2795 Lihtsad taimed | 2026 juhend - Lehekülg 75
Avastage 2795 lihtsad taimed oma aeda. Täielik hooldusjuhend.
2795 Lihtsad taimed
Kuvatakse 2665–2700 / 2795
Ogasmaarohi
Tribulus terrestris
Tribulus terrestris on lamekasvuline rohttaim, mis on tuntud oma viljade poolest, mida katavad jäigad ogad, mis võivad läbistada kergemaid pindu ja põhjustada vigastusi. Vanast Maailmast pärit sooja ja parasvöötme piirkondade taim on teerajaja-liik ning loetakse sageli invasiivseks umbrohuks tänu oma erakordsele vastupidavusele. Selle lehed on sulgjad ning viie kroonlehega kollased õied avanevad päevasel ajal. Rahvameditsiinis, eriti ajurveeda ja hiina meditsiini traditsioonis, kasutatakse seda mitmesuguste seisundite raviks ning seostatakse populaarselt elujõu ja libiido tõstmisega.
Samba-siilikkaktus
Trichocereus
Trichocereus on sammaskaktuste rühm, mis pärineb Ecuadori, Peruu, Boliivia, Tšiili ja Argentina Andidest. Tuntumad liigid on San Pedro kaktus (T. pachanoi), Peruu kaktus (T. peruvianus), Boliivia kaktus (T. bridgesii) ja kuldne samba-siilikkaktus (T. spachianus). Enamikul neist on ribilised püstised varred, mis harunevad aluselt. Looduses ulatub nende kõrgus ühest meetrist kuni kümne meetri kõrguste puudetaoliste isenditeni, kuid potis jäävad nad tunduvalt väiksemaks. Kevadel ja suvel puhkevad neil suured lehtrikujulised villase putkega õied, mis on tavaliselt valged, lõhnavad ja avanevad öösiti. Kuigi Plants of the World Online liigitab selle perekonna praegu siilikkaktuste (Echinopsis) alla, kasutavad kasvatajad ja puukoolid endiselt laialdaselt nime Trichocereus.
Makrogonus-tõrvikkaktus
Trichocereus macrogonus
Trichocereus macrogonus on sammaskaktus Peruu kõrgorgudest ja võib-olla ka Boliivia loodeosast. Selle püstised varred ulatuvad 2,5–5 meetrini ja harunevad alusest. Harud on paksud, 6–20 cm läbimõõduga, 6–8 laia ribiga ja sinakasrohelise koorega, mis on mõnikord kaetud sinaka kirmega. Areoolid, hallid või tumepruunid, asuvad üksteisest rohkem kui 2,5 cm kaugusel ja kannavad kuni 20 okast, millest 3 või 4 keskmist on kuni 5 cm pikad. Õied avanevad öösel varte tipu lähedal: need on suured, umbes 21 cm, seest valged ja välised õielehed on kollakad või rohekad. See on lähedane sugulane San Pedro kaktusele (Trichocereus pachanoi) ja Peruu tõrvikkaktusele (T. peruvianus); mõned botaanikud käsitlevad neid kolme ühe liigina.
San Pedro kaktus
Trichocereus pachanoi
Trichocereus pachanoi, tuntud kui San Pedro kaktus, on kiirekasvuline sammaskaktus, mis pärineb Ecuadori ja Peruu Andidest, kus ta kasvab 2000–3000 meetri kõrgusel merepinnast. See moodustab püstised sinirohelised 6–8 ribiga varred, mis ulatuvad looduses 3–6 meetri kõrgusele (erandjuhtudel rohkemgi). Öösel puhkevad suured, tugevalt lõhnavad valged õied, mis kestavad vaid umbes kaks päeva. Juba üle 2000 aasta on see meskaliini sisalduse tõttu olnud osa traditsioonilisest Andide meditsiinist ja šamaanirituaalidest.
