Orchidaceae
Kärbseõis: söödav taim
Ophrys insectifera
Seda orchideed on väljaspool looduslikku kasvukohta äärmiselt raske kasvatada, kuna ta on rangelt sõltuv spetsiifilistest mükoriisaseentest ja lubjarikastest muldadest.
Iga 10 päeva tagant
Nõrk valgus
-2° - 28°C
40% - 60%
Categories
Mis on Kärbseõis?
Kärbseõis (Ophrys insectifera) é uma planta de cuidado raske da família Orchidaceae. Ophrys insectifera, rahvapäraselt kärbseõis, on Euroopa maismaaorchidee, mis on tuntud oma ainulaadse tolmeldamisstrateegia poolest. Taime õied on evolutsiooniliselt kohanenud jäljendama nii välimuse kui ka keemiliste signaalide kaudu teatud herilase- ja kärbseliikide emasloomaid, meelitades isasloo...
Kärbseõis cresce até 80cm, com largura de 15cm, rega a cada 10 dias, -2°C – 28°C, 40–60% umidade. É ei sobi para ambientes internos e ohutu para pets.
Diferente de plantas fáceis, Kärbseõis exige atenção constante à umidade e luz. Não recomendada para iniciantes. Ao contrário de muitas espécies populares, Kärbseõis é segura para conviver com pets.
Kuidas hooldada Kärbseõis?
TLDR: Kärbseõis vajab Nõrk valgus, kastmist iga 10 päeva tagant ning temperatuuri -2–28°C juures ja 40-60% niiskust.
Kui tihti peaks Kärbseõis kastma?
Hoidke muld kevadel niiskena. Suvel, kui taim läheb puhkeolekusse, peaks muld jääma peaaegu kuivaks.
Kui palju valgust vajab Kärbseõis?
Eelistab filtreeritud päikesevalgusega või täispäikeselisi kohti jahedas parasvöötme kliimas, kuid ei talu liigset kuumust.
Milline on parim muld Kärbseõis jaoks?
Muld peab olema aluseline, kaltsiumkarbonaadirikas ja suurepärase mineraalse läbilaskvusega.
Millist potti kasutada Kärbseõis jaoks?
Ei sobi kasvatamiseks tavalistes pottides; nõuab otsest integratsiooni lubjakiviaedadesse või spetsiifilistesse mineraalsetesse substraatidesse.
Hooldusgraafik
Ümberistan.
Iga 365 päeva tagant
Mis on Kärbseõis ja kust see pärit on?
Ophrys insectifera, rahvapäraselt kärbseõis, on Euroopa maismaaorchidee, mis on tuntud oma ainulaadse tolmeldamisstrateegia poolest. Taime õied on evolutsiooniliselt kohanenud jäljendama nii välimuse kui ka keemiliste signaalide kaudu teatud herilase- ja kärbseliikide emasloomaid, meelitades isasloomaid tegema pseudokopulatsiooni, mis tagab õietolmu ülekande. Tegemist on väikese taimega, millel on roosetina paiknevad basaallehed ja sale õisik.
Kuidas paljundada Kärbseõis?
Külvamine
- In vitro idandamine nõuab keerukaid laborimeetodeid ja spetsiifilisi söötmeid.
- 1 Seemnete kogumine
Seemned on väga pisikesed ja tuleb koguda kohe, kui kapslikesed hakkavad kuivama.
- 2 Mükoriisaga inokuleerimine
Seemned tuleks külvata emataime lähedale või mulda, mis sisaldab idanemiseks vajalikke spetsiifilisi seeni.
- 3 Maa-alune areng
Taim veedab mitu aastat mugula arendamiseks enne esimese lehe moodustumist.
Vajalikud materjalid:
Mugulate jagamine
- Vältige juurte häirimist nii palju kui võimalik, kuna taim on ümberistutamise suhtes väga tundlik.
- 1 Mugula asukoha leidmine
Pärast õitsemist ja taime puhkeolekusse jõudmist leidke ettevaatlikult maa-alused mugulad.
- 2 Eraldamine
Eraldage äsja moodustunud mugul vanast mugulast, veendudes et juured ei saaks kahjustada.
- 3 Viivitamatu tagasiistutamine
Istutage kohe tagasi samale sügavusele ja sama tüüpi algmulda.
Vajalikud materjalid:
Kui suureks kasvab Kärbseõis?
TLDR: Kärbseõis võib kasvada kuni 80cm kõrguseks, kasvukiirusega Lento.
Maksimaalne kõrgus
80cm
Laius
15cm
Kasvukiirus
Lento
Lehed
Decídua
Taimede kasutusalad
Dekoratiivne
Suurepärane kaunistus
Söödav
Sobib tarbimiseks
Ravimtaim
Raviomadused
Is your plant showing symptoms?
Click on the symptom to discover possible causes:
Millised haigused mõjutavad Kärbseõis kõige sagedamini?
TLDR: Kärbseõis on vastuvõtlik 8 teadaolevale haigusele. Jälgige regulaarselt varajaseks avastamiseks.
Juuremädanik
Juuremädanik on tõsine seenhaigus, mis mõjutab taimede juurestikku, põhjustades selle lagunemist ja taime hukkumist. Seda põhjustavad peamiselt liigkastmine, halb drenaaž või mullaborseened nagu Pythium, Phytophthora, Rhizoctonia ja Fusarium. Haigus areneb hästi üleujutatud tingimustes, kus juured on hapnikust ilma jäetud ja seega vastuvõtlikud seennakkusele.
Mädanik-haigus (Damping Off)
Mädanik-haigus on mullalähedane seenhaigus, mis kahjustab seemneid ja noori seemikuid, põhjustades varre ja juurekudede mädanemist mullapinna tasemel ja selle all. Seda põhjustavad mitmed seened, sealhulgas Pythium, Rhizoctonia, Fusarium ja Phytophthora. Haigus levib eriti külmades, märgades tingimustes halva õhuringe korral.
Ülekastmine
Ülekastmine toimub siis, kui taimed saavad liiga palju vett, mis röövib juurtelt hapniku ja põhjustab juuremädanikku. See keskkonnast tulenev stress on üks levinumaid toataime surma põhjusi, kuna veega küllastunud muld takistab juurtel hingamist ja normaalset talitlust.
Botrytis
Tähendus ja sümboolika
Sümboliseerib looduse leidlikkust ja äärmuslikku evolutsioonilist kohanemist.
Võrdle sarnaste taimedega
| Omadus | Raskusaste | Valgus | Kastmine | Lemmikloomadele ohutu |
|---|---|---|---|---|
| Dendrobiumi orhidee (perekond) | Keskmine | Ere hajuvalgus | 7d | ✓ |
| Viiulileheline viigipuu | Raske | Ere hajuvalgus | 10d | ⚠️ |
| Ümarlehteline kalatea | Raske | Osalist vari | 7d | ✓ |
| Aafrika Mask Taim | Raske | Osalist vari | 5d | ⚠️ |
