Gesneriaceae
Sinningia: ideaalne toataim
Sinningia
Kastke iga 3 päeva tagant aktiivse kasvu ajal, vältides lehtede märgamist. Hoidke õhuniiskust 50–70%. Tagage ere hajutatud valgus. Väetage iga kahe nädala tagant õitsemise ajal. Talvel vähendage kastmist ning laske mugulal veidi kuivemas substraadis puhata.
Iga 3 päeva tagant
Osalist vari
12° - 24°C
50% - 70%
Categories
Mis on Sinningia?
Sinningia (Sinningia) é uma planta de cuidado keskmine da família Gesneriaceae. Sinningia on mugulõistavatele taimedele kuuluv perekond, mis pärineb Brasiiliast ja kuulub sugukonda Gesneriaceae. Tuntud oma lummavate kellakujuliste õite poolest lilla, roosa, punase ja valge toonides, on need taimed hinnatud ilutaimed tubades üle kogu maailma. Kuulsaim liik, S. speciosa, on eesti...
Sinningia cresce até 30cm, com largura de 30cm, rega a cada 3 dias, 12°C – 24°C, 50–70% umidade. É sobib para ambientes internos e ohutu para pets.
Ao contrário de muitas espécies populares, Sinningia é segura para conviver com pets. Sem drenagem adequada, pode desenvolver podridão radicular em menos de 7 dias.
Kuidas hooldada Sinningia?
TLDR: Sinningia vajab Osalist vari, kastmist iga 3 päeva tagant ning temperatuuri 12–24°C juures ja 50-70% niiskust.
Kui tihti peaks Sinningia kastma?
Kastke kasvuhooajal alustelt iga 3 päeva tagant, hoides vee eemal lehtedest ja mugula kroonist. Laske mullal pealmisel sentimeetril kastmiste vahel kergelt kuivada. Puhkeperioodil kastke ainult nii palju, et substraat ei kuivaks täielikult läbi.
Kui palju valgust vajab Sinningia?
Asetage taim ereda hajutatud valguse kätte, eemal otsesest päikesest, mis võib sametiseid lehti kõrvetada. Ideaalne valgustugevus on 10 000–25 000 luksi. Ida- või läänepoolne aken õhukese kardinaga sobib ideaalselt.
Milline on parim muld Sinningia jaoks?
Kasutage hästi läbilaskvat kasvusegu pH vahemikus 5,5–6,5. Segage kvaliteetset potimulda perliidi või jämeda liivaga, et tagada suurepärane drenaaž. Vältige tiheda ja kokkupressitud segu kasutamist, mis hoiab mugula ümber liigset niiskust.
Millist potti kasutada Sinningia jaoks?
Terrakota- või glasuurimata keraamilised potid, mis võimaldavad juurtele õhku. Eelistage madalaid ja laiu potte, mis sobivad mugula külgsuunaliseks kasvuks.
Hooldusgraafik
Väetamine
Iga 14 päeva tagant
Piserdamine
Iga 3 päeva tagant
Pööramine
Iga 7 päeva tagant
Ümberistan.
Iga 365 päeva tagant
Mis on Sinningia ja kust see pärit on?
Sinningia on mugulõistavatele taimedele kuuluv perekond, mis pärineb Brasiiliast ja kuulub sugukonda Gesneriaceae. Tuntud oma lummavate kellakujuliste õite poolest lilla, roosa, punase ja valge toonides, on need taimed hinnatud ilutaimed tubades üle kogu maailma. Kuulsaim liik, S. speciosa, on eesti keeles tuntud kui lillemüüja gloksinia. Taimed on lehtivad, vajuvad talvel puhkeolekusse ning tärganad iga kevad uuesti oma mugulatest.
Kui suureks kasvab Sinningia?
TLDR: Sinningia võib kasvada kuni 30cm kõrguseks, kasvukiirusega Lento.
Maksimaalne kõrgus
30cm
Laius
30cm
Kasvukiirus
Lento
Lehed
Decídua
Taimede kasutusalad
Dekoratiivne
Suurepärane kaunistus
Is your plant showing symptoms?
Click on the symptom to discover possible causes:
Millised haigused mõjutavad Sinningia kõige sagedamini?
TLDR: Sinningia on vastuvõtlik 10 teadaolevale haigusele. Jälgige regulaarselt varajaseks avastamiseks.
Juuremädanik
Juuremädanik on tõsine seenhaigus, mis mõjutab taimede juurestikku, põhjustades selle lagunemist ja taime hukkumist. Seda põhjustavad peamiselt liigkastmine, halb drenaaž või mullaborseened nagu Pythium, Phytophthora, Rhizoctonia ja Fusarium. Haigus areneb hästi üleujutatud tingimustes, kus juured on hapnikust ilma jäetud ja seega vastuvõtlikud seennakkusele.
Hallmädanik (Botrytis'e lehetäpp)
Hallmädanik, mida põhjustab seen Botrytis cinerea, on laialt levinud nekrotroofne patogeen, mis nakatab üle 1400 taimeliigi. See levib jahedates ja niisketes tingimustes ning ründab nõrgestatud või vananevaid taimedekudesid, põhjustades pehmemädanikku ja iseloomulikku hallide karvaste kasvude teket.
Hallmädanik (Botrytise põletik)
Hallmädanik, mida põhjustab seen Botrytis cinerea, on üks levinumaid seenhaigusi taimedel. See mõjutab üle 200 taimeliigi, sealhulgas dekoratiivtaimi, köögivilju, puuvilju ja toataimi. Haigus levib hästi jahedates ja niisketes tingimustes kehva õhuringluse korral, põhjustades nakatunud kudedel hallide laikude ja pehme mädaniku teket.
Ülekastmine
Ülekastmine toimub siis, kui taimed saavad liiga palju vett, mis röövib juurtelt hapniku ja põhjustab juuremädanikku. See keskkonnast tulenev stress on üks levinumaid toataime surma põhjusi, kuna veega küllastunud muld takistab juurtel hingamist ja normaalset talitlust.
Võrdle sarnaste taimedega
| Omadus | Raskusaste | Valgus | Kastmine | Lemmikloomadele ohutu |
|---|---|---|---|---|
| Asalea | Keskmine | Osalist vari | 3d | ⚠️ |
| Mürksalat | Keskmine | Otsene päikesevalgus | 7d | ⚠️ |
| Sääskõis | Keskmine | Osalist vari | 7d | ✓ |
| Roomav episcia | Lihtne | Osalist vari | 7d | ✓ |