Peruu siilikaktus
Trichocereus peruvianus
Trichocereus peruvianus (sünonüüm Echinopsis peruviana) on suur sammaskaktus, mis pärineb Peruu Andidest ja naaberpiirkondadest. See moodustab püstised, hargnevad sinirohelised varred, millel on mõned selgelt eristuvad ribad ja astlad, mille välimus varieerub sõltuvalt valgustingimustest. Täiskasvanud taimed võivad kasvada mitme meetri kõrguseks. Suured valged õied avanevad öösiti varte ülaosas hiliskevadel ja suvel. Tegemist on silmapaistva arhitektuurse taimega, mis on populaarne kserofüütsetes aedades ja kaktusekollektsioonides ning talub hästi põuda, kui kasvab täispäikeses ja väga hea drenaažiga kruusasel mullal.
Karvanupp
Tridax procumbens
Karvanupp (Tridax procumbens) on roomav rohttaim perekonnast Asteraceae, pärit troopilisest Ameerikast ja nüüdseks naturaliseerunud troopilistel aladel üle kogu maailma. Taim moodustab väikeseid margaritisarnaseid õisi valgete kiirõitega ja kollaste keskaladega ning seda kasutatakse laialdaselt rahvameditsiinis haavade ravimiseks, seentevastaseks ja põletikuvastaseks otstarbeks.
Maasikristik
Trifolium fragiferum
Trifolium fragiferum, rahvapäraselt tuntud kui maasikristik, on roomav mitmeaastane liblikõieline taim, mis pärineb Vahemere idaosast, Edela-Aasiast ja Loode-Aafrikast. Teda iseloomustavad kerajad heleroosad õisikud, mis pärast viljumist meenutavad väikeseid maasikaid – sellest ka tema rahvapärane nimi. Taim kasvab jõudsalt tänu roomavatele võsunditele, mis sõlmekohtades juurduvad, moodustades tiheda pinnakatte. See on üks soola- ja liigniiskuse suhtes kõige tolerantsemaid ristikuliike.
Rootsi ristik
Trifolium hybridum
Rootsi ristik (Trifolium hybridum) on liblikõieliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim, mis pärineb Lõuna-Euroopast ja Edela-Aasiast. See moodustab suve jooksul kerajaid valgeid kuni roosasid õisikuid ning seda kasutatakse laialdaselt söödataimena, pinnakattetaimena ja nektariallikana tolmeldajatele. Taim fikseerib juurtel elavate sümbiootiliste bakterite abil õhulämmastikku.
Punane ristik
Trifolium pratense
Punane ristik (Trifolium pratense) on lühiealine mitmeaastane rohttaim, mis pärineb Euroopast, Lääne-Aasiast ja Loode-Aafrikast. See moodustab tihedaid roosasid kuni punakaslillasid õisikuid ning seda kasvatatakse laialdaselt söödataimena, haljasväetisena ja ravimtaimena. Taim fikseerib mullas lämmastikku, soodustades naabertaimede kasvu.
Valge ristik
Trifolium repens
Trifolium repens, üldtuntud kui valge ristik, on madalkasvuline mitmeaastane rohttaim liblikõieliste sugukonnast (Fabaceae). Taim on pärit Euroopast ja Lääne-Aasiast, kuid on laialt naturaliseerunud üle kogu maailma. Teda iseloomustavad kolmiklehed ning tihedad valgeõielised õisikupead. Valget ristikut leidub sageli muruplatsidel, karjamaadel ja niitudel ning ta on tuntud oma võime poolest siduda õhulämmastikku mulda.
Kollane kõndiv iiris
Trimezia
Trimeesia on risoomidega rohttaim, mis on pärit Ameerikast ning on troopilistel aladel kõrgelt hinnatud maastikukujunduses. Tema lehed on pikad, rohelised ja mõõgakujulised, kasvades tihedate lehvikutena. Õied on erkkollased, keskel tiigrisarnaste pruunide laikudega. Kuigi iga üksik õis kestab vaid ühe päeva, toodab taim pidevalt õievarsi, tagades soojemate kuude jooksul pideva õiepidulikkuse.
