1331 Keskmised taimed | 2026 juhend - Lehekülg 5
Avastage 1331 keskmised taimed oma aeda. Täielik hooldusjuhend.
1331 Keskmised taimed
Kuvatakse 145–180 / 1331
Norfolki raunjalg
Asplenium dimorphum
Norfolki raunjalg (Asplenium dimorphum) on Vaikse ookeani lõunaosas asuvalt Norfolki saarelt pärinev endeemiline sõnajalg. See moodustab puhmiku läikivatest tumerohelistest ja peenelt jagunenud lehtedest, mis loovad pitsilise välimuse. Nimi 'dimorphum' viitab taime kahele lehetüübile: laiemad steriilsed lehed ja kitsamad, peenemalt lõhestunud fertiilsed lehed. Selle lähim sugulane on Asplenium difforme ning need kaks on populaarse toataime hübriidi 'Parvati' vanemliigid.
Ühesooruseline aspleenium
Asplenium monanthes
Asplenium monanthes on väike, mitmeaastane sõnajalg, millel on püstised, üks kord jagunenud lehed läikivatel punakaspruunidel kuni peaaegu mustadel vartel. Igal viljakal lehekesel on üks soorus, mis annab liigile nime. See esineb Ameerika, Aafrika ja Atlandi saarte troopilistes ja subtroopilistes piirkondades, tavaliselt niiskes ja varjulises metsapõhjas või niisketel kividel. Lehed on tavaliselt 15–30 cm pikad.
Linnupesasõnajalg
Asplenium nidus
Linnupesasõnajalg (Asplenium nidus) on elegantne troopilise päritoluga epifüütne sõnajalg, mida iseloomustab rosettkujuline lehtede kogum – helerohelised, odakujulised lehikud avanevad kesksest pesalaadsest kroonist. Selle aeglaselt kasvava ilutaime kodumaa on Kagu-Aasia, Austraalia ja Vaikse ookeani saared; ta eelistab niiskeid kasvukeskkondi ning sobib suurepäraselt vannitubade ja varjuliste nurkade toataimeks.
Teravalehine raunjalg
Asplenium onopteris
Teravalehine raunjalg (Asplenium onopteris) on raunjalaliste (Aspleniaceae) sugukonda kuuluv püsik-sõnajalg, mis pärineb Vahemere piirkonnast, Makaroneesiast ning Lääne- ja Kesk-Euroopa rannikualadelt, ulatudes isoleeritud populatsioonidena kuni Iirimaa ja Poolani. Ta kasvab varjulistes ja niisketes metsades, kaljulõhedes ja nõlvadel, tavaliselt happelisel aluspõhjal kuni 1900 m kõrgusel merepinnast. Lehed on nahkjad, tumerohelised ja läikivad, kolmnurkse-munaja kujuga, 2–4 korda sulgjad, punakaspruuni kuni musta leherootsuga. Taim kasvab 10–50 cm kõrguseks.
Roheline raudrohi
Asplenium viride
Roheline raudrohi (Asplenium viride) on väike kivipragudes kasvav sõnajalg, mis on põliselt levinud lubjarikastel mägisel alal Põhja-Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Teda eristab sarnasest juuksesõnajalgast (Asplenium trichomanes) rohelise värvusega vars ja lehe peatelg. Aeglaselt kasvav, külmakindel ja igihaljaslehtne sõnajalg sobib hästi kiviaedadesse, madalatesse taimenõudesse ning jahedatesse, niisketesse sisetingimustesse.
Roosa astilbe
Astilbe × rosea
Roosa astilbe (Astilbe × rosea) on kiviirikuliste sugukonda kuuluv püsik-hübriid, mida hinnatakse tema sulgjate roosade õisikute ja peenelt lõhestunud sõnajalataolise lehestiku poolest. Varjuliste aedade taimena moodustab ta kompaktseid puhmikuid ning õitseb hiliskevadest suveni, lisades värvi ja tekstuuri varjulistele peenardele ja tiigiäärtele.
