma oma ümmarguse võra ja tumerohelise, sametise tekstuuriga lehestiku poolest. Kõige muljetavaldavam on selle lopsakas õitsemine, mis toimub tavaliselt kaks korda aastas, kattudes elavate lilla- või roosatooniliste õitega.
Manacá-da-serra
Tibouchina mutabilis
Brasiilia hiilguspuu (Tibouchina mutabilis), tuntud Brasiilias kui manacá-da-serra, on igihaljas ilupuu, mis on pärit Brasiilia Atlandi metsast, eriti São Paulo, Rio de Janeiro, Paraná ja Santa Catarina ranniku mäeahelikest. Melastomataceae sugukonda kuuluv puu võib kasvada kuni 12 meetri kõrguseks, avatud ja laiuva võraga. Selle kõige silmatorkavam omadus on õitsemine: õied avanevad valgetena, muutuvad roosaks ja seejärel süvenevad lillaks, andes puule mitmevärvilise välimuse, kuna vanad ja uued õied õitsevad koos.
Tiigerlill
Tigridia
Tiigerlill on silmapaistev suvine sibullill iirislaste (Iridaceae) sugukonnast, pärit Mehhikost ja Kesk-Ameerikast. Seda iseloomustavad efektsed, erksavärvilised õied, millel on iseloomulikud täpilised südamikud, mis meenutavad tiigri- või paabulinnusilma. Üksik õis õitseb vaid ühe päeva, kuid taim moodustab suve jooksul 2-4 nädala jooksul järjest uusi õisi. Lehed on mõõgakujulised, volditud, selgete pikisuunaliste soontega ja surevad sügisel.
Harilik pärn
Tilia cordata
Harilik pärn (Tilia cordata) on pikaealine pärnaliste (Malvaceae) sugukonda kuuluv lehtpuu, mis on pärit Euroopast ja Lääne-Aasiast. See kasvab kuni 30 m kõrguseks ja sellel on lai ümar kroon, mille ulatus on kuni 12 m. Suvel (juuni–juuli) õitseb ta väikeste kreemikaskollaste õitega, millel on tugev magus lõhn, mis meelitab ligi mesilasi – seetõttu on see mesinduses väga väärtuslik. Südajad tumerohelised lehed värvuvad sügisel kuldkollaseks. Pärn on pikaealine puu (isegi üle 1000 aasta), väga külmakindel (kuni -34°C) ja talub suhteliselt hästi linnatingimusi.
Henry pärn
Tilia henryana
Henry pärn (Tilia henryana) on heitlehine puu, mis pärineb Kesk-Hiina mägimetsadest (Anhui, Hubei, Hunan, Shaanxi, Zhejiang jm) ning mille tõi 1901. aastal läänemaailma Ernest Wilson. See on harilikust pärnast kompaktsem, kasvades kultuuris 10–15 m kõrguseks (looduslikus elupaigas kuni 25 m). Puul on ümar ja laiuv võra ning helehall koor, mis vananedes praguneb. Tema südajad lehed on puhkedes vasksed ja hiljem läikivrohelised, eristudes ripsmelise servaga, mille pikad siidised harjased meenutavad putuktoidulise taime ripsmeid; sügisel muutuvad lehed kuldkollaseks. Hiline õitsemine (augusti lõpp kuni september) toob kaasa külluslikud kobarad väga lõhnavaid ja nektaririkkaid kreemikasvalgeid õisi, olles ühed viimased pärna perekonna esindajad, mis avanevad.
Punastav tillandsia
Tillandsia brachycaulos
Tillandsia brachycaulos on Mehhikost ja Kesk-Ameerikast pärinev väike epifüütne õhutaim, mida hinnatakse selle tiheda kitsaste hõberoheliste lehtede roseti tõttu. Enne õitsemist muutuvad lehed dramaatiliselt sügavpunaseks või purpurpunaseks – see omadus on andnud taimele ka rahvapärase nime „Punastav pruut“. Taim kasvab ilma mullata, ammutades vett ja toitaineid läbi spetsiaalsete lehesoomuste ehk trihhoomide, ning kasvatab punastest või oranžidest kõrglehtedest ümbritsetud lillasid putkõisi.
Mugultillandsia
Tillandsia bulbosa
Tillandsia bulbosa on epifüütne õhutaim Ameerika niisketest troopilistest piirkondadest, Lõuna-Mehhikost ja Kesk-Ameerikast läbi Kariibi mere Põhja-Lõuna-Ameerikasse ja Brasiiliasse. See moodustab väikese roseti kõrgusega 7-22 cm: lehtede alused paisuvad pseudomugulaks, millest levivad välja peened, tumerohelised, keerdus lehed nagu kombitsad. Õitsemise ajal muutuvad ülemised lehed punaseks ja ilmub erepunaste kandelehtede õisik, mis kannab torukujulisi sinakasvioletseid õisi. Looduses kasvab see puudel ja pakub varjupaika sipelgatele, kes pesitsevad lehtede aluste vahel; kodus sipelgaid vaja ei ole. Pärast õitsemist toodab see alusele tütartaimi.