Harilik kesalill
Tripleurospermum inodorum
Harilik kesalill (Tripleurospermum inodorum) on korvõieliste sugukonda kuuluv ühe- või kaheaastane rohttaim, mis pärineb Euraasiast ning on laialt levinud haritavatel põldudel, teeservadel ja jäätmaadel. Taime iseloomustavad peened sulgjad lehed ja klassikalised valged karikakrataolised õied kollase südamikuga, mille läbimõõt on 3–5 cm. Taim kasvab 20–80 cm kõrguseks ja õitseb juunist novembrini. Erinevalt teekummelist puudub sellel täielikult iseloomulik õunalõhn – sellest ka nimi.
Rand-kesalill
Tripleurospermum maritimum
Rand-kesalill (Tripleurospermum maritimum) on korvõieliste sugukonda kuuluv lühiealine püsik, mis pärineb Euroopa rannikualadelt, Gröönimaalt ja Assooridelt. See moodustab rannavallidel, kliburandadel ja kaljupealsetel roomavaid lihakate lehtedega puhmaid. Suve algusest sügiseni puhkevad taimel klassikalised karikakrat meenutavad õied, millel on valged keelõied ja kollane südamik. Taime sukulentne, peenelt jagunenud lehestik on kohastumus soolasele ja tuulisele elupaigale ning täiskasvanud varred muutuvad suve lõpuks sageli lillakaks.
Randaster
Tripolium pannonicum
Randaster (Tripolium pannonicum, varem Aster tripolium) on korvitsaliste sugukonda kuuluv rohttaim, mis on lühiealine püsik või kaheaastane taim. See on tüüpiline Euroopa, Põhja-Aafrika ja Aasia soolakutele, estuaaridele ja rannikumudadele. Eestis on see rannikualadel tavaline liik. Selle püstised, 50 cm kuni 1 m kõrgused varred kannavad kitsaid, lihakaid ja veidi sukulentseid lehti, mis on soolaka maitsega. Juulist septembrini, sageli kuni sügiseni, kattub taim korvõisikutega, millel on kollane südamik ja heledatest lilladest kuni roosakate keelõitega pärg; mõnel vormil keelõied puuduvad. Hilised õied pakuvad toitu hooaja viimastele liblikatele ning hõbedased ja udusulgsed seemnepead kaunistavad sügisest maastikku. Noored soolased ja kergelt magusad lehed on söödavad: neid korjatakse eriti Zeelandis (Hollandis).
idagamarohi
Tripsacum dactyloides
Tripsacum dactyloides, üldtuntud ida-gamarohi nime all, on tugev, põlisliik – püsiv kõrreliste kimptaim Põhja-Ameerikas. Maisi kauge sugulane moodustab suuri, muljetavaldavaid kaari visavate, laiade roheliste lehtedega kimpe. Seda hinnatakse kõrgelt sügava juurestiku tõttu, mis aitab mulda stabiliseerida ja põuda taluda, samuti ainulaadsete õisikuvarste poolest, millel on selgelt eristuvad isas- ja emasjao osad.
Mungalill
Tropaeolum
Tropaeolum on mungalilleliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond, mis pärineb Kesk- ja Lõuna-Ameerikast. Kõige laialdasemalt kasvatataval liigil, suurel mungalillel (Tropaeolum majus), on ümarad kilpjad lehed ning silmapaistvad punased, oranžid, kollased, roosad, valged või kreemikad õied. See on kiirekasvuline üheaastane taim, mida kasutatakse laialdaselt ilutaimena, söögiks ja seltsilistaimena aianduses, kuna see meelitab lehetäisid teistest kultuuridest eemale.
Kapiitslill
Tropaeolum majus
Tropaeolum majus, tuntud ka kapiitslillena, on kiirekasvuline ühene või lühiealine mitmeaastane taim, mida tuntakse eelkõige erksavärviliste lehterõieliste ja kilbikujuliste lehtede poolest. Andidest pärit taim on oma vastupidavuse ja mitmekülgsuse tõttu muutunud aedades populaarseks üle maailma. Kõik maa pealse osa taimeosad on söödavad ning pakuvad veekressile sarnast piprasemaitset. Saagikaasvillusena kasutatakse seda sageli kurgipõllu ja tomatite kahjurite tõrjumiseks.
