Costaceae
kostus: ravimtaime kasutus ja hooldus
Costus
Kostus eelistab eredat kaudset valgust kuni poolvarju, mõõdukat kastmist (hoides mulla niiske, kuid mitte märjana), kõrget õhuniiskust ja temperatuuri vahemikus 15 °C kuni 35 °C. Väetage kord kuus kasvuperioodil ja kasutage orgaanilise aine rikast, hästi vett läbilaskvat substraati.
Iga 5 päeva tagant
Osalist vari
15° - 35°C
60% - 90%
Kategooriad
Mis on kostus?
kostus (Costus) on keskmine hooldusega taim perekonnast Costaceae. Kostus (Costus) on troopiliste taimede perekond kostuseliste (Costaceae) sugukonnast, mida tuntakse rahvapäraselt ka keerdkostusena. Iseloomulike spiraalselt kasvavate varte, helikaalsete lehtede ja silmapaistvate tähkjate õisikutega on see üks eksootilisemaid ja elegantsemaid dekoratiivtaimi troopi...
kostus kasvab kuni 2.5m, laius 120 cm, kastmine iga 5 päeva tagant, 15°C – 35°C, 60–90% niiskust. See on sobib siseruumide jaoks ja ohutu lemmikloomadele.
Erinevalt paljudest populaarsetest liikidest on kostus ohutu hoida lemmikloomade lähedal. Ilma piisava drenaažita võib juuremädanik areneda 10 päevaga.
Kuidas hooldada kostus?
TLDR: kostus vajab Osalist vari, kastmist iga 5 päeva tagant ning temperatuuri 15–35°C juures ja 60-90% niiskust.
Kui tihti peaks kostus kastma?
Kastke keskmiselt iga 5 päeva järel, hoides mulla ühtlaselt niiskena. Vältige liigniiskust — liigne vesi on kõige sagedasem juuremädaniku põhjus. Talvel kastke harvemini.
Kui palju valgust vajab kostus?
Eelistab eredat kaudset valgust või hommikupäikest. Talub poolvarju, kuid õitseb siis vähem. Vältige intensiivset keskpäevast otsest päikest, mis võib lehti põletada.
Milline on parim muld kostus jaoks?
Kasutage orgaanilise aine rikast, hästi vett läbilaskvat ja kergelt happelist substraati (pH 5,5–7,0). Ideaalne on segu aiamullast, kompostist ja perliidist. Uuendage substraati iga 2 aasta tagant.
Millist potti kasutada kostus jaoks?
Keskmise kuni suure suurusega keraamiline või terrakotapott, millel on hea drenaaž. Aedades istutage maastikukujunduse eesmärgil rühmadena otse mulda.
Hooldusgraafik
Väetamine
Iga 30 päeva tagant
Piserdamine
Iga 3 päeva tagant
Pööramine
Iga 7 päeva tagant
Ümberistan.
Iga 730 päeva tagant
Mis on kostus ja kust see pärit on?
Kostus (Costus) on troopiliste taimede perekond kostuseliste (Costaceae) sugukonnast, mida tuntakse rahvapäraselt ka keerdkostusena. Iseloomulike spiraalselt kasvavate varte, helikaalsete lehtede ja silmapaistvate tähkjate õisikutega on see üks eksootilisemaid ja elegantsemaid dekoratiivtaimi troopilistes ja subtroopilistes aedades. Pärit peamiselt troopilisest Ameerikast, Aafrikast ja Aasiast, hõlmab kostuse perekond üle 150 liigi, mille õied varieeruvad valgest erksa oranži, punase ja kollaseni. Kasvatatuna nii väliaedades kui ka toataimena valgetes tingimustes, on kostus hinnatud mitte ainult oma ainulaadse ilu, vaid ka traditsioonilistes kogukondades tuntud ravimomaduste poolest.
Kui suureks kasvab kostus?
TLDR: kostus võib kasvada kuni 2.5m kõrguseks, kasvukiirusega Keskmine.
Maksimaalne kõrgus
2.5m
Laius
1.2m
Kasvukiirus
Keskmine
Lehed
Igihali
Taimede kasutusalad
Dekoratiivne
Suurepärane kaunistus
Ravimtaim
Raviomadused
Ravimtaime kasutus
- Juuri ja varsi kasutatakse rahvameditsiinis põletikuvastase, diabeedivastase ja palavikku alandava vahendina
Kas teie taim näitab sümptomeid?
Klõpsake sümptomil, et avastada võimalikud põhjused:
Millised haigused mõjutavad kostus kõige sagedamini?
TLDR: kostus on vastuvõtlik 8 teadaolevale haigusele. Jälgige regulaarselt varajaseks avastamiseks.
Juuremädanik
Juuremädanik on tõsine seenhaigus, mis mõjutab taimede juurestikku, põhjustades selle lagunemist ja taime hukkumist. Seda põhjustavad peamiselt liigkastmine, halb drenaaž või mullaborseened nagu Pythium, Phytophthora, Rhizoctonia ja Fusarium. Haigus areneb hästi üleujutatud tingimustes, kus juured on hapnikust ilma jäetud ja seega vastuvõtlikud seennakkusele.
Tigud ja teod
Tigud ja teod on molluskid, kes toituvad taimekudedest, põhjustades lehtedes ebakorrapäraseid auke ning kahjustades noori seemikuid. Nad on kõige aktiivsemad öösel ja niisketes tingimustes, jättes iseloomulikke hõbedasi limateid. Need kahjurid võivad eriti vihmastel perioodidel aiamaid kiiresti laastada.
Ämblikulestalised (punaämblikud)
Ämblikulestalised on väikesed ämblikulaadsed lülijalgsed (alla 1,25 mm pikad), kes on suguluses ämblike ja puukidega ning toituvad taimemahlast. Nad õitsevad kuumades ja kuivades tingimustes ning võivad tekitada märkimisväärset kahju ilukultuuridele ja köögiviljataimedele. Tõsiste nakatumiste korral võivad saagikao ulatuda 14% või kõrgemale, kuna kahjurid häirivad elutähtsaid taimeprotsesse, sealhulgas fotosünteesi, süsihappegaasi imendumist ja transpiratsiooni.
Kilptäid
Kilptäid on väikesed mahlaimejatest kahjurid, mis ilmuvad taimevartele ja lehtedele pruunide, koorikutaoliste muhkudena. On üle 25 liigi, mis jagunevad soomuskilpideks (kõvad) ja pehmeks kilpideks (pehmed). Nad toituvad taimedesse tungides ja mahla imedes, mis nõrgestab taime ning võib põhjustada lehestiku kollastumist, kasvu pidurdumist ja isegi taime hukkumist, kui ravi jäetakse vahele. Nad eritavad ka mesilast, mis meelitab ligi sipelgaid ja soodustab musta tahmpigi kasvu.
Tähendus ja sümboolika
Eksootika, troopiline energia ja vastupidavus
Võrdle sarnaste taimedega
| Omadus | Raskusaste | Valgus | Kastmine | Lemmikloomadele ohutu |
|---|---|---|---|---|
| Tume mampel | Keskmine | Nõrk valgus | 2d | ⚠️ |
| Asalea | Keskmine | Osalist vari | 3d | ⚠️ |
| Bugenvilla | Keskmine | Otsene päikesevalgus | 7d | ⚠️ |
| Mürksalat | Keskmine | Otsene päikesevalgus | 7d | ⚠️ |