Sini-tillandsia
Tillandsia cyanea
Sini-tillandsia (Tillandsia cyanea) on Ecuadorist pärinev epifüütne õhutaim, mida hinnatakse selle kauakestva erkroosa lamedat kuju kandva kõrglehe tõttu, mis tõuseb kitsaste kaarjate roheliste lehtede rosetist. Erinevalt mullas kasvavatest toataimedest puuduvad tal toitainete omastamiseks tõelised juured – selle asemel ammutab taim vett ja toitaineid lehtedel asuvate spetsiaalsete trihhoomide kaudu. Roosa kõrglehe vahelt ilmuvad ükshaaval väikesed torujad lillakassinised õied ning kõrgleht ise püsib värvilisena kaks kuni kolm kuud.
Lindeni tillandsia
Tillandsia lindenii
Tillandsia lindenii, tuntud ka kui Lindeni tillandsia, on silmapaistev epifüütne bromeelialine, mis pärineb Ecuadori ja Peruu udumetsadest. See moodustab kompaktse roseti kaarjatest tumerohelistest rihmakujulistest lehtedest, mille keskelt tõuseb lame mõõgakujuline kõrgleht rohelistes, roosades või purpursetes toonides. Sellest pilkupüüdvast kõrglehest puhkevad üksteise järel suured sügavad lillakassinised valge neeluga õied, mis kestavad vaid mõne päeva, samas kui värviline kõrgleht püsib dekoratiivsena kuid. Toataimena kasvatades edeneb see hästi puukoorele kinnitatuna või kergelt istutatuna õhulisse mullavaba substraati, kuna taim ei vaja tavalist mulda ning omastab vett ja toitaineid läbi spetsiaalsete lehesoomuste ehk trihhoomide.
Habe-tillandsia
Tillandsia usneoides
Habe-tillandsia on epifüütne, mitteparasiitne bromeelialine, mis pärineb USA kaguosast, Mehhikost, Kesk- ja Lõuna-Ameerikast. See moodustab pikki hallikasrohelisi vanikuid, mis ripuvad puudel (nt tammedel ja küpressidel), imades vett ja toitaineid otse õhust lehtedel asuvate soomuste (trihhoomide) kaudu, ilma et tal oleks mulda kinnituvaid juuri.
Tammepihlakas
Torminalis glaberrima
Tammepihlakas (Torminalis glaberrima, varasema nimega Sorbus torminalis) on keskmise kuni suure kasvuga heitlehine puu roosõieliste (Rosaceae) sugukonnast, mis on pärit Euroopast ja Lääne-Aasiast. Selle iseloomulik, vahtralehte meenutav, hõlmine lehestik muutub sügisel erkpunaseks-pronksjaks. Valged õied avanevad mais-juunis hõredates pööristes, viljad on väikesed, pruunid, täpilised õunakesed, mis oma hapuka maitse tõttu on söödavad alles üleküpsenult (või pärast külma pehmenenult, "lödiks" muutunult), kuid siis on need C-vitamiini rikkad maiuspalad. See kasvab keskmise kiirusega, kuid on erakordselt pikaealine, võib kasvada kuni 20 meetri kõrguseks ja talub hästi kuivemaid, lubjarikkaid muldasid, olles täiskasvanuna põuakindel.
Tuuleveski Palm
Trachycarpus fortunei
Trachycarpus fortunei, tuntud kui tuuleveski palm, on üks maailma külmakindlamaid palme. Hiina ja Jaapani mägistest piirkondadest pärit taim eristub iseloomuliku tüvega, mis on kaetud paksu pruunide kiudude kihiga, mis meenutab kanepit. Selle lehvikukujulised lehed on erksa tumerohelise värvusega ning taluvad rasket lund ja temperatuure, mis jäävad tunduvalt alla külmumispiiri, mistõttu on see populaarne valik parasvöötme kliimaga aedades.
Veepähkel
Trapa natans
Trapa natans, rahvapäraselt tuntud kui veepähkel või vesisarvik, on ujuv üheastaline veetaim, mis pärineb Euraasiast ja Aafrikast. Teda iseloomustavad roosetiks paigutatud teemantikujulised ujuvad lehed ning omapärased nelja sarvega ogalikud pähklid, mis on söödavad ja mida inimesed on tarbinud üle 3000 aasta. Põhja-Ameerikas loetakse teda invasiivseks liigiks.
Katuaba
Trichilia
Katuaba (Trichilia catigua) on troopiliste vihmametsade alustaimestiku puu, mis kuulub meeliaaliste (Meliaceae) sugukonda. Sellesse perekonda kuulub üle saja Trichilia liigi, mis on levinud Ameerikas, Aafrikas ja Madagaskaril. See on pärit Atlandi metsast ja Lõuna-Ameerika vihmametsadest ning võib kasvada kuni 10 meetri kõrguseks. Puul on 5–7 lehekesest koosnevad liitlehed ning kollakasvalged õied, mis puhkevad septembri ja oktoobri vahel. Brasiilias on see traditsiooniliselt tuntud kui ergutav toonikum ja dekoratiivne alustaimestiku taim.
Keskmine hooldusega Lemmikloomadele ohutu
Meie 684 keskmine lemmikloomadele ohutu valik ühendab selle kategooria omadused mõõdukate hooldusvajadusega. Ideaalne põhikogemustega inimestele.
Miks valida Keskmine Lemmikloomadele ohutu?
lemmikloomadele ohutu ilu ja keskmine raskusastme kombineerimine võimaldab seda kategooriat nautida tasakaalustatud hoolduspühendumisega. Iga taim on valitud, et pakkuda kategooria parimaid omadusi teie otsitud hoolduse tasemel.