Magus küüslauk
Tulbaghia simmleri
Tulbaghia simmleri, tuntud ka kui magus küüslauk, on elegantne, tükkides kasvav igihaljas mitmeaastane taim, mis pärineb Lõuna-Aafrika rohumaadelt ja kivistest nõlvadest. Taim moodustab kitsaid hallrohelist värvust vöötlehti ning kannab kevadest sügiseni õrnu magusalt lõhnavaid roosakaslillasid torjate õisikuid. Erinevalt oma sugulasest – seltsiküüslaugust – on selle lilled meeldiva magusa aroomiga, mitte küüslaugulõhnalised.
Seltsinguküüslauk
Tulbaghia violacea
Seltsinguküüslauk on Lõuna-Aafrikast pärit sibultaim, mis moodustab tihedaid puhmaid pikkadest, peentest, linditaolistest lehtedest, millel on purustamisel tugev küüslaugu lõhn. Õitsemise ajal ulatub see umbes 60 cm kõrgusele. Varasuvest sügiseni tõusevad lehtede kohale kõrged varred, avades kuni 20 lillaka või roosaka tähekujulise õie kobarad. Maa all on tal paksud juured, mis laiendavad puhmast järk-järgult. Vaatamata nimele ei ole see tõeline küüslauk, vaid kuulub sibulaga samasse perekonda. Aias kasutatakse seda päikesepaistelistes kohtades ääristaimena ja peenardes.
Tulp
Tulipa
Tulipa on liilialiste (Liliaceae) sugukonda kuuluv kevadiste sibullillede perekond, mida hinnatakse nende karikakujuliste õite poolest peaaegu kõigis kujuteldavates värvitoonides. Kesk-Aasiast pärit ja kogu Euroopas kodunenud tulbid on ühed populaarseimad dekoratiivsed sibullilled maailmas, mis istutatakse sügisel, et nad järgmisel kevadel õitseksid.
Tulp
Tulipa gesneriana
Aiatulp (Tulipa gesneriana) on üks maailma ikoonilisemaid ja armastatumaid lilli, mis pärineb Kesk-Aasiast ning mida on Euroopas laialdaselt kasvatatud alates 16. sajandist. Selle karikakujulised õied, mille erksad kroonlehed on punastes, kollastes, valgetes, roosades ja lillades toonides, avanevad kevadel ning muudavad aiad värviderohkeks vaatepildiks. Tegemist on mugullillega, mis vajab lopsakaks õitsemiseks külgset puhkeperioodi.
Mets-tulp
Tulipa sylvestris
Mets-tulp (Tulipa sylvestris) on liilialiste sugukonda kuuluv mitmeaastane sibullill, mis pärineb Lõuna-Euroopast, Põhja-Aafrikast ja Kesk-Aasiast. Taimel on kitsad hallikasrohelised lehed ning 10–50 cm kõrgused varred, mille otsas on üks või kaks teravatipulist sidrunilõhnalist kollast õit, mille väliskülg on sageli punaka varjundiga. Põhjapoolkeral õitseb see aprillist maini, kasvades kuivadel niitudel ja metsaservades ning levides maa-aluste võsundite abil, moodustades aja jooksul väikeseid kolooniaid.
Pärl-tulista
Tulista pumila
Pärl-tulista (Tulista pumila, varem Haworthia pumila / Haworthiopsis pumila) on väike Lõuna-Aafrika sukulent Asphodelaceae sugukonnast, mis pärineb Lääne-Kapimaa Karoo piirkonnast Robertson-Worcesteri alalt. See moodustab kompaktseid varretuid rosette, millel on jäigad, püstised ja kergelt kaardus lehed. Lehed on kaetud valkjate ümarate näsadega, mis meenutavad pärleid – sellest ka taime rahