2294 Lihtne Lihtne hooldus | 2026 juhend - Lehekülg 54

Lavendlipuuvill

Santolina chamaecyparissus

Santolina chamaecyparissus, rahvapäraselt tuntud kui lavendlipuuvill, on kompaktne, igihaljast aromaatne põõsas, mis pärineb Vahemere piirkonnast. Taim moodustab tihedaid, ümaraid mätaseid hõbehallide, peenelt struktureeritud lehtedega, mis puudutamisel eraldavad meeldivat rohelist lõhna. Suvel tekivad rõõmsad helekollased, nupukujulised õisikud peenikestel püsttüvedel. Taim on kõrgelt hinnatud põuakindluse, hirvekindluse ning võime poolest kasvada vaestel ja kuivadel muldadel — see on Vahemere, roki- ja xeriscape-aedade põhiline taim.

Lamav sanvitaalia

Sanvitalia procumbens

Mehhikost ja Guatemalast pärinev madal, vaipjas üheaastane taim, mida hinnatakse tema rõõmsate kollakasoranžide karikakrat meenutavate õite poolest, millel on tumedad purpurpruunid südamikud. Taim laiub 30–50 cm ulatuses, kuid jääb alla 15 cm kõrguseks, olles seetõttu eelistatud pinnakattetaimena, kiviktaimlates, rippkorvides ja peenraääristes. Õitseb pidevalt suve keskpaigast kuni esimeste külmadeni, vajades peaaegu olematut hooldust.

Harilik seebilill

Saponaria officinalis

Harilik seebilill (Saponaria officinalis) on nelgiliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim, mis pärineb Euroopast ja Väike-Aasiast. Suvel puhkevad sellel õrnad roosad või valged õied. Taime juured sisaldavad saponiine – aineid, mis moodustavad veega kokkupuutel vahu, mistõttu on seda ajalooliselt kasutatud loodusliku seebina.

Ümaralehine livistoonapalm

Saribus rotundifolius

Ümaralehine livistoonapalm (Saribus rotundifolius, varem Livistona rotundifolia) pärineb Kagu-Aasiast (Malaisia, Indoneesia, Filipiinid). Selle üksik, sile ja pruun tüvi, millel on lehearmidest moodustunud rõngad, võib looduses kasvada kuni 24 meetri kõrguseks, kuid jääb potis kasvatades tunduvalt väiksemaks. Peaaegu ringikujulised lehvikukujulised lehed on noortel taimedel umbes 1,5 meetri laiused. Kevadel ja suvel kannab taim väikeseid kollaseid õisi, millele järgnevad 1,5–2 cm suurused ümarad viljad, mis on algul punased ja valmides mustad. See on üks kiiremini kasvavaid palme, mida hinnatakse nii valgusküllastes siseruumides kui ka troopilistes aedades.

Aed-piparrohi

Satureja hortensis

Aed-piparrohi (Satureja hortensis) on huulõieliste (Lamiaceae) sugukonda kuuluv üheaastane tugevalt lõhnav vürtsitaim, mis pärineb Vahemere piirkonnast. See on harunenud karvase varrega 30–45 cm kõrgune taim, millel on kitsad süstjad lehed ning suvel ilmuvad väikesed valged või helelillad torujad õied. Lehed eritavad pipart ja tüümiani meenutavat vürtsikat lõhna, mistõttu on see populaarne maitsetaim kaunviljade ja liha maitsestamiseks.

Mägichomber

Satureja montana

Mägichomber (Satureja montana) on huulõieliste sugukonda kuuluv igihaljas aromaatne poolpõõsas, mis pärineb Vahemere piirkonna mägistelt aladelt. Madala ja kompaktse kasvukujuga taim moodustab puitunud alusega puhmaid, millel on kitsad, nahkjad ja väga lõhnavad lehed ning väikesed valged, lillakad või sinakad õied, mis puhkevad suvel. Seda kasvatatakse laialdaselt kulinaarse ja ravimtaimena, hinnates selle vürtsikat maitset, mis meenutab tüümiani ja majoraani.

