Asteraceae
Luigeoja Härjasilm: maapinnakate taim
Brachyscome iberidifolia
Vähenõudlik ühepäevane taim, mis õitseb hästi täispäikeses ja hästi dreneeritud mullas. Pideva õitsemise tagamiseks kogu hooaja vältel on oluline korrapärane närbunud õite eemaldamine.
Iga 6 päeva tagant
Otsene päikesevalgus
5° - 35°C
40% - 70%
Kategooriad
Mis on Luigeoja Härjasilm?
Luigeoja Härjasilm (Brachyscome iberidifolia) on lihtne hooldusega taim perekonnast Asteraceae. Brachyscome iberidifolia, rahvapäraselt tuntud kui Luigeoja härjasilm, on armas Austraalia ühepäevane rohttaim. Teda hinnatakse kõrgelt õrna sõnajalataolise lehestiku ning rohkete väikeste härjasilmataoliste õite poolest, mis esinevad erksates sinise, lilla, roosa ja valge toonides. Kompaktse, kumer...
Luigeoja Härjasilm kasvab kuni 40cm, laius 45 cm, kastmine iga 6 päeva tagant, 5°C – 35°C, 40–70% niiskust. See on sobib siseruumide jaoks ja ohutu lemmikloomadele.
Erinevalt paljudest troopikataimetest talub Luigeoja Härjasilm kastmisvigasid. Sobib algajatele. Erinevalt paljudest populaarsetest liikidest on Luigeoja Härjasilm ohutu hoida lemmikloomade lähedal. Ilma piisava drenaažita võib juuremädanik areneda 12 päevaga.
Kuidas hooldada Luigeoja Härjasilm?
TLDR: Luigeoja Härjasilm vajab Otsene päikesevalgus, kastmist iga 6 päeva tagant ning temperatuuri 5–35°C juures ja 40-70% niiskust.
Kui tihti peaks Luigeoja Härjasilm kastma?
Kastke, kui mulla peamine sentimeeter tundub puudutades kuiv. Vältige ülevalt kastmist, et hoida lehestik kuivana ja ennetada seenhaigusi.
Kui palju valgust vajab Luigeoja Härjasilm?
Parima õitsemise tagamiseks peaks taim saama päevas vähemalt 6–8 tundi otsest päikesevalgust.
Milline on parim muld Luigeoja Härjasilm jaoks?
Kasutage kerget, liivast või liivsavimulda. Vältige rasket mulda, mis hoiab liiga palju niiskust, kuna see võib põhjustada juuremädanikku.
Millist potti kasutada Luigeoja Härjasilm jaoks?
Hästi dreneeriv terrakotapott on ideaalne, et vältida mulla liigset niiskust.
Hooldusgraafik
Väetamine
Iga 28 päeva tagant
Mis on Luigeoja Härjasilm ja kust see pärit on?
Brachyscome iberidifolia, rahvapäraselt tuntud kui Luigeoja härjasilm, on armas Austraalia ühepäevane rohttaim. Teda hinnatakse kõrgelt õrna sõnajalataolise lehestiku ning rohkete väikeste härjasilmataoliste õite poolest, mis esinevad erksates sinise, lilla, roosa ja valge toonides. Kompaktse, kumera kasvuharjumusega taim on lemmik piiripeenardesse, kiviaedadesse ja rippkorvidesse.
Kuidas paljundada Luigeoja Härjasilm?
Seemete külvamine
- Alustage seemete kasvatamist siseruumides 6–8 nädalat enne viimast külma, et saavutada varasem õitsemine.
- 1 Seemnete külvamine
Külvake seemned varakevadel kvaliteetse seemnesegu pinnale.
- 2 Kerge katmine
Vajutage seemned kergelt mulda või katke väga õhukese vermikuliidikihiga, kuna idanemiseks on neile valgus vajalik.
- 3 Niiskuse hoidmine
Hoidke muld ühtlaselt niiske ning asetage alus sooja ja valgusküllasesse kohta.
Vajalikud materjalid:
Kui suureks kasvab Luigeoja Härjasilm?
TLDR: Luigeoja Härjasilm võib kasvada kuni 40cm kõrguseks, kasvukiirusega Kiire.
Maksimaalne kõrgus
40cm
Laius
45cm
Kasvukiirus
Kiire
Lehed
Lehtpuu
Taimede kasutusalad
Dekoratiivne
Suurepärane kaunistus
Maapinnakate
Katab pinnase
Kas teie taim näitab sümptomeid?
Klõpsake sümptomil, et avastada võimalikud põhjused:
Millised haigused mõjutavad Luigeoja Härjasilm kõige sagedamini?
TLDR: Luigeoja Härjasilm on vastuvõtlik 8 teadaolevale haigusele. Jälgige regulaarselt varajaseks avastamiseks.
Jahukaste
Jahukaste on levinud seen-haigus, mida põhjustavad erinevad seeneliigid, sealhulgas Erysiphe, Podosphaera, Oïdium ja Leveillula. See mõjutab üle 10 000 taimeliigi kogu maailmas. Haigus levib hästi soojas ja kuivas kliimas kõrge õhuniiskusega ning avaldub iseloomuliku valge jahuse kattena taimepindadel.
Hallmädanik (Botrytis'e lehetäpp)
Hallmädanik, mida põhjustab seen Botrytis cinerea, on laialt levinud nekrotroofne patogeen, mis nakatab üle 1400 taimeliigi. See levib jahedates ja niisketes tingimustes ning ründab nõrgestatud või vananevaid taimedekudesid, põhjustades pehmemädanikku ja iseloomulikku hallide karvaste kasvude teket.
Fusaarium-närbumistõbi
Fusaarium-närbumistõbi on tõsine seenhaigus, mida põhjustab mullas leviv seen Fusarium oxysporum. Seen tungib juurtesse ja blokeerib taime vett juhtivad sooned (ksüleem), põhjustades progresseeruvat närbumist ja lõpuks surma. Patogeeni peremees-spetsiifilised vormid (forma specialis) ründavad eri taimeliike.
Juuremädanik
Juuremädanik on tõsine seenhaigus, mis mõjutab taimede juurestikku, põhjustades selle lagunemist ja taime hukkumist. Seda põhjustavad peamiselt liigkastmine, halb drenaaž või mullaborseened nagu Pythium, Phytophthora, Rhizoctonia ja Fusarium. Haigus areneb hästi üleujutatud tingimustes, kus juured on hapnikust ilma jäetud ja seega vastuvõtlikud seennakkusele.
Tähendus ja sümboolika
Luigeoja härjasilma seostatakse sageli rõõmsameelsuse, süütuse ning Austraalia maastiku loomuliku iluga.
Võrdle sarnaste taimedega
| Omadus | Raskusaste | Valgus | Kastmine | Lemmikloomadele ohutu |
|---|---|---|---|---|
| Mürksalat | Keskmine | Otsene päikesevalgus | 7d | ⚠️ |
| Roomav episcia | Lihtne | Osalist vari | 7d | ✓ |
| Piim-salat | Lihtne | Otsene päikesevalgus | 7d | ✓ |
| Jõulupuu kalanhoe | Lihtne | Ere hajuvalgus | 10d | ⚠️ |