Hundihammas
Astragalus
Hundihammas (Astragalus) on liblikõieliste (Fabaceae) sugukonna suurim perekond, kuhu kuulub ligi 2900 liiki, mis kasvavad põhjapoolkeral, Kesk-Aasias, Hiinas ja Põhja-Ameerikas. Enamik liike on mitmeaastased rohttaimed või põõsad, millel on paaritusulgjad liitlehed ja iseloomulikud liblikõied. Meditsiiniliselt kõige olulisem liik on kilejas hundihammas (Astragalus membranaceus ehk Huang Qi), mida on traditsioonilises Hiina meditsiinis kasutatud üle 2000 aasta immuunsüsteemi tugevdaja ja adaptogeenina. Mõned perekonna liigid (nn 'locoweed') sisaldavad aga svainsoniini või orgaanilisi nitrouhendeid, mis võivad olla loomadele ja inimestele mürgised. Taim õitseb kevadel ja suvel kollaste, lillade või valgete õitega ning vajab keskmist hooldust.
Meritähtkaktus
Astrophytum asterias
Meritähtkaktus (Astrophytum asterias) on väike, ogadeta ja kettakujuliselt lapik kaktus: see on 2,5–6 cm kõrge ja 5–15 cm läbimõõduga, 7–10 soonega eraldatud ribiga ja iga ribi keskel on villaste tutikeste rida. Hallikasroheline nahk on kaetud valgete täppidega. Kevadel ja varasuvel avab see kollased õied punase südamikuga, mis on suuremad kui taime enda keha, millele järgnevad rohelisest roosani villased viljad. See on pärit väga väikeselt alalt Rio Grande alamjooksul Texases ja Tamaulipas Mehhikos, kus see kasvab kivisel pinnasel okkalises võsas. Looduses on see ohustatud: see on USA-s kaitstud ohustatud liigina, on kantud CITES-i I lisasse ja on kannatanud rüüstamise all, osaliselt seetõttu, et seda aetakse segi peiootiga. Müügil olevad taimed on seemnest kasvatatud ja populaarsed on väga täpilised sordid nagu 'Super Kabuto'.
Babaçu-palmi
Attalea
Attalea on suurte neotroopiliste palmide perekond sugukonnast Arecaceae, mis on väga esinduslik Brasiilias, kus tuntuim liik on babaçu-palmi (Attalea speciosa). Need on robustsed, ühe jämeda tüvega palmid, mida kroonivad kaarjad sulgjad lehed, mis võivad ulatuda mitme meetri pikkuseni. Nad kasvatavad hargnevaid rippuvaid õisikuid väikeste kreemikate õitega ja õlirikaste viljade kobaratega, millel on suur majanduslik ja toidualane tähtsus. Nad kasvavad täispäikeses hästi kuivendatud metsade, savannide ja troopiliste karjamaade muldadel, moodustades kohati tihedaid babaçu-palmikuid.
Karvane kõrvtarrik
Auricularia cornea
Auricularia cornea, tuntud ka kui karvane kõrvtarrik, on kandseente hulka kuuluv seen, mis kasvab lagunevatel puidutüvedel. Niiskena on selle tekstuur sültjas, kuivades aga muutub see kõvaks ja nahkjaks. Seene välispind on kaetud tillukeste hallikate karvadega, samas kui sisekülg on sile ja punakaspruun.
Andide vanamees
Austrocylindropuntia vestita
Austrocylindropuntia vestita, tuntud ka kui Andide vanamees või vatukoral-kaktus, on sale sambakaktus, mis on pärit Loode-Argentina ja Boliivia kõrgmäestiku kivistelt rohumaadelt. Selle varred on tihedalt kaetud pikkade valgete karvadega, mis annavad taimele iseloomuliku villase välimuse ning kaitsevad teda külma Andide kliima eest. Kevadel ja suvel moodustuvad varte tippudesse silmatorkavad tumepunased kuni violetsed õied.
Karamboola
Averrhoa carambola
Karamboola (Averrhoa carambola) on Kagu-Aasiast pärinev väike troopiline viljapuu, mida on sajandeid kasvatatud selle kollaste viljade pärast, mis lõikamisel moodustavad tähekujulise viilu. Puul on tihe ümar võra, keskmise rohelusega liitlehed, mis sulguvad puudutusel või öösel, ning väikesed roosakaslillad õied, mis troopilises kliimas puhkevad kobarates aastaringselt. See on populaarne koduaedades oma suhteliselt kiire kasvu ja dekoratiivse ilu tõttu. Vili on magus kuni kergelt hapukas, seda tarbitakse värskelt, mahladena ja hoidistes.
Päikesekaktus
Aylostera heliosa
Aylostera heliosa (varem Rebutia heliosa) on väike mätasjas kaktus, mis pärineb Boliiviast Tarija lähedal asuvatelt kõrgmäestiku nõlvadelt. Selle kompaktsed, kerajad kuni silindrilised varred on kaetud tihedate valgete okastega ja ületavad harva 2,5 cm läbimõõdu, kuid intensiivse päikese käes toodavad nad kevadel suurejoonelise külluse oranže kuni roosasid õisi.
Asaleia
Azalea
Asaleia on rododendroni perekonda (sektsioon Azalea) kuuluv dekoratiivne põõsas, mis kuulub kanarbikuliste (Ericaceae) sugukonda. Tuntud oma rikkalike ja värviliste õite poolest, mis ilmuvad peamiselt kevadel. Lehed on väikesed, elliptilised ja kergelt sametise tekstuuriga, moodustades kompaktse ja tiheda puhma. Seda kasvatatakse laialdaselt nii pottides kui ka aedades ning see on emadepäeval väga populaarne, sümboliseerides hoolt ja kiindumust.
Lõhnav babiana
Babiana fragrans
Babiana fragrans (Jacq.) Steud., tuntud ka kui Babiana disticha, on Iridaceae sugukonda kuuluv mitmeaastane sibulakujuline (mugulsibulaga) geofüüt, mis on endeemiline Lõuna-Aafrika Vabariigi Lääne-Kapi madalikel, Kapi poolsaare ja Cerese piirkonna vahel. See kasvab fynbos'es ja renosterveldis liivastel, graniit- või savimuldadel. Lehed on karvased, volditud ja pistodakujulised, ilmudes sügisel. Talve ja kevade vahel (juulist septembrini lõunapoolkeral) toodab see 7–20 cm pikkuseid harulisi varsi väga lõhnavate violetsete kuni kahvatusiniste õitega, mis on aeg-ajalt kreemikaskollased, tumedate laikudega alumiste kroonlehtede alusel. See on heitlehine taim, mis suvise kuiva perioodi ajal puhkab.
Sidrunmürt
Backhousia citriodora
Sidrunmürt on mürdiliste (Myrtaceae) sugukonda kuuluv igihaljas põõsas või väiksem puu, mis pärineb Ida-Austraalia (Queensland, Mackayst Brisbane'ini) subtroopilistest vihmametsadest. Looduses kasvab see kuni 20 m kõrguseks, kultuuris tavaliselt 3–5 m. Läikivad süstjad lehed pikkusega 5–12 cm eraldavad purustamisel tugevat sidrunilõhna – need sisaldavad erakordselt suures koguses tsitraali (90–98%), olles selle aine poolest üks rikkalikumaid looduslikke allikaid maailmas. Suvest sügiseni õitseb taim kobarjates pööristes, kandes väikeseid kreemikasvalgeid õisi.
Bambus
Bambusoideae
Bambus on nimetus, mida antakse kõrreliste sugukonna bambuslaste (Bambusoideae) alamsugukonna puitunud varrega taimedele. Nende seest õõnsad ja lülilised varred kasvavad maa-alustest risoomidest ning lehed on igihaljad. Aedades eristatakse kahte rühma: roomavad bambused (nt Phyllostachys), mis levivad pikkade risoomide abil ja võivad vallutada naaberalasid, ning mätasjad bambused (nt Fargesia ja Bambusa), mis moodustavad tihedaid puhmaid. Kasvukõrgus ulatub umbes 2 meetrist potisortide puhul kuni üle 10 meetrini metsatukkades. Õitsemine on haruldane, toimudes aastakümnete tagant, ning see tavaliselt nõrgestab või tapab taime. Tähelepanu: pottides müüdav "õnnebambus" ei ole tegelikult bambus, vaid draakonipuu liik Dracaena sanderiana.
Begooniad (perekond)
Begonia
Begooniad on üks suurimaid õistaimeperekondaid, kuhu kuulub üle 2000 liigi, sealhulgas reeks-, risomaatsed, roostoiksed, mugul- ja alati-õitsevad tüübid. Neid hinnatakse dekoratiivse lehestiku ja värvikate õite pärast.