Kivirik

Saxifraga

roomav kivimurd

Saxifraga stolonifera

Saxifraga stolonifera, tuntud ka kui maasika begoonia, on armas mitmeaastane taim, mis levib pikkade, peente punaste roomajatega, mis sarnanevad maasikataimede juurduvõsudega. Taimel on ümarad, karvased, tumerohelised lehed, millel on silmatorkavad hõbedased sooned ja kastanpruunid alumised pinnad. Kevadel moodustab ta õhulisi pänitseid delikaatsete valgete õitega. Vaatamata levinud nimetustele ei ole see taim ei begoonia ega geraanium, vaid kuulub kivimurru sugukonda.

Leinatäht

Scabiosa atropurpurea

Scabiosa atropurpurea, rahvalikult tuntud kui leinatäht, on võluv rohttaim, mis kannab ümaraid õisikuid silmatorkavate tolmukate nõelpadja-meenutava välimusega. Tema õied on nektaririkkad, muutes taime lemmikuks tolmeldajate aedades liblikate ja mesilaste meelitamiseks. Taim on pikkade, kitsaste varrekestega, mis sobivad ideaalselt lõikelillekimbudesse, ning sellel on väga iseloomulikud sagarjad aluslehtkond.

Tuvi-tähtpea

Scabiosa columbaria

Tuvi-tähtpea (Scabiosa columbaria) on graatsiline mitmeaastane looduslik püsik kuslapuuliste (Caprifoliaceae) sugukonnast, pärit Euroopast, Lääne-Aasiast ja Põhja-Aafrikast. See moodustab peenelt sulgjaid lehti ja kannab juunist oktoobrini õrnu, padjakujulisi õisikuid lillades, sinakasvioletsetes või roosades toonides. See kasvab hästi lubjarikkal, hästi vett läbilaskval mullal ja on väärtuslik nektariallikas mesilastele, liblikatele ja sirelastele. Vastupidava ja põuakindla taimena sobib see suurepäraselt loodusaedadesse, kiviktaimlatesse, kruusapeenardesse ja lilleaasadele.

Tiibõis

Scaevola

Skeevola (Scaevola) on perekond mürdililleliste (Goodeniaceae) sugukonnast, mis pärineb Austraalia kuivadest ja poolkuivadest piirkondadest. Kõige sagedamini kasvatatav liik, tiibõis (Scaevola aemula), on roomav ja rippuv taim, mida kasutatakse laialdaselt rippkorvides ja rõdukastides. See on tuntud oma lehvikukujuliste siniste või lillade õite poolest, mille kroonlehed paiknevad vaid ühel küljel.

Viiurlill

Scaevola aemula

Scaevola aemula, mida tuntakse eesti keeles viiurlille või haldjaviiurlillena, on rõõmsameelne Austraalia päritolu mitmeaastane taim, mida hinnatakse selle ainulaadsete lehvikukujuliste õite pärast. Õied on paigutatud omanäolisesse poolehviku kujundusse — omamoodi iseärasus, millest pärineb taime rahvapärane nimetus. Õitsedes rohkelt kevadest sügiseni, moodustab taim hulgaliselt väikseid lilla-, sinine- või valgeõielisi õisikuid, muutes ta lemmikuks pottides, rippkorvidena ja aiapiirides. Uus-Lõuna-Walesi ja Victoria rannikualadelt pärit taim areneb hästi täisvalguses ja hästi läbilaskvas mullastikus ning talub märkimisväärselt hästi põuda, kuumust ja soolast meretuult.

Rootsi pihlakpuu

Scandosorbus intermedia

Scandosorbus intermedia, rahvapäraselt tuntud kui rootsi pihlakpuu, on keskmise suurusega lehtpuu, mis on pärit Lõuna-Skandinaaviast, Balti riikidest ja osadest Suurbritanniast. Seda hinnatakse linnapuuna eriti seetõttu, et see talub hästi saastet, tuult ja ranniku tuulekoormust. Kevadel kaunistuvad oksad valgete õisikutega, millele järgnevad sügisel lindudele ahvatlevad dekoratiivsed oranžikaspunased marjad.

Seflera

Schefflera

Seflera (Schefflera) on umbes 600 igihalja põõsa, puu ja ronitaime perekond araalialiste (Araliaceae) sugukonnas, mida hinnatakse kogu maailmas kui vastupidavat toataime. Kõige laialdasemalt kasvatatav liik, väikeseliehine seflera (Schefflera arboricola), kasvatab läikivad sõrmjad liitlehed, mis on paigutatud nagu vihmavarju kodarad, andes taimele ka selle rahvapärase nime. Taiwanilt ja Hainanilt pärit taimest on saanud üks populaarsemaid vähenõudlikke toataimi tänu sellele, et ta talub väga erinevaid valgus- ja niiskustingimusi.

