Poaceae
Põldtimut: maapinnakate taim
Phleum pratense
Vastupidav ja kergesti hooldatav taim, põldtimut eelistab täispäikest või poolvarju ning parasniiskeid, hästi dreenitud keskmise lõimisega muldi, mille pH on vahemikus 5,5–7. Talub hästi tugevat külma (kuni umbes -20 °C), kuid kannatab kuumade ja pikkade suvede käes ega talu põuda. Niitudel ja karjamaadel niidetakse seda üks või kaks korda aastas.
Iga 5 päeva tagant
Ere hajuvalgus
-20° - 30°C
40% - 90%
Kategooriad
Mis on Põldtimut?
Põldtimut (Phleum pratense) on lihtne hooldusega taim perekonnast Poaceae. Põldtimut (Phleum pratense) on kõrreliste sugukonda kuuluv mitmeaastane söödakõrreline, mis pärineb Euroopast ja parasvöötme Aasiast ning on nüüdseks kodunenud suures osas maailma parasvöötmest. See moodustab kuni 100–115 cm kõrgusi püstiseid puhmikuid, millel on lineaarsed lehed ja väga äratuntav r...
Põldtimut kasvab kuni 1.1m, laius 50 cm, kastmine iga 5 päeva tagant, -20°C – 30°C, 40–90% niiskust. See on ei sobi siseruumide jaoks ja ohutu lemmikloomadele.
Erinevalt paljudest troopikataimetest talub Põldtimut kastmisvigasid. Sobib algajatele. Erinevalt paljudest populaarsetest liikidest on Põldtimut ohutu hoida lemmikloomade lähedal.
Kuidas hooldada Põldtimut?
TLDR: Põldtimut vajab Ere hajuvalgus, kastmist iga 5 päeva tagant ning temperatuuri -20–30°C juures ja 40-90% niiskust.
Kui tihti peaks Põldtimut kastma?
Hoidke muld noorte taimede tärkamise ajal pidevalt niiske; kui taim on hästi juurdunud, talub timut lühiajalist kuivust, kuid mitte pikaajalist põuda, seetõttu tuleks suvel vihmavaestel perioodidel regulaarselt kasta.
Kui palju valgust vajab Põldtimut?
Kasvab kõige paremini täispäikeses, kuid talub ka osalist poolvarju.
Milline on parim muld Põldtimut jaoks?
Eelistab sügavaid, parasniiskeid ja viljakaid keskmise lõimisega muldi pH-ga 5,5–7; liivastel ja kuivadel muldadel areneb halvasti. Talub ka saviseid ja mõõdukalt märgi muldi, kuid mitte pikaajalist seisvat vett.
Millist potti kasutada Põldtimut jaoks?
Ei sobi potis kasvatamiseks: see on avamaa kõrreline, mis on mõeldud niitudele, karjamaadele ja heinapõldudele.
Hooldusgraafik
Väetamine
Iga 180 päeva tagant
Mis on Põldtimut ja kust see pärit on?
Põldtimut (Phleum pratense) on kõrreliste sugukonda kuuluv mitmeaastane söödakõrreline, mis pärineb Euroopast ja parasvöötme Aasiast ning on nüüdseks kodunenud suures osas maailma parasvöötmest. See moodustab kuni 100–115 cm kõrgusi püstiseid puhmikuid, millel on lineaarsed lehed ja väga äratuntav rohekallakaslilla silinderjas ja tihe õisik (tähkjas pööris). See on üks enim kasvatatavaid söödakõrrelisi jahedates ja mägistes piirkondades heina tootmiseks ning veiste, hobuste, lammaste ja kitsede karjatamiseks.
Kui suureks kasvab Põldtimut?
TLDR: Põldtimut võib kasvada kuni 1.1m kõrguseks, kasvukiirusega Keskmine.
Maksimaalne kõrgus
1.1m
Laius
50cm
Kasvukiirus
Keskmine
Lehed
Lehtpuu
Taimede kasutusalad
Maapinnakate
Katab pinnase
Ravimtaime kasutus
- Dokumenteeritud traditsiooniline meditsiiniline kasutus puudub; mõned laboratoorsed uuringud ekstraktidega on viidanud esialgsele kasvajavastasele toimele, kuid see ei ole väljakujunenud fütoterapeutiline kasutusviis.
Kas teie taim näitab sümptomeid?
Klõpsake sümptomil, et avastada võimalikud põhjused:
Millised haigused mõjutavad Põldtimut kõige sagedamini?
TLDR: Põldtimut on vastuvõtlik 6 teadaolevale haigusele. Jälgige regulaarselt varajaseks avastamiseks.
Rooste
Rooste on levinud seenhaigus, mida põhjustavad Pucciniales seltsi seened ning mis mõjutab väga paljusid taimeliike. Haigus on saanud oma nime iseloomulike oranžide, kollaste või punakaspruunide pustulite järgi, mis ilmuvad lehtedele ning meenutavad metalliroostet. See obligaatne seenparasiit vajab ellujäämiseks elavaid taimi ning võib põhjustada märkimisväärset majanduslikku kahju põllumajanduskultuuridele.
Jahukaste
Jahukaste on levinud seen-haigus, mida põhjustavad erinevad seeneliigid, sealhulgas Erysiphe, Podosphaera, Oïdium ja Leveillula. See mõjutab üle 10 000 taimeliigi kogu maailmas. Haigus levib hästi soojas ja kuivas kliimas kõrge õhuniiskusega ning avaldub iseloomuliku valge jahuse kattena taimepindadel.
Juuremädanik
Juuremädanik on tõsine seenhaigus, mis mõjutab taimede juurestikku, põhjustades selle lagunemist ja taime hukkumist. Seda põhjustavad peamiselt liigkastmine, halb drenaaž või mullaborseened nagu Pythium, Phytophthora, Rhizoctonia ja Fusarium. Haigus areneb hästi üleujutatud tingimustes, kus juured on hapnikust ilma jäetud ja seega vastuvõtlikud seennakkusele.
Juurekaelamädanik
Juurekaelamädanik on tõsine seenhaigus, mis ründab taime juurekael (alust) seal, kus vars kohtub mullaga. Selle põhjustavad erinevad seenpatogeenid, sealhulgas Phytophthora, Fusarium ja Rhizoctonia. Haigus levib kiiresti üleveestatud tingimustes ning võib lühikese ajaga hävitada kogu taime, kui seda kiiresti ei ravita.
Tähendus ja sümboolika
Sellel puudub oluline kultuuriline sümboolika: tegemist on põllumajandustaimena tuntud liigiga, mida hinnatakse eelkõige söödaväärtuse tõttu mäginiitudel ja karjamaadel, ning sellel puuduvad dokumenteeritud dekoratiivsed või sümboolsed traditsioonid.
Võrdle sarnaste taimedega
| Omadus | Raskusaste | Valgus | Kastmine | Lemmikloomadele ohutu |
|---|---|---|---|---|
| Põldvaher | Lihtne | Ere hajuvalgus | 14d | ✓ |
| Murielli bambus | Keskmine | Osalist vari | 3d | ✓ |
| Arukask | Lihtne | Otsene päikesevalgus | 14d | ✓ |
| Mõrsjalill | Lihtne | Otsene päikesevalgus | 10d | ✓ |
