1132 Keskmised taimed | 2026 juhend - Lehekülg 28
Avastage 1132 keskmised taimed oma aeda. Täielik hooldusjuhend.
1132 Keskmised taimed
Kuvatakse 973–1008 / 1132
Purpur-roskoea
Roscoea purpurea
Purpur-roskoea (Roscoea purpurea) on ingveriliste (Zingiberaceae) sugukonda kuuluv rohtne püsik, mis kasvab Himaalaja kõrgmäestikes – peamiselt Nepalis ja Põhja-Indias – alpi niitudel, kaljunukkidel, terrassidel ja metsaservadel. Lühikesest püstisest risoomist kasvavad varasuvel laiad orhideelaadsed lehed ja lihakas ebatüvi, mis võib ulatuda 30–50 cm kõrguseni. Suvest varasügiseni ilmuvad suured purpurpunased kuni lillakad õied, mille kolmeosaline kroon ja silmapaistev huul meenutavad troopilisi orhideesid, andes taimele rahvapärase nime "ingver-orhidee". Geofüüdina tõmbub taim talveks täielikult tagasi ja elab külma perioodi üle maa-aluse risoomina.
Brasiilia tamme-rouupaala
Roupala montana
Roupala montana, rahvapäraselt tuntud kui Cerrado tamm, on Proteaceae sugukonda kuuluv puu või põõsas, mis pärineb piirkonnast Mehhikost kuni Lõuna-Brasiilia, Boliivia, Paraguay ja Argentinani. See on tüüpiline Cerrado savannidele, galeriimetsadele ja rannikualadele, kasvades tavaliselt 1–8 meetri kõrguseks, kuid soodsates tingimustes võib ulatuda 15–25 meetrini. Puul on tihe ümar kroon, silindriline tüvi ja liht- või liitlehed, kusjuures noored oksad on tihedalt karvased. Väikesed valged kuni kreemikad või kahvatukollased õied on koondunud piklikesse kobarõisikutesse, mis ilmuvad peamiselt suve ja sügise vahel. Tegemist on liigiga, millel on populatsioonide vahel suur morfoloogiline varieeruvus. Selle väärispuitu, mis sarnaneb Euroopa tammele, kasutatakse tisleritöödes, ehituses ja söe tootmisel, samas kui koort kasutatakse rahvameditsiinis.
Murakad
Rubus fruticosus
Rubus fruticosus, üldtuntud murakana, on jõuline lehtpõõsas, mis on pärit Euroopast ja levinud laialt üle maailma. Taim moodustab kaarekujulisi, ogaseid võrseid (nn florikane'id), mis kannavad hiliskevadel ja varasuvel valgeid kuni heleroosasid õisikuid. Neile järgnevad tuttavad läikivad mustad, magushapud marjad, mida armastatakse kasutada moosides, pirukas ja värskeltsöömiseks. Tegemist on tõelise kaheaastase võrsetsükliga taimega: esimese aasta priimokane'id kasvavad vegetatiivselt, teise aasta florikane'id viljuvad ja surevad seejärel tagasi, mistõttu on aastane lõikamine hädavajalik. Sügavalt juurdunud Euroopa folklooris ja maaaianduses on murakas üks looduse щедrikemaid söödavaid hekitaimi.
Grabowski murakas
Rubus grabowskii
Grabowski murakas on üks enam kui 330 mikroliigist, mis moodustavad Euroopa põldmuraka rühma (Rubus fruticosus aggregate) – see on apomiktiliste (seemnekloonide kaudu paljunevate) murakate kompleks, mida leidub Kesk- ja Põhja-Euroopa hekkides, metsaservades ja jäätmaadel. Sarnaselt oma sugulastele on see jõuline, okkaline ja kaarjate vartega põõsas, millel on kaheaastane elutsükkel: esimese aasta varred kasvavad vegetatiivselt, teisel aastal nad õitsevad, kannavad vilja ja kuivavad, samal ajal kui uued varred kasvavad nende asemele. Botaanikud eristavad seda teistest mikroliikidest ahenevate ogade, märkimisväärselt pika tipmise lehekeserootsu, laia ja sageli püramiidja õisiku ning valgete või heleroosade karvaste sigimikutippudega õite järgi. Hilissuvel valmivad mustad marjad on söödavad ning nagu kõik selle rühma murakad, on see väärtuslik elustikule, pakkudes toitu, pesitsuspaika ja nektarit tolmeldajatele.