Kääbus-vihmavarjupuu

Schefflera arboricola

Kääbus-vihmavarjupuu (Schefflera arboricola) on mitmekülgne ja atraktiivne igihaljas põõsas, mis pärineb Taiwanist ja Hiina Hainani saarelt. Tuntud oma läikivate, peopesataoliselt liitlehtede poolest, millel on 7–9 vihmavarjuna paigutatud lehekest, on see vastupidav taim kujunenud üheks maailma populaarseimaks toataimens. Siseruumides võib ta kasvada väikese puu või põõsana ning teda hinnatakse erinevate valgustingimuste taluvuse ja lihtsa hoolduse poolest.

Peruu pipar

Schinus molle

Schinus molle, tuntud Eestis kui "Peruu pipar" või "roosa pipar", on majesteetlik igihaljas puu, mis on pärit Peruu ja Lõuna-Ameerika Andide kuivadest ja poolkuivadest piirkondadest. See võib kasvada kuni 15 meetri kõrguseks, arendades laia, tiheda ja rippuva võra, mis annab talle eksimatu välimuse, meenutades nutvat paju. Lehed on sulgjad, puudutamisel väga aromaatsed, koosnedes arvukatest läikivrohelistest lantsetjatest lehekestest. Kevadel ja suvel toodab see väikeseid valgeid või kreemjaid õisi, mis on koondunud rippuvatesse pööristesse, millele järgnevad sügisel rikkalikud roosakas-punaste marjade kobarad – nn roosa pipra terad – mis on väga dekoratiivsed ja mida kasutatakse vürtsina. Tänu oma erakordsele põuakindlusele ja võimele kohaneda vaeste ja kiviste muldadega, kasutatakse seda laialdaselt Vahemere maastikukujunduses, tänavapuistutes ja parkides. Peruu eelkolumbiaanlikud rahvad pidasid seda pühaks, kasutades seda religioossetes rituaalides ja traditsioonilises meditsiinis.

Brasiilia piprapuu

Schinus terebinthifolius

Brasiilia piprapuu (Schinus terebinthifolius) on Brasiiliast pärit igihaljas puu, mis kuulub Anacardiaceae sugukonda ning on suguluses mürkmürgi ja summakiga. Teda tuntakse eelkõige tema erkkpunaste, aromaatsete marjakobarate poolest, mida müüakse roosa pipraga kaubandusnimega ning kasutatakse gurmeemaitseainena üle kogu maailma. See igihaljas puu võib kasvada kuni 10 meetri kõrguseks ja teda kasvatatakse soojades kliimavööndites dekoratiivtaimena, kuigi mõnes Ameerika Ühendriikide piirkonnas peetakse teda invasiivseks liigiks.

Lõhestunud hõbeköis

Schismatoglottis calyptrata

Schismatoglottis calyptrata on Araceae sugukonda kuuluv püsik ja võsunditega rohttaim, mis pärineb Lõuna-Hiinast, Kagu-Aasiast kuni Vanuatu ja Vaikse ookeani saarteni. See kasvab troopiliste vihmametsade alustaimestikus, kividel ja metsapinnasel, ulatudes 15–60 cm kõrguseni. Taimel on südajad kuni nooljad lehed pikkusega kuni 35 cm, millel esineb sageli hõbedast varieeruvust. Õisik koosneb kõrglehest, mis on alusel roheline ja muutub õitsemise ajal kreemikaks või kahvatukollaseks, kattes ühesooliste õitega tõlvikut.

Parahüüba-skisoloobium

Schizolobium parahyba

Parahüüba-skisoloobium (Schizolobium parahyba) on Atlandi metsast pärit puu, mis kuulub liblikõieliste (Fabaceae) sugukonda. See on tuntud oma erakordselt kiire kasvu poolest, saavutades vaid mõne aastaga suure kõrguse. Puu on heitlehine, langetades talvel lehed ja õitsedes kevadel rikkalikult erkkollaste õitega enne uute lehtede puhkemist või selle ajal.

