Fabaceae
Rootsi ristik: maapinnakate taim
Trifolium hybridum
Kasvatage täispäikeses, niiskes ja hästi vett läbilaskvas mullas. Kastke kord nädalas ja väetage kaks korda aastas. Talub happelist mulda ja ajutist liigniiskust paremini kui enamik teisi ristikuliike. Vältige selle istutamist hobuste karjamaadele.
Iga 7 päeva tagant
Otsene päikesevalgus
0° - 35°C
40% - 80%
Kategooriad
Mis on Rootsi ristik?
Rootsi ristik (Trifolium hybridum) on lihtne hooldusega taim perekonnast Fabaceae. Rootsi ristik (Trifolium hybridum) on liblikõieliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim, mis pärineb Lõuna-Euroopast ja Edela-Aasiast. See moodustab suve jooksul kerajaid valgeid kuni roosasid õisikuid ning seda kasutatakse laialdaselt söödataimena, pinnakattetaimena ja nektariallikana tolmeldaj...
Rootsi ristik kasvab kuni 90cm, laius 60 cm, kastmine iga 7 päeva tagant, 0°C – 35°C, 40–80% niiskust. See on ei sobi siseruumide jaoks ja ohutu lemmikloomadele.
Erinevalt paljudest troopikataimetest talub Rootsi ristik kastmisvigasid. Sobib algajatele. Erinevalt paljudest populaarsetest liikidest on Rootsi ristik ohutu hoida lemmikloomade lähedal.
Kuidas hooldada Rootsi ristik?
TLDR: Rootsi ristik vajab Otsene päikesevalgus, kastmist iga 7 päeva tagant ning temperatuuri 0–35°C juures ja 40-80% niiskust.
Kui tihti peaks Rootsi ristik kastma?
Kastke iga 7 päeva järel, hoides mulla ühtlaselt niiskena. Talub lühiajalist põuda, kuid ei edene pikaajalise kuivuse käes. Vältige liigset vettimist.
Kui palju valgust vajab Rootsi ristik?
Vajab täispäikest (vähemalt 6 tundi otsest päikesevalgust päevas). Ei talu sügavat varju — valguse puudus vähendab õitsemist ja taime üldist elujõudu.
Milline on parim muld Rootsi ristik jaoks?
Eelistab keskmise raskusega kuni saviseid, hästi vett läbilaskvaid ja mõõdukalt viljakaid muldi. Talub happelisi tingimusi (pH 5,5–7,5) ja niiskemat mulda kui enamik teisi ristikuliike.
Millist potti kasutada Rootsi ristik jaoks?
Ideaalne avamaale, tolmeldajate aedadesse ja muru servadesse. Potis kasvatades kasutage laiu ja hea drenaažiga nõusid.
Hooldusgraafik
Väetamine
Iga 180 päeva tagant
Mis on Rootsi ristik ja kust see pärit on?
Rootsi ristik (Trifolium hybridum) on liblikõieliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim, mis pärineb Lõuna-Euroopast ja Edela-Aasiast. See moodustab suve jooksul kerajaid valgeid kuni roosasid õisikuid ning seda kasutatakse laialdaselt söödataimena, pinnakattetaimena ja nektariallikana tolmeldajatele. Taim fikseerib juurtel elavate sümbiootiliste bakterite abil õhulämmastikku.
Kui suureks kasvab Rootsi ristik?
TLDR: Rootsi ristik võib kasvada kuni 90cm kõrguseks, kasvukiirusega Kiire.
Maksimaalne kõrgus
90cm
Laius
60cm
Kasvukiirus
Kiire
Lehed
Pooligihali
Taimede kasutusalad
Dekoratiivne
Suurepärane kaunistus
Söödav
Sobib tarbimiseks
Ravimtaim
Raviomadused
Maapinnakate
Katab pinnase
Ravimtaime kasutus
- Taimest valmistatud külma tõmmist on traditsiooniliselt kasutatud imetavate emade rindade pesemiseks, et soodustada piimaeritust.
Kasutamine toiduvalmistamisel
- Noori lehti ja õisikuid võib tarbida toorelt salatites või keedetult. Kuivatatud õisi kasutatakse tee valmistamiseks. Seemneid võib jahvatada jahuks.
Kas teie taim näitab sümptomeid?
Klõpsake sümptomil, et avastada võimalikud põhjused:
Millised haigused mõjutavad Rootsi ristik kõige sagedamini?
TLDR: Rootsi ristik on vastuvõtlik 6 teadaolevale haigusele. Jälgige regulaarselt varajaseks avastamiseks.
Jahukaste
Jahukaste on levinud seen-haigus, mida põhjustavad erinevad seeneliigid, sealhulgas Erysiphe, Podosphaera, Oïdium ja Leveillula. See mõjutab üle 10 000 taimeliigi kogu maailmas. Haigus levib hästi soojas ja kuivas kliimas kõrge õhuniiskusega ning avaldub iseloomuliku valge jahuse kattena taimepindadel.
Juuremädanik
Juuremädanik on tõsine seenhaigus, mis mõjutab taimede juurestikku, põhjustades selle lagunemist ja taime hukkumist. Seda põhjustavad peamiselt liigkastmine, halb drenaaž või mullaborseened nagu Pythium, Phytophthora, Rhizoctonia ja Fusarium. Haigus areneb hästi üleujutatud tingimustes, kus juured on hapnikust ilma jäetud ja seega vastuvõtlikud seennakkusele.
Lehetäid
Lehetäid on väikesed, pehme kehaga, pirnakujulised putukad (pikkusega 1,5–3 mm), kes toituvad taimede toitainerikka mahla imemise teel. Nad paljunevad kiiresti ja võivad taimi märkimisväärselt nõrgendada, põhjustades moonutunud kasvu ja levitades taimeviiruseid. Lehetäid esinevad erinevates värvustes, sealhulgas rohelised, mustad, punased, kollased, pruunid ja hallid. Nad eritavad mesilast – kleepuvat ainet, mis meelitab sipelgaid ja soodustab tahmpõletu kasvu.
Leheplekk
Leheplekk on levinud seenhaigus, mida põhjustavad mitmesugused patogeenid, sealhulgas Alternaria, Ascochyta, Colletotrichum, Septoria ja Venturia. Haigus mõjutab peamiselt lehti, põhjustades värvimuutusega laike, mis ravimata jätmisel võivad viia enneaegse lehevarisemiseni.
Tähendus ja sümboolika
The four-leaf clover is considered a symbol of good luck; it is said that finding one allows you to see fairies.
Võrdle sarnaste taimedega
| Omadus | Raskusaste | Valgus | Kastmine | Lemmikloomadele ohutu |
|---|---|---|---|---|
| Põldvaher | Lihtne | Ere hajuvalgus | 14d | ✓ |
| Arukask | Lihtne | Otsene päikesevalgus | 14d | ✓ |
| Padipõõsas | Lihtne | Otsene päikesevalgus | 14d | ✓ |
| Peruu pipar | Lihtne | Otsene päikesevalgus | 14d | ⚠️ |