Viinamarjavaarikas
Rubus phoenicolasius
Rubus phoenicolasius, tuntud kui viinamarjavaarikas, on jõuline mitmeaastane põõsas roosiliste sugukonnast. Taim pärineb Ida-Aasiast ning on kergesti äratuntav oma varte järgi, mis on tihedalt kaetud punakasvioletsete näärmekarvidega. Taim toodab väikseid valgeid õisi, millest arenevad eredalt punased, läikivad ja söödavad marjad. Viljad on kuni täieliku küpsemiseni kaitstud karvase tupplehtede kogumiga. Taime hinnatakse kõrgelt selle magushapuka maitse tõttu, kuid see loetakse invasiivseks liigiks paljudes Põhja-Ameerika piirkondades, kuna see kasvab kiiresti ja moodustab tihti läbimatuid tihnikusid.
Kähar oblikas
Rumex crispus
Tatraliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim, mis pärineb Euroopast ja Lääne-Aasiast. Iseloomulikud on siledad, selgelt lainelise või käharas servaga lehed pikkusega 14–24 cm. Tavaline rikutud pinnasel ja kohanenud erinevate kliimatingimustega, taludes hästi külma ja põuda. Moodustab tihedaid rosette ja toodab tuhandeid eluvõimelisi seemneid, mis võivad säilida idanemisvõimelisena üle 50 aasta.
Kitsalehine ruut
Ruta angustifolia
Ruta angustifolia, tuntud kui kitsalehine ruut või narmas-ruut, on aromaatne igihaljas poolpõõsas ruudiliste (Rutaceae) sugukonnast, pärit Vahemere piirkonnast ja laialdaselt naturaliseerunud Kagu-Aasias. See kasvab 40-100 cm kõrguseks, omades sihvakaid puitunud varsi ja peenelt jagunenud sinakasrohelisi lehti, mis muljumisel eritavad tugevat, teravat lõhna. Väikesed kollased õied, millel on ebameeldiv lõhn, õitsevad kevadest suveni. Taimel on pikk traditsiooniline meditsiiniline kasutus ajalugu selliste haiguste puhul nagu palavik, krambid ja maksaprobleemid, kuid kõik taimeosad on allaneelamisel mürgised ja mahl võib päikesevalgusega kokkupuutel põhjustada tõsiseid nahapõletusi.
Suhkruroog
Saccharum officinarum
Suhkruroog (Saccharum officinarum) on Kagu-Aasiast ja Uus-Guineast pärinev suurekasvuline püsik-kõrreline, mida on aastatuhandeid kasvatatud selle sahharoosirikaste mahlaste varte tõttu. Taim moodustab jõulisi puhmaid püstiste, lüliliste ja kiuliste vartega, mis võivad kasvada 4–6 meetri kõrguseks ning on kaetud pikkade, kitsaste ja teravaservaliste lehtedega. See on maailma peamine suhkruallikas ja üks planeedi tähtsamaid põllukultuure, mida kasutatakse ka etanooli, cachaça, rapadura ja melassi tootmiseks. Taim õitseb vaid päevade lühenedes, moodustades hõbedase suletava õisiku, mida nimetatakse "nooleks".