Jõulukaktus

Schlumbergera

Schlumbergera on epifüütne kaktus, mis pärineb Kagu-Brasiilia niisketest metsadest, kus ta kasvab puutüvedel ja kaljudel poolvarjulistes kohtades. Erinevalt kõrbekaktustest säilitavad tema lamedad ja lülilised varred (kladoodid) küll veidi vett, kuid vajavad edenemiseks niiskust ja kaudset valgust. Kogu maailmas toataimena kasvatatuna toodab ta sügisel ja talvel silmapaistvaid torujaid õisi punastes, roosades, valgetes, oranžides ja lillades toonides.

Jõulukaktus

Schlumbergera × buckleyi

Schlumbergera × buckleyi, päris jõulukaktus, on hübriidne epifüütne kaktus, mis on saadud S. truncata ja S. russelliana ristamisel ning pärineb Brasiilia pilvemetsadest. Erinevalt levinumast tänupühade kaktusest (S. truncata) on sellel siledad, ümarad varresesegmendid ning ta õitseb kindlalt detsembri lõpus, muutes ta üheks armastavamatest talveõitsevatest toataimetest maailmas. Selle torukujulised, longuvad õied varieeruvad roosast ja punasest kuni valge ja lillani ning nõuetekohase hoolduse korral võib taim elada aastakümneid.

Jõulukaktus

Schlumbergera buckleyi

Jõulukaktus (Schlumbergera buckleyi) on troopilisest epifüütne kaktus, mis pärineb Kagu-Brasiilia pilvistest metsadest. Erinevalt kõrbekaktustest eelistab ta niiskeid tingimusi ja eredat hajuvalgust, õitsedes talvel torukujuliste ja pehmetes roosa, punase, valge, lilla ning korallpunase toonides õitega. See on üks armastatumaid pühadelilledest üle kogu maailma, mida hinnatakse eriti jõulude ajal õitsemise tõttu.

Jõulukaktus

Schlumbergera russelliana

Schlumbergera russelliana, tuntud ka kui jõulukaktus, on epiküütne kaktus, mis pärineb Brasiilia Atlandi ookeani äärse troopilise vihmametsa piirkonnast. See on aias kasvatatavate jõulukaktuse hübriidide eellasliik, mis õitseb talvel, kandes torukujulisi lilli roosade, punaste ja lillakate toonidega. Looduslikult kasvab ta puudel ja kividel hajutatud valguses ning mõõduka niiskusega troopilisele vihmametsale omasel keskkonnas.

Tänupühade kaktus

Schlumbergera truncata

Tänupühade kaktus on epifüütne sukulent, mis pärineb Brasiilia kaguosa niiskest Atlandi metsast, eelkõige Rio de Janeiro osariigi mägistest piirkondadest. Selle lamedad, rippuvad varred kannavad sügisel ja talvel silmatorkavaid torujaid õisi roosades, punastes, valgetes, oranžides ja lillades toonides. Taime hinnatakse kõrgelt ilutaimena nii ilu kui ka kasvatamise lihtsuse poolest.

Peruu märtsikelluke

Scilla peruviana

Hoolimata nimest ei ole Scilla peruviana pärit Peruust, vaid on pärit Lääne-Vahemere piirkonnast, kasvades looduslikult Portugalis, Hispaanias, Itaalias ja Põhja-Aafrikas. Tegemist on püsikust sibullillega, mis moodustab pikkadest, tumerohelistest ja oda kujulistest pooligihaljastest lehtedest koosneva kodariku. Kevadel ja suve alguses kasvatab taim suurejoonelise püramiidja õisiku (tihe kooniline kobar), mis koosneb 50–100 väikesest tähekujulisest õiest sügavsinistes kuni lillakates toonides (esineb ka valgeid sorte). Pärast õitsemist läheb sibul suveks lühikeseks ajaks kuiva puhkeperioodi.