Riigeri begoonja
Begonia × hiemalis
Riigeri begoonja (Begonia × hiemalis) on silmapaistev dekoratiivne hübriid, mis on saadud Begonia socotrana ja mugulbegoonjate ristamisel. Ta õitseb rikkalikult sügisel ja talvel, kandes täis- või üksiköisi roosade, punaste, valgete, oranžide ja kollaste toonidega. Kompaktne ja lopsakas kasvuvorm teeb sellest ühe populaarseima toalilleõitseja külmal aastaajal — sageli kinkitakse teda pühade ajal.
Boliivia begoonia
Begonia boliviensis
Boliivia begoonia on Boliivia Andidest pärinev mugulbegoonia, mida hinnatakse selle punakasoranžide torujate õite poolest, mis langevad kaskaadina üle tumeroheliste, punaka alaküljega lehtede. Oma rippuva kasvukuju tõttu kasutatakse seda laialdaselt rippkorvides ja rõdukastides.
Brevirimosa begoonia
Begonia brevirimosa
Begonia brevirimosa on silmapaistev risoomne liik, mis pärineb Paapua Uus-Guinea vihmametsade alustaimestikust. Taim on hinnatud oma suurte elliptiliste lehtede poolest, mida kaunistavad sillerdavad fuksiaroosad ja sügavrohelised vöödid. Peamiselt dekoratiivse lehestiku tõttu kasvatatav toataim võib piisava valguse ja õhuniiskuse korral kanda ladvaõisikutes väikeseid roosasid õisi. Selle põõsasjas kasvukuju ja erksalt mustrilised lehed muudavad ta pilkupüüdvaks lisandiks niisketes terraariumites, kasvuhoonetes ja valgetes siseruumides.
Punane begoonia
Begonia coccinea
Punane begoonia (Begonia coccinea) on Brasiilia Atlandi ranniku vihmametsadest pärinev roogbegoonia tüüpi taim. See kasvab püstiste puhmikutena, mille puitunud ja sõlmelised varred meenutavad miniatuurset bambust ning võivad ulatuda kuni 1 meetri kõrguseni. Lehed on asümmeetrilised, nahkjad, pealtpoolt hallikasrohelised punakate servadega ning altpoolt veinipunased. Varajasest suvest sügiseni kannab taim rippuvaid kobarad vahajaid korallpunaseid õisi, mille järgi on ta saanud ka oma nime. See on populaarne dekoratiivtaim, mida kasvatatakse nii pottides kui ka varjulistes aedades ning mida hinnatakse nii kauni lehestiku kui ka silmapaistva õitsemise tõttu.
Inglibegoonia
Begonia corallina
Inglibegoonia (Begonia corallina) on püstise kasvuga roogbegoonia tüüpi taim, millel on bambust meenutavad sõlmelised varred. Selle asümmeetrilised tiivakujulised lehed on oliivrohelised, sageli kaunistatud hõbedaste täppidega. Taim toodab rippuvaid korallikarva, roosasid või punaseid õiekobaraid, peamiselt kevadel ja suvel. Tegemist on klassikalise toataimega, mida hinnatakse nii dekoratiivse lehestiku kui ka rikkaliku õitsemise tõttu.
Vastupidav begooonia
Begonia grandis
Begonia grandis, üldtuntud kui vastupidav begooonia, on muguljas mitmeaastane taim, mis pärineb Hiinast ja Jaapanist. Ta eristub teistest begooniatest oma erakordselt hea külmakindluse poolest – mugul talvitub maa all ja talub öökülma. Suve keskpaigast sügise alguseni moodustab ta lahtisi, ripuvaid kobaraid õrnade roosade õitega, mis meelitavad tolmeldajaid, muutes ta väärtuslikuks ilutaimeks varjulistes aedades parasvöötme kliimas.
Triibuline begoonia
Begonia listada
Triibuline begoonia (Begonia listada) on begoonialiste (Begoniaceae) sugukonda kuuluv taim, mis on pärit Brasiiliast (registreeritud Rio Grande do Sulis, kuigi selle täpne päritolu on ebakindel). See moodustab kompaktse, põõsja puhmiku kõrgusega 30–50 cm, püstiste vartega. Kõige pilkupüüdvamad on lehed: väga tumerohelised, peaaegu šokolaadivärvi, laia laimirohelise triibuga piki keskmist roodu, peente karvadega pealmisel küljel ja punaka alaküljega. Õied on väikesed, valged roosaka varjundiga ja ilmuvad aeg-ajalt aastaringselt. Külmema kliimaga piirkondades kasvatatakse seda toataimena ja see on pälvinud Royal Horticultural Society aedade teenete auhinna.
