Campanulaceae
Karpaadi kellukas: maapinnakate taim
Campanula carpatica
Lihtne taim päikeselisse või poolvarjulisse jahedasse kasvukohta. Hoidke muld kergelt niiske, kuid vältige liigniiskust. Kasutage multši, et hoida juured jahedas, ning eemaldage närtsinud õied õitsemisperioodi pikendamiseks. Jagage puhmikut iga 2–4 aasta tagant.
Iga 4 päeva tagant
Ere hajuvalgus
-35° - 30°C
40% - 70%
Kategooriad
Mis on Karpaadi kellukas?
Karpaadi kellukas (Campanula carpatica) on lihtne hooldusega taim perekonnast Campanulaceae. Karpaadi kellukas (Campanula carpatica) on madalakasvuline püsik kellukaliste sugukonnast, mis pärineb Ida-Euroopa Karpaatide mäestikust, kus ta kasvab looduslikult mägede kivipragudes. Taim moodustab kompaktse, 10–30 cm kõrguse ja laiuse puhmiku, millel on väikesed südajad saagja servaga lehed. Hil...
Karpaadi kellukas kasvab kuni 30cm, laius 30 cm, kastmine iga 4 päeva tagant, -35°C – 30°C, 40–70% niiskust. See on ei sobi siseruumide jaoks ja ohutu lemmikloomadele.
Erinevalt paljudest troopikataimetest talub Karpaadi kellukas kastmisvigasid. Sobib algajatele. Erinevalt paljudest populaarsetest liikidest on Karpaadi kellukas ohutu hoida lemmikloomade lähedal.
Kuidas hooldada Karpaadi kellukas?
TLDR: Karpaadi kellukas vajab Ere hajuvalgus, kastmist iga 4 päeva tagant ning temperatuuri -35–30°C juures ja 40-70% niiskust.
Kui tihti peaks Karpaadi kellukas kastma?
Kastke siis, kui mulla pealmine kiht on kuivanud: taim ei talu ei põuda ega seisvat vett. Potis kasvatades ja kuuma ilmaga kontrollige niiskust sagedamini. Talvel vähendage kastmist, et vältida juurte mädanemist.
Kui palju valgust vajab Karpaadi kellukas?
Mõõduka kliimaga aladel täispäike, kuumas kliimas eelistab hommikupäikesega poolvarju. Tugev kuumus koos soojade öödega lühendab taime eluiga.
Milline on parim muld Karpaadi kellukas jaoks?
Viljakas, hästi vett läbilaskev, liivsavine või lubjarikas muld. Potis kasvatamisel kasutage lillemulda, kuhu on lisatud veidi liiva või perliiti.
Millist potti kasutada Karpaadi kellukas jaoks?
Keskmise suurusega pott, mis on pigem lai kui sügav ja varustatud drenaažiavadega. Savipott aitab vältida liigniiskust. Sobib hästi ka rõdukasti või kivide vahele.
Mis on Karpaadi kellukas ja kust see pärit on?
Karpaadi kellukas (Campanula carpatica) on madalakasvuline püsik kellukaliste sugukonnast, mis pärineb Ida-Euroopa Karpaatide mäestikust, kus ta kasvab looduslikult mägede kivipragudes. Taim moodustab kompaktse, 10–30 cm kõrguse ja laiuse puhmiku, millel on väikesed südajad saagja servaga lehed. Hiliskevadest suveni kattub taim peente varte otsas asuvate ülespoole suunatud kella- või tassikujuliste õitega, mis on sinist, lillat või valget värvi. Seda kasutatakse laialdaselt peenraääristes, kiviktaimlates ja pottides.
Kuidas paljundada Karpaadi kellukas?
Puhmiku jagamine
Jagamine iga 2–4 aasta tagant noorendab taime ja soodustab rikkalikumalt õitsemist.
- 1 Kevadel või suve alguses võtke puhmik maast või potist välja
- 2 Eraldage käte või puhta noaga osadeks nii, et igal osal oleksid juured ja võrsed
- 3 Istutage iga osa samale sügavusele, jättes taimede vahele umbes 30 cm
- 4 Kastke põhjalikult ja hoidke muld niiske kuni uue kasvu alguseni
Vajalikud materjalid:
Seemned
Sordinimega taimed, nagu 'Clips' seeria, ei pruugi seemnest paljundades emataime omadusi edasi kanda.
- 1 Külvake pärast öökülmade möödumist avamaale või varem ettekasvatuseks
- 2 Puistake väga väikesed seemned mulla pinnale ilma neid katmata
- 3 Hoidke niiskes ja valges kohas
- 4 Istutage ümber, kui istikutel on 3–4 pärislehte
Vajalikud materjalid:
Kui suureks kasvab Karpaadi kellukas?
TLDR: Karpaadi kellukas võib kasvada kuni 30cm kõrguseks, kasvukiirusega Keskmine.
Maksimaalne kõrgus
30cm
Laius
30cm
Kasvukiirus
Keskmine
Lehed
Pooligihali
Taimede kasutusalad
Dekoratiivne
Suurepärane kaunistus
Maapinnakate
Katab pinnase
Millised haigused mõjutavad Karpaadi kellukas kõige sagedamini?
TLDR: Karpaadi kellukas on vastuvõtlik 4 teadaolevale haigusele. Jälgige regulaarselt varajaseks avastamiseks.
Tigud ja teod
Tigud ja teod on molluskid, kes toituvad taimekudedest, põhjustades lehtedes ebakorrapäraseid auke ning kahjustades noori seemikuid. Nad on kõige aktiivsemad öösel ja niisketes tingimustes, jättes iseloomulikke hõbedasi limateid. Need kahjurid võivad eriti vihmastel perioodidel aiamaid kiiresti laastada.
Jahukaste
Jahukaste on levinud seen-haigus, mida põhjustavad erinevad seeneliigid, sealhulgas Erysiphe, Podosphaera, Oïdium ja Leveillula. See mõjutab üle 10 000 taimeliigi kogu maailmas. Haigus levib hästi soojas ja kuivas kliimas kõrge õhuniiskusega ning avaldub iseloomuliku valge jahuse kattena taimepindadel.
Rooste
Rooste on levinud seenhaigus, mida põhjustavad Pucciniales seltsi seened ning mis mõjutab väga paljusid taimeliike. Haigus on saanud oma nime iseloomulike oranžide, kollaste või punakaspruunide pustulite järgi, mis ilmuvad lehtedele ning meenutavad metalliroostet. See obligaatne seenparasiit vajab ellujäämiseks elavaid taimi ning võib põhjustada märkimisväärset majanduslikku kahju põllumajanduskultuuridele.
Juuremädanik
Juuremädanik on tõsine seenhaigus, mis mõjutab taimede juurestikku, põhjustades selle lagunemist ja taime hukkumist. Seda põhjustavad peamiselt liigkastmine, halb drenaaž või mullaborseened nagu Pythium, Phytophthora, Rhizoctonia ja Fusarium. Haigus areneb hästi üleujutatud tingimustes, kus juured on hapnikust ilma jäetud ja seega vastuvõtlikud seennakkusele.
Võrdle sarnaste taimedega
| Omadus | Raskusaste | Valgus | Kastmine | Lemmikloomadele ohutu |
|---|---|---|---|---|
| Põldvaher | Lihtne | Ere hajuvalgus | 14d | ✓ |
| Ibeeria mägisibul | Lihtne | Otsene päikesevalgus | 14d | ✓ |
| Arukask | Lihtne | Otsene päikesevalgus | 14d | ✓ |
| Mõrsjalill | Lihtne | Otsene päikesevalgus | 10d | ✓ |