Sageretia
Sageretia theezans
Sageretia (Sageretia theezans) on igihaljas põõsas astelpajuliste (Rhamnaceae) sugukonnast, pärit Lõuna-Hiinast. See on üks populaarsemaid toabonsaisid üldse, kuna sellel on peen, läikiv lehestik, atraktiivselt ketendav, mitmevärviline koor ja punakalt tärkavad võrsete tipud. Hilissuvel ilmuvad silmapaistmatud, kreemikasvalged õisikud, millest valmivad väikesed, söödavad sinakasmustad luuviljad. Oma kodumaal kasvab see 1–3 meetri kõrguseks, bonsaina püsib see regulaarse pügamise tõttu oluliselt väiksemana.
Aafrika kannikene
Saintpaulia ionantha
Aafrika kannikene on armastatud kompaktne toataim, mis pärineb Tansaania ja Keenia pilvemetsadest. Barun Walter von Saint Paul avastas selle 1892. aastal. Taimel on sametised tumerohelised lehed ja õrnad õied, mis õitsevad lilla, sinise, roosa, valge ja punase toonides. Õige hoolduse korral võivad need armsad taimed elada kuni 50 aastat ja õitseda peaaegu aastaringselt.
Soolarohi
Salicornia
Soolarohi (Salicornia) on rebasheinaliste sugukonda kuuluv üheaastaste lihakate vartega taimede perekond, mis on kohastunud eluks soolastes elupaikades. Selle lülilised, lehtedeta sukulentsed võrsed on rohelised, kuid muutuvad sügisel sageli punaseks või oranžiks. Ta kasvab rannikuäärsetel soolastel märgadel aladel, soolakutel ja soolajärvede kallastel, kus peaaegu ükski teine taim ellu ei jää. Noori võrseid tuntakse ka nime all "merespargel" või "mereuba" ning need on maailmas kõrgelt hinnatud krõmpsuvad ja soolase maitsega köögiviljad.
Paju
Salix
Paju (Salix) on suur heitlehiste puude ja põõsaste perekond pajuliste (Salicaceae) sugukonnas, mis pärineb põhjapoolkeralt. Leinapaju (Salix babylonica) on üks maailma tuntumaid ilupuid, mille pikad ja rippuvad oksad õõtsuvad graatsiliselt vee kohal. Hõberemmelgat (Salix alba) on rahvameditsiinis kasutatud aastatuhandeid tänu selle koores leiduvale salitsiinile – ühendile, mis inspireeris aspiriini sünteesimist 1897. aastal. Pajud kasvavad eelistatult jõgede, järvede ja märgalade ääres ning kuuluvad planeedi kõige kiiremini kasvavate puude hulka.
Hõberemmelgas
Salix alba
Hõberemmelgas (Salix alba) on kiirekasvuline heitlehine puu, mis pärineb Euroopast, parasvöötme Aasiast ja Põhja-Aafrikast. See võib kasvada kuni 25 meetri kõrguseks, omades iseloomulikke süstjaid hõbedaselt rohelisi lehti, eriti alaküljel. See edeneb hästi niisketes muldades ja veekogude läheduses, olles populaarne valik kaldaalade haljastuses ja erosiooni tõkestamisel.
Nuttu-paju
Salix babylonica
Nuttu-paju (Salix babylonica) on majesteetlik puu, mis pärineb Põhja-Hiinast ja mida kasvatatakse laialdaselt üle maailma tänu oma graatsilistele, maad pühkivatele longus-okstele. Ta kasvab kõige paremini vee lähedal — jõgede, järvede ja tiikide ääres — kus ta saab saavutada oma täieliku potentsiaali. Selle ikooniline siluett teeb temast ühe äratuntavaima dekoratiivpuu maailmas.
Hõberemmelgas
Salix discolor
Salix discolor, tuntud ka kui hõberemmelgas, on kiirekasvuline lehtpõõsas või väike puu, mis on pärit Põhja-Ameerikast. Teda tähistatakse siidiste, pärlhallide urbade tõttu, mis ilmuvad hilistalvel enne lehtede puhkemist, tehes sellest ühe esimese kevade kuulutaja. Taim eelistab niiskeid kuni märgi muldi ning sobib suurepäraselt vihmaaedadesse, ojäärsetele kallastele ja looduslike elupaikade kujundamiseks.