Täpilõõts
Begonia maculata
Begonia maculata on troopilisest Brasiiliast pärit taim, mis on tuntud oma tumeroheliste lehtede poolest, mida kaunistavad hõbedavalgete täppidega muster ning silmatorkavad punased leheallused. Tegemist on ühe populaarseima toalõõtsaga, mis annab igale ruumile elegantse ja eksootilise ilme.
Raudristiga begooonia
Begonia masoniana
Begonia masoniana, tuntud ka kui raudristiga begooonia, on silmapaistev risoomne begooonia, mis on pärit Lõuna-Hiinast ja Põhja-Vietnamist. Selle kõige eripärasem tunnus on julge, tumepruun ristikujuline muster iga lehe keskel, mis meenutab tugevalt Saksa raudristisümbolit. Lehed on suured, kortsulised ja tekstureeritud, heledas kollakasrohelises toonis. Kuigi taime kasvatatakse peamiselt dramaatilise lehestiku pärast, õitseb see aeg-ajalt väikeste rohekasvalge värvusega õitega kevadel ja suvel.
Lootoseleheline begoonia
Begonia nelumbiifolia
Lootoseleheline begoonia (Begonia nelumbiifolia) on risoomne begoonia, mis pärineb Lõuna-Mehhikost, Kesk-Ameerikast ja Colombiast, kus ta kasvab niisketes troopilistes metsades 100–1700 m kõrgusel merepinnast. Taim moodustab 1–1,5 m kõrgusi puhmaid suurte, ümarate ja siledate lehtedega, mis kinnituvad varrele keskelt nagu lootose- või vesiroosilehed. Mõnel taimel on punakad leherood. Hilistalvest kevadeni kasvatab ta kõrged varred, mille otsas on õhulised kobarad väikeste valgete või heleroosade õitega. Mehhikos keedetakse ja süüakse taime hapukaid leheroitse (tuntud kui xocoyole) ning lehti kasutatakse rahvameditsiinis paistetuste ja muljumiste leevendamiseks.
Viinapuulehine begoonia
Begonia reniformis
Begonia reniformis on Brasiilia kesk- ja idaosast pärinev põõsasjas begoonia, mis on sisse talutud ka Hawaiile. Taimel on paksud, lülilised ja poolpuitunud varred, mis võivad kasvada üle 1,5 meetri kõrguseks. Suured hõlmised lehed meenutavad viinapuulehti ja on kergelt karvased. Väikesed valged õied asetsevad õhulistes kobarates lehestiku kohal, kusjuures isas- ja emasõied on eraldi. Pikka aega tunti liiki nime all Begonia vitifolia, mis on tänapäeval kasutusel sünonüümina.
Reks-begooonia
Begonia rex-cultorum
Reks-begooonia (Begonia rex-cultorum) on kultiveeritud hübriidgrupp, mida hinnatakse erakordselt dekoratiivse lehestiku poolest — lehtedel esinevad vapustavad mustrid hõbedas, lillas, punases, rohelises ja roosades toonides. Tegemist on ristamisel saadud taimega (Begonia rex ja teised liigid), mida kasvatatakse eranditult toataime na, kuna see vajab stabiilset õhuniiskust ja temperatuuri. HOIATUS: taim sisaldab kaltsiumoksalaadi kristalle, mis muudavad selle mürgiseks kassidele, koertele ja inimestele allaneelamisel.
Mugulbegooonia
Begonia x tuberhybrida
Begonia x tuberhybrida on mitmeaastane rohttaim, mida hinnatakse tema lopsakate ja mitmekesiste õite pärast, mis võivad olla lihtsad või topelt ning meenutavad roose või kaameliaid. Taimed kasvavad lihavatest mugulatest ja on tuntud oma võime poolest tuua erksaid värve varjulisematesse aiaaladesse või siseruumidesse. Mugultaimena läbib ta talvekuudel kohustusliku puhkeperioodi, mil maapealne osa sureb tagasi ning mugulat tuleb hoida kuivas kohas.
