Verbenaceae
Mesi-huulhein: maapinnakate taim
Phyla dulcis
Asteegi suhkur armastab täispäikest ja kerget, hästi vett läbilaskvat mulda. Kastmine peaks olema mõõdukas – muld võib kastmiskordade vahel kergelt kuivada, sest liigniiskus kahjustab juuri ja soodustab haigusi. Taim on soojalembene, külmakindel vaid tsoonides 9b–12b (ei talu välistingimustes pakast), mistõttu kasvatatakse meil seda suvel õues ja talvel toataimena. Kasvuperioodil sobib talle kerge väetamine madala lämmastikusisaldusega väetisega ning aeg-ajalt kärpimine, mis soodustab tihedamat kasvu.
Iga 7 päeva tagant
Ere hajuvalgus
10° - °C
% - %
Kategooriad
Mis on Mesi-huulhein?
Mesi-huulhein (Phyla dulcis) on lihtne hooldusega taim perekonnast Verbenaceae. Mesi-huulhein (Phyla dulcis, sün. Lippia dulcis) on püsik raudürdiliste (Verbenaceae) sugukonnast, mis pärineb Lõuna-Mehhikost, Kesk-Ameerikast, Kariibi mere saartelt (Kuuba, Hispaniola, Puerto Rico) ja Lõuna-Ameerika põhjaosast (Colombia, Venezuela). Asteegid kasutasid seda loodusliku magusainena j...
Mesi-huulhein kasvab kuni 30cm, laius 100 cm, kastmine iga 7 päeva tagant. See on sobib siseruumide jaoks ja ei ole ohutu lemmikloomadele.
Erinevalt paljudest troopikataimetest talub Mesi-huulhein kastmisvigasid. Sobib algajatele. Ilma ettevaatusabinõudeta võib allaneelamise korral tekkida ärritust lemmikloomadel. Hoidke kasside ja koerte käeulatusest eemal. Ilma piisava drenaažita võib juuremädanik areneda 14 päevaga.
Kuidas hooldada Mesi-huulhein?
TLDR: Mesi-huulhein vajab Ere hajuvalgus, kastmist iga 7 päeva tagant ning temperatuuri 10–30°C juures ja 40-70% niiskust.
Kui tihti peaks Mesi-huulhein kastma?
Kastke mõõdukalt, kuid regulaarselt – muld peaks kastmiskordade vahel kergelt kuivama, kuid ei tohi jääda püsivalt märjaks. Juurestiku liigniiskus soodustab mädanike ja seenhaiguste teket.
Kui palju valgust vajab Mesi-huulhein?
Vajab täispäikest kuni kerget poolvarju. Täispäikeses õitseb taim kõige rikkalikumalt; sügavas varjus jääb kasv hõredaks ja taim venib valguse poole.
Milline on parim muld Mesi-huulhein jaoks?
Eelistab kerget, liivsavist kuni hästi vett läbilaskvat kompostilisandiga mulda, ideaalis pH-ga 6,0–8,0. Hea drenaaž on ülioluline, et vältida juurte vettimist.
Millist potti kasutada Mesi-huulhein jaoks?
Tänu roomavale kuni rippuvale kasvule (võrsed kuni 1 m pikad) sobib see ideaalselt rippkorvidesse või laiadesse drenaažiavadega pottidesse, kus on kasutatud õhulist substraati.
Mis on Mesi-huulhein ja kust see pärit on?
Mesi-huulhein (Phyla dulcis, sün. Lippia dulcis) on püsik raudürdiliste (Verbenaceae) sugukonnast, mis pärineb Lõuna-Mehhikost, Kesk-Ameerikast, Kariibi mere saartelt (Kuuba, Hispaniola, Puerto Rico) ja Lõuna-Ameerika põhjaosast (Colombia, Venezuela). Asteegid kasutasid seda loodusliku magusainena ja ravimtaimena juba enne eurooplaste saabumist; esimesena kirjeldas seda teaduslikult 16. sajandil Hispaania arst Francisco Hernández. Lehed sisaldavad erakordselt magusat ainet hernandultsiini, kuid samas ka kamprit, mistõttu tuleks seda tarbida vaid väikestes kogustes. Taim moodustab madalaid, roomavaid kuni rippuvaid puhmaid pisikeste valgete õitega ning on populaarne nii rippkorvides kui ka pinnakattetaimena.
Kuidas paljundada Mesi-huulhein?