Kirju paju
Salix integra
Salix integra on paju perekonda (Salicaceae) kuuluv heitlehine põõsas, mida kasvatatakse peamiselt selle dekoratiivse lehestiku, mitte silmapaistmatute kollaste urbade pärast. Laialdaselt istutatud sort 'Hakuro-nishiki' (kirju paju) kasvatab sihvakaid, süstjaid lehti, mis on tärkamisel roosade, kreemikate ja roheliste laikudega, muutudes suveks roheliseks ja sügisel kuldseks. See on kiirekasvuline, külmakindel ja kohandub erinevate mullatüüpidega, sealhulgas niiske või raskema pinnasega, kus paljud teised ilutaimed vaeva näevad.
Tervalehine paju 'Hakuro Nishiki'
Salix integra 'Hakuro Nishiki'
Tervalehine paju 'Hakuro Nishiki' (Salix integra) on pajuliste sugukonda kuuluv dekoratiivne heitlehine põõsas, mis on tuntud oma erakordselt kaunite roosa-, valge- ja rohelisekirjute lehtede poolest. Kõige intensiivsemalt värvuvad just noored võrsed kevadel ja varasuvel. Kevadel ilmuvad väikesed, vähemärgatavad kollakasrohelised urvad. Taim on kiirekasvuline, teda kujundatakse sageli madalaks põõsaks või poogitakse tüvele nn tüvevormina (keravorm tüvel). Kasutatakse aedades soolotaime või rühmana, eriti veekogude läheduses, kuna talub hästi niiskeid kasvukohti.
Must leeder
Sambucus nigra
Sambucus nigra, tuntud ka kui must leeder või Euroopa leeder, on kiirekasvuline lehtpuu-põõsas või väike puu, mis on pärit Euroopast, Lääne-Aasiast ja Loode-Aafrikast. See moodustab hilistel kevadkuudel suuri, lamepealisi kobaraid lõhnavate kreemjasvalgete õitega, millele hilissuvel ja sügisel järgnevad ripuvad kobrad läikivate tumepunakasmustate marjadega. Taim on kuulus oma kahekordse söödava ja ravimliku kasutuse poolest – leedriõie siirupid ja leedrimarja kastmed on kogu Euroopas armastatud. Oluline märkus: kõik rohelised taimeosad (lehed, varred, juured, ebaküpsed marjad ja toored seemned) on tsüanogeensete glükosiidide tõttu mürgised; tarbimiseks sobivad ainult täielikult keedetud küpsed marjad ja värsked õied.
Sancheezia põõsas
Sanchezia speciosa
Sanchezia speciosa on silmapaistev troopilinen põõsas Acanthaceae sugukonnast, mis pärineb Lõuna-Ameerika troopikast. Selle peamine vaatamisväärsus on suured, läikivad tumerohelised lehed, millel on selgelt esile toodud erkkollakas-kuldsed sooned, luues muljetavaldava dekoratiivse efekti. Soodsates tingimustes moodustab ta suvel ja sügisel torukujulisi kollakasoranže õisi.
Kahvatu sarratseenia
Sarracenia alata
Põhja-Ameerika kaguosast pärinev mitmeaastane lihasööjataim, mida iseloomustavad piklikud torukujulised püünislehed (kannud), mille värvus varieerub kahvatukollasest valgeni. See kasvab looduslikult märgadel ja toitainevaestel liivmuldadel, püüdes putukaid, et saada vajalikke toitaineid.
Purpur-sarratseenia
Sarracenia purpurea
Purpur-sarratseenia (Sarracenia purpurea) on lihasööja püsik, mis pärineb Põhja-Ameerika idaosa toitainevaestest soodest ja märgaladest. Selle veega täidetud õõnsad kannukujulised lehed püüavad ja seedivad putukaid, et kompenseerida kasvupinnase toitainevaegust. Kannud varieeruvad värvuselt rohelisest kuni sügava purpurpunaseni ning taim kasvatab igal kevadel ühe rippuva purpurpunase õie.