Beilschmiedia
Beilschmiedia
Beilschmiedia on perekond, mis hõlmab ligikaudu 268 igihaljas troopilise ja subtroopilise kliima puuliiki sugukonnast Lauraceae. Levinud Aafrika, Aasia, Okeaania, Kesk-Ameerika ja Lõuna-Ameerika vihmametsades, on need puud tuntud oma muljetavaldava võrastiku, tumeda nahkja lehestiku ning olulise ökoloogilise rolli poolest metsade domineerivate liikidena. Märkimisväärsete esindajate hulka kuuluvad Uus-Meremaalt pärit B. tawa ja B. tarairi ning Brasiiliast pärit B. pendula (Pau de remo).
Kuldne sammaskaktus
Bergerocactus emoryi
Bergerocactus emoryi on kaktuseliste sugukonda kuuluv põõsasjas kaktus, mis pärineb Lõuna-California rannikult ja Loode-Baja Californiast. See moodustab tihedaid puhmaid silindrilistest vartest, millel on 12–18 ribi ja mis on kaetud kuldkollaste okastega, mis päikesevalguses tunduvad sametised. Varred on tavaliselt alla 2 meetri pikkused. Taim õitseb kevadel kollaste päevaste õitega, mille tipud on punakad, ning kannab kerajaid punakaid ja okkalisi vilju. Kultuuris on see haruldane ja hinnatud dekoratiivtaimena.
Paberikask
Betula papyrifera
Paberikask on kiirekasvuline heitlehine puu, mis pärineb Põhja-Ameerika põhjaosast. See on hinnatud oma säravvalge koore poolest, mis koorub õhukeste paberjate kihtidena, paljastades sooja oranžikaspruuni sisekihi. Selle kirkad rohelised munajad lehed muutuvad sügisel kuldkollaseks ning kevadel ilmuvad peenikesed pruunid urvad. Täiskasvanuna 15–21 meetri kõrguseks kasvav puu on silmapaistev fookuspunkt külma kliimaga aedades ja looduslähedastes metsaistandustes.
Himaalaja kask
Betula utilis
Betula utilis on kasklaste sugukonda kuuluv puuliik, mis pärineb Himaalajast, Kesk-Aasiast ja Hiinast, kus see moodustab kuni 4500 m kõrgusel koos okaspuude ja rododendronitega metsi. Looduses kasvab see kuni 20 m kõrguseks, aedades tavaliselt 9–15 m kõrguseks ning on püramiidja krooniga. Puu on tuntud oma valge paberõhukese koore poolest, mis koorub kihtidena, ning sügisel langevate ovaalsete saagjate lehtede poolest. Kevadel ripuvad puul urvad. Kõige valgema koorega vorm, alamliik jacquemontii, on kõige sagedamini kasvatatav kultuurvorm.
Harrisoni Bifrenaria
Bifrenaria harrisoniae
Bifrenaria harrisoniae, tuntud ka kui Harrisoni Bifrenaria, on silmapaistev epifüütne orhidee, mis on endeemiline Brasiiliale. Levinud Atlandi ookeani äärsete metsade ja Cerrado biomide kõrgustel 200–1200 meetrit üle merepinna, toodab see suuri, vahataolisi ja lõhnavaid õisi — peamiselt valgeid, roosa kuni burgundpunase huule ja tumeda soonevõrgustikuga — kuni 8 cm läbimõõduga. Tugevad pseudobulbid salvestavad vett ja toitaineid, võimaldades taimel taluda hooajalisi kuivaperioode.
Mis on Keskmised taimed?
Keskmised taimed nõuavad veidi rohkem tähelepanu ja põhilisi aiandusalaseid teadmisi. Need taimed arenevad hästi regulaarse hoolduse ja mõningase kasvatamiskogemusega. Ideaalne neile, kes on juba põhitõed omandanud.
Nõuanded Keskmised taimed kasvatamiseks
keskmised taimed vajavad tasakaalu tähelepanu ja vabaduse vahel. Hoidke regulaarset hooldusgraafikut, jälgige lehti probleemide varaseks avastamiseks ja kohandage kastmist vastavalt aastaajale.