Kui suureks kasvab Mesi-huulhein?
TLDR: Mesi-huulhein võib kasvada kuni 30cm kõrguseks, kasvukiirusega Kiire.
Maksimaalne kõrgus
30cm
Laius
1.0m
Kasvukiirus
Kiire
Lehed
Igihali
Hoiatus: mürgine taim
See taim võib allaneelamisel olla mürgine. Hoidke kättesaamatus kohas:
Taimede kasutusalad
Söödav
Sobib tarbimiseks
Ravimtaim
Raviomadused
Aroomne
Meeldiv lõhn
Maapinnakate
Katab pinnase
Ravimtaime kasutus
- Traditsiooniline rahvameditsiin köha ja hingamisteede külmetushaiguste leevendamiseks (ravitoime ei ole kliiniliselt tõestatud)
- Ajalooliselt asteekide poolt kasutatud ravimtaim
Kasutamine toiduvalmistamisel
- Kuivatatud lehti kasutatakse jookide, teede ja toitude magustamiseks suhkru alternatiivina
- Tänu kalorivabale magusainele hernandultsiinile sobib ka diabeetikutele
- Kasutatakse vaid väikestes kogustes kamphori sisalduse tõttu, mis on suurtes annustes toksiline
Millised haigused mõjutavad Mesi-huulhein kõige sagedamini?
TLDR: Mesi-huulhein on vastuvõtlik 5 teadaolevale haigusele. Jälgige regulaarselt varajaseks avastamiseks.
Lehetäid
Lehetäid on väikesed, pehme kehaga, pirnakujulised putukad (pikkusega 1,5–3 mm), kes toituvad taimede toitainerikka mahla imemise teel. Nad paljunevad kiiresti ja võivad taimi märkimisväärselt nõrgendada, põhjustades moonutunud kasvu ja levitades taimeviiruseid. Lehetäid esinevad erinevates värvustes, sealhulgas rohelised, mustad, punased, kollased, pruunid ja hallid. Nad eritavad mesilast – kleepuvat ainet, mis meelitab sipelgaid ja soodustab tahmpõletu kasvu.
Jahukaste
Jahukaste on levinud seen-haigus, mida põhjustavad erinevad seeneliigid, sealhulgas Erysiphe, Podosphaera, Oïdium ja Leveillula. See mõjutab üle 10 000 taimeliigi kogu maailmas. Haigus levib hästi soojas ja kuivas kliimas kõrge õhuniiskusega ning avaldub iseloomuliku valge jahuse kattena taimepindadel.
Juuremädanik
Juuremädanik on tõsine seenhaigus, mis mõjutab taimede juurestikku, põhjustades selle lagunemist ja taime hukkumist. Seda põhjustavad peamiselt liigkastmine, halb drenaaž või mullaborseened nagu Pythium, Phytophthora, Rhizoctonia ja Fusarium. Haigus areneb hästi üleujutatud tingimustes, kus juured on hapnikust ilma jäetud ja seega vastuvõtlikud seennakkusele.
Rooste
Rooste on levinud seenhaigus, mida põhjustavad Pucciniales seltsi seened ning mis mõjutab väga paljusid taimeliike. Haigus on saanud oma nime iseloomulike oranžide, kollaste või punakaspruunide pustulite järgi, mis ilmuvad lehtedele ning meenutavad metalliroostet. See obligaatne seenparasiit vajab ellujäämiseks elavaid taimi ning võib põhjustada märkimisväärset majanduslikku kahju põllumajanduskultuuridele.
Tähendus ja sümboolika
Taim on tihedalt seotud asteekide traditsioonidega – Mehhiko põliselanikud kasutasid seda loodusliku magusainena ja ravimtaimena juba ammu enne eurooplaste saabumist. 16. sajandil kirjeldas seda teaduslikult Hispaania arst Francisco Hernández, kelle pärandi järgi on nimetatud lehtedes sisalduv magusaine hernandultsiin.
Võrdle sarnaste taimedega
| Omadus | Raskusaste | Valgus | Kastmine | Lemmikloomadele ohutu |
|---|---|---|---|---|
| Põldvaher | Lihtne | Ere hajuvalgus | 14d | ✓ |
| Arukask | Lihtne | Otsene päikesevalgus | 14d | ✓ |
| Mõrsjalill | Lihtne | Otsene päikesevalgus | 10d | ✓ |
| Padipõõsas | Lihtne | Otsene päikesevalgus | 14d | ✓ |