Harilik sassafras
Sassafras albidum
Sassafras albidum on heitlehine puu, mis pärineb Põhja-Ameerika idaosast, ulatudes Lõuna-Ontariost ja Uus-Inglismaast kuni Florida ja Texaseni. See on tuntud oma iseloomulike kolmehõlmaliste lehtede poolest, millel võib samal oksal olla kolm erinevat kuju (terve servaga, kindakujuline ühe hõlmaga ja kolmehõlmaline), ning tugevalt aromaatse koore ja juurte poolest. Kevadel kannab puu väikeseid kollakasrohelisi õisi ning sügisel muutub lehestik säravaks oranžiks, punaseks ja lillaks. Liiki ohustab tõsiselt surmav seenhaigus "loorberinärbumine" (põhjustatud seenest Raffaelea lauricola), mida levitab sissetoodud Aasia ambroosiamardikas Xyleborus glabratus.
Verev pintsellill
Scadoxus
Scaadoksus (Scadoxus) on väike sibullillede perekond, mis pärineb troopilisest ja Lõuna-Aafrikast. Nad on tuntud oma silmapaistvate kerajate õisikute poolest, mis koosnevad sadadest väikestest punastest kollaste tolmukapeadega õitest, meenutades ilutulestikku või sarlakpunasesse värvi kastetud pintslit. Piklikud lehed kasvavad rosetina maa-alusest sibulast ning mitmetel liikidel ilmuvad õied paljal varrel enne lehestiku tärkamist. Taim läheb puhkeperioodile, tõmbudes kuivaperioodiks sibulasse tagasi, ning tärkab järgmisel aastal uute lehtede ja õitega.
Verev pintselill
Scadoxus multiflorus
Verev pintselill (Scadoxus multiflorus) on suurepärane sibultaim, mis pärineb Sahara-tagusest Aafrikast. See on tuntud oma kerajate erkpunaste õisikute poolest, mis võivad koosneda kuni 200 üksikust õiest ja ulatuda 20 cm läbimõõduni. Taim kasvab risoomilaadsest sibulast ning kasvatab laiad ja dekoratiivsed lehed. Enne kevadist ja suvist suurejoonelist õitsemist läbib taim talvise puhkeperioodi.
Kanna
Sceletium tortuosum
Kanna (Sceletium tortuosum) on roomav, lihakate lehtedega sukulent, mis pärineb Lõuna-Aafrika poolkõrbelistest kvartsmuldadega piirkondadest. Oma nime (kreekakeelsest sõnast "skeletos" ehk skelett) on ta saanud sellest, et kuivanud lehed jäävad varre külge ja moodustavad skeletilaadse võrgustiku. Tema väikesed, 20–30 mm läbimõõduga valged, hellekollased või roosad õied puhkevad kevadel. Khoisani ja sani rahvaste sajanditepikkuses traditsioonis on kanna tuntud tuju tõstva ja rahustava taimena, mida tarbiti närides või fermenteeritult ("kougoed").
Queenslandi Vihmavarju Puu
Schefflera actinophylla
Schefflera actinophylla, tuntud ka kui Queenslandi vihmavarju puu või Austraalia vihmavarju puu, on kiirekasvuline troopilne puu, mis on pärit Põhja-Queenslandi, Austraalia, Uus-Guinea ja Jaava vihmametsadest. Selle suured, läikivad peopesataolised lehed levivad kesksest punktist välja nagu vihmavari, muutes sellest ühe populaarseima ilupõõsa nii sise- kui välistingimustes troopilises maastikukujunduses.