Harilik silla

Scilla siberica

Harilik silla (Scilla siberica) on madalakasvuline sibullill aspariliste (Asparagaceae) sugukonnast, mis alustab õitsemist varakevadel, sageli kohe pärast lume sulamist. Vastupidiselt nimele ei pärine ta Siberist, vaid Lõuna-Venemaalt, Kaukaasiast ja Türgist. 10–15 cm kõrgustel vartel puhkeb 2–5 kummargil tähekujulist kirkasinist (harvemini valget) õit, mis moodustavad mõne nädalaga puude ja põõsaste all tiheda maalilise vaiba. Tegemist on vähenõudliku ja külmakindla taimega, mis paljuneb nii isekülvi kui ka tütarsibulate abil, moodustades aastatega suuri looduslikke laike. Oluline on teada, et sibul ja kõik taime rohelised osad sisaldavad südameglükosiide, mistõttu on taim mürgine ja võib põhjustada nahaärritust – hoida eemal lemmikloomadest ja lastest.

Säbruline ledebuuria

Scilla violacea

Säbruline ledebuuria (Ledebouria socialis, sünonüüm Scilla violacea) on aspariliste sugukonda kuuluv igihaljas sibultaim, mis pärineb Lõuna-Aafrika Vabariigi Ida-Kapimaa provintsist. Selle lihavad süstjad lehed on oliivrohelist kuni hõbehalli värvi, mida kaunistavad tumerohelised laigud ja iseloomulik purpurne alakülg. Väikesed sibulad, mis asuvad osaliselt maapinnal, paljunevad aegade jooksul tihedateks kolooniateks. Kevadel ja suvel kannavad peened roosad varred märkamatuid rohekasvalgeid õisi, millel on purpursed tolmukad.

Satiinpothos

Scindapsus pictus

Scindapsus pictus, tuntud ka kui satiinpothos, on silmatorkav troopilise päritoluga liaanõis, mis pärineb Kagu-Aasiast. Sellel on südamekujulised mattrohelised lehed, mida kaunistavad hõbehallid täpid ja plekid, mis annavad taimele satiiniliku välimuse. See elegantne ripptaim on armastatud oma hoolduslihtsuse ja võime tõttu kasvada mitmesugustes sisetingimustes, sobides ideaalselt rippriiulitesse või tugisambale ronimiseks.

Hõbeköis

Scindapsus pictus 'Argyraeus'

Hõbeköis (Scindapsus pictus 'Argyraeus') on Kagu-Aasiast pärinev võhaliste sugukonda kuuluv ronitaim. See on kõrgelt hinnatud oma südajate tumeroheliste lehtede poolest, mida kaunistavad sillerdavad hõbedased tähnid. Tegemist on ühe lihtsamini kasvatatava toataimega, mis talub vähest valgust ja ebaregulaarset kastmist paremini kui enamik teisi võhalisi.

Hõbeköis 'Exotica'

Scindapsus pictus 'Exotica'

Scindapsus pictus 'Exotica' on Kagu-Aasia troopilistest vihmametsadest pärineva tähnilise hõbeköie kultuursort. Selle südajad tumerohelised lehed on kaetud ebakorrapäraste ja läikivate hõbedaste laikudega, mis on tihedamad kui põhiliigil. Tegemist on roomava või rippuva kasvulaadiga ronitaimega, mis sobib ideaalselt amplitesse või ronimisrestidele, olles üks vastupidavamaid ja kergemini kasvatatavaid võhalisi siseruumides.

Satiinpothos

Scindapsus pictus argyraeus

Scindapsus pictus 'Argyraeus', rahvapäraselt tuntud kui satiinpothos või hõbepothos, on kaunis roomav liaanid Kagu-Aasiast. Selle südamekujulised tumerohelised lehed on kaunistatud hõbedavalgete satiinsete täppidega, mis valguses helkivad. Vaatamata nimele „pothos" kuulub taim tegelikult perekonda Scindapsus ja sugukonda Araceae. See on toataime põhilemik tänu vähenõudlikule hooldusele ning võimele kasvada mõõdukas kuni nõrgas valguses.

Rippuv kõrkjas

Scirpus cernuus

Scirpus cernuus (tuntud ka kui Isolepis cernua), rahvapäraselt tuntud kui rippuv kõrkjas või fiiberoptiline hein, on lõikheinaliste sugukonda kuuluv väike mätastuv tarn. See moodustab tiheda, kummis mätta niitjatest juuspeentest rohelistest vartest, mis kasvavad 20–30 cm kõrguseks ja kuni 50 cm laiuseks. Iga vars kaardub kergelt ja selle tipus on tilluke hõbevalge õisik, mis muutub valmides pruunikaks, andes taimele miniatuurse fiiberoptilise lambi välimuse. Looduses kasvab see soistel aladel, tiigiäärtes, düünidevahelistes nõgudes ja muudes püsivalt niisketes või riimveelistes paikades Australaasias, Euraasias, Aafrikas ja Ameerikas. Seetõttu kasvatatakse seda sageli konteinertaimena, toataimena või veeaia servataimena, mis ei tohi kunagi läbi kuivada.