Elegantne sõrmlehik
Schefflera elegantissima
Elegantne sõrmlehik (Schefflera elegantissima, sünonüümid Dizygotheca elegantissima ja Plerandra elegantissima) on silmapaistev igihaljas põõsas Araliaceae sugukonnast, mis pärineb Uus-Kaledooniast Vaikse ookeani lõunaosas. See on kõrgelt hinnatud toataim oma sügavalt saagjate, pronksjaspruunide noorte lehtede poolest, mis muutuvad valmides läikivaks tumeroheliseks ja nahkjaks. Noortel taimedel on kitsad, peaaegu pitsilised lehekesed, mis paiknevad rosetina nagu vihmavari, samas kui täiskasvanud isenditel arenevad laiemad lehed ja puulaadne puitunud tüvi, ulatudes siseruumides 1,8–2,5 meetri kõrguseni. Elegantne sõrmlehik on tuntud kui veidi pirtsakas võrreldes teiste sõrmlehikutega, reageerides tõmbetuulele, järskudele temperatuurimuutustele ja ebakorrapärasele kastmisele kiire lehelangusega, mistõttu premeerib ta neid, kes pakuvad stabiilset asukohta ja järjepidevat hooldust.
Jaapani varjukuusk
Sciadopitys verticillata
Jaapani varjukuusk (Sciadopitys verticillata) on sugukonna Sciadopityaceae ainus elav liik – tõeline "elav fossiil", kuna tema lähimad sugulased on säilinud vaid fossiilidena. See on Jaapani endeemiline taim, mis kasvab looduslikult Shikoku, Kyūshū ja Kii poolsaare mägimetsades, tavaliselt 700–1400 meetri kõrgusel merepinnast, kivistel nõlvadel ja jõekurudes. Tema kõige iseloomulikum tunnus on võrsete otstes vihmavarjukujuliste kimpudena paiknevad lamedad, 4–14 cm pikkused okasjad moodustised (kladoodid), millest tuleneb ka taime nimi. Tegemist on erakordselt aeglaselt kasvava igihalja puuga: kodumaal võivad sajanditevanused isendid kasvada kuni 30–40 meetri kõrguseks, kuid aiakultuuris saavutavad nad isegi aastakümnetega vaid mõne meetri kõrguse.
Hõbedane Scindapsus
Scindapsus treubii
Scindapsus treubii, tuntud ka kui hõbedane scindapsus või kuuvalguse scindapsus, on vapustav troopilise piirkonna armiidtaim, mis pärineb Kagu-Aasia vihmametsadest. Teda hinnatakse paksude, vahaläikeliste lehtede pärast, mida kaunistab iseloomulik hõbehalliroheline sära, mis valguses helkib. Kogujate seas on populaarsed kaks peamist kultivaari: 'Moonlight', millel on eredam hõbekirjusus, ning 'Dark Form', mille lehed on tumedamad ja sügavama varjundiga. Aeglase kasvuga ronijana premeerib see taim kannatlikke aednikke ülivaadate lehtedega, mis muutuvad taime vananedes üha efektsemaks.
Aed-mustjuur
Scorzonera
Aed-mustjuur (Scorzonera) on korvõieliste sugukonda kuuluv mitmeaastane söödav juurvili, mis pärineb Lõuna-Euroopast ja Kesk-Aasiast. Sellel on iseloomuliku musta koorega pikad juured ja õrna maitsega valge sisu, mis meenutab austreid. Teisel kasvuaastal tekkivad söödavad kollased õied sarnanevad võililledele.
Tšatšott
Sechium edule
Tšatšott (Sechium edule) on kõrvitsaliste sugukonda kuuluv jõuline rohtne ronitaim, mis pärineb Kesk-Ameerikast. Selle varred võivad ronimisrestidel, piiretel või lehtlatel kasvada 10–15 meetri pikkuseks. Taimel on helerohelised siledad või ogalised viljad, südajad lehed ja väikesed rohekasvalged õied. Tegemist on kiirekasvulise ja väga saagika taimega, mis õitseb suvest sügiseni ning kannab vilja vaid mõni kuu pärast istutamist. Kõik taime osad on söödavad – vili, võrsed, lehed, seemned ja isegi muguljas juur –, mis muudab selle nii mitmekülgseks köögiviljaks kui ka dekoratiivseks taimeks pergolate ja müüride haljastamiseks.
Selaginell
Selaginella
Selaginell (Selaginella) on primitiivsete soonteimedega taimede perekond selaginelliliste (Selaginellaceae) sugukonnast, kuhu kuulub üle 700 liigi. Kuigi nad ei ole päris samblad, on neil väga sarnane õrn ja soomuseline lehestik. Neid leidub peamiselt niisketes troopilistes ja subtroopilistes piirkondades, kus neid kasvatatakse dekoratiivtaimedena terraariumides, varjulistes aedades ja pinnakattetaimedena. Mõned liigid, nagu Selaginella lepidophylla, suudavad peaaegu täieliku kuivamise üle elada ja pärast uuesti niisutamist ellu ärgata.
Kraussi naastsammal
Selaginella kraussiana
Selaginella kraussiana, tuntud ka kui Kraussi naastsammal või Aafrika nuisammal, on algeline soontaim, mis meenutab õrna sammalt. Aafrikast pärinev taim moodustab tiheda, roomava mati erksarohelisest, harunevast lehestikust. See on populaarne valik terraariumidesse, sisetubade aedadesse ning maapinnakatteks varjulistes ja niisketes kohtades, kus teised taimed kipuvad hädas olema.
Martensi ogasamblik
Selaginella martensii
Selaginella martensii, tuntud kui Martensi ogasamblik, on silmatorkav lükofüüt, mis on pärit Mehhikost ja Kesk-Ameerikast. Vaatamata sõnajalalikule välimusele kuulub ta soontaimede iidse sugukonna hulka — ta ei ole ei päris sammal ega sõnajalg, vaid sõnajala-sugulane ehk lükofüüt. Tema sulgjas, kattuvate soomuslehtedega lehestik moodustab lopsakas smaragdrohelise vaiba, kusjuures mõned sordid kaunistavad end silmapaistva valgete tippudega kirevusega. Ta areneb hästi kõrge niiskusega keskkondades, muutes ta terraariumi-, paludaarium- ja niiskusrikaste siseruumide lemmikuks.
Öökuninganna
Selenicereus grandiflorus
Selenicereus grandiflorus on Mehhikost, Kesk-Ameerikast ja Kariibi mere piirkonnast pärinev roniv epifüütne kaktus, mida hinnatakse selle tohutute, intensiivselt lõhnavate valgete õite poolest, mis avanevad vaid üheks ööks aastas. Selle pikad, kantiilsed ja roomavad varred ronivad õhujuurte abil puudel ja kaljudel ning suveöö saabudes avaneb kuni 30 cm läbimõõduga suurejooneline õis, mis närbub koidikuks.
Kuukaktus
Selenicereus validus
Kuukaktus (Selenicereus validus) on Mehhikost ja Kesk-Ameerikast pärinev epifüütne kaktus, mis on tuntud oma pikkade rippuvate varte ning kaunite valgete ja kollaste öiste õite poolest. See kuulub kaktuseliste (Cactaceae) sugukonda ning kasvab looduslikult troopilistes ja subtroopilistes metsades, ronides puudel ja kaljudel.
Mis on Keskmised taimed?
Keskmised taimed nõuavad veidi rohkem tähelepanu ja põhilisi aiandusalaseid teadmisi. Need taimed arenevad hästi regulaarse hoolduse ja mõningase kasvatamiskogemusega. Ideaalne neile, kes on juba põhitõed omandanud.
Nõuanded Keskmised taimed kasvatamiseks
keskmised taimed vajavad tasakaalu tähelepanu ja vabaduse vahel. Hoidke regulaarset hooldusgraafikut, jälgige lehti probleemide varaseks avastamiseks ja kohandage kastmist vastavalt aastaajale.