Sügis-seanupp

Scorzoneroides autumnalis

Sügis-seanupp (Scorzoneroides autumnalis) on korvõieliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim, mis sarnaneb võilillega, kuid millel on harunenud ja mitme õisikuga varred. Ta moodustab maapinnale kitsastest hambulistest lehtedest koosneva kodariku, millest tõusevad kuni 50 cm kõrgused peened õisikuvarred. Helekollased õisikud on kuni 3,5 cm laiad ning välimiste keelõite alaküljel on punakad triibud. Taim õitseb hilissuvest sügiseni ja on oluline nektariallikas mesilastele ning liblikatele ajal, mil enamik teisi lilli on juba närbunud. Liik on levinud Euroopas ja Aasias ning kasvab niitudel, teeservadel ja muruplatsidel.

Tiivuline sealõuarohi

Scrophularia auriculata

Tiivuline sealõuarohi (Scrophularia auriculata) on püstine, puhmikut moodustav rohtne püsik, mis pärineb Lääne-Euroopa ja Põhja-Aafrika niisketelt jõekallastelt, tiigiäärtest ja märgadelt niitudelt. Kuni 1 m kõrguseks kasvaval taimel on iseloomulikud tiivulised, neljakandilised rohekaspurpurset värvi varred ning ovaalsed, kortsulised ja täkilise servaga lehed, mis on alusel sageli kõrvunid (sellest ka liiginimi). Varasuvest varasügiseni puhkevad lehestiku kohal hargnevates ebasarikates väikesed kerajad kahehuulelised pruunikaspunased õied. Kuna taim eelistab püsivalt niisket kuni liigniisket mulda, on see populaarne valik sooaedadesse, tiigiäärtele ja vihmaaedadesse, pakkudes ühtlasi elupaika sealõuarohu-lehevaablase vastsetele.

Tihashein

Scutellaria

Tihashein (Scutellaria) on mitmekesine perekond, kuhu kuulub umbes 350 liiki püsikuid huulõieliste (Lamiaceae) sugukonnast, mis on levinud parasvöötme ja subtroopilistes piirkondades üle maailma. Tuntavad oma neljakandiliste varte, vastakuti asetsevate lehtede ja iseloomulike kahetuuliste õite poolest. Tihasheinad on saanud oma nime tupplehel asuva väikese kilpja kühmukese järgi, mis meenutab miniatuurset keskaegset kiivrit. Liigid varieeruvad Põhja-Ameerika idaosa metsaojade ääres kasvavast külgõiesest tihasheinast (S. lateriflora) kuni Baikali tihasheinani (S. baicalensis), mis on kõrgelt hinnatud Ida-Aasia traditsioonilises meditsiinis. Kõik liigid toodavad elegantseid torujaid õisi, tavaliselt sinistes, lillades, roosades või valgetes toonides, olles väga atraktiivsed tolmeldajatele ja aednikele.

Sedeveria 'Letizia'

Sedeveria 'Letizia'

Sedeveria 'Letizia' on paksuleheliste (Crassulaceae) sugukonda kuuluv kompaktne hübriidne sukulent, mis saadi Echeveria setosa ja Sedum cuspidatum'i ristamisel ning nimetati 2006. aastal Letizia Alleruzzo järgi. Lihakad lusikakujulised lehed moodustavad väikesi rosette roomavatel vartel, mis kasvavad umbes 20 cm kõrguseks. Heas valguses või jahedas temperatuuris muutuvad leheservad pehmest rohelisest erksaks punakasroosaks. Kevadel tõusevad lehestiku kohale peenikesed varred väikeste valgete õitega, mille tipud on roosad. Seda on lihtne kasvatada siseruumides päikeselisel aknalaual või soojemas kliimas õues, eeldusel, et see on kaitstud tugeva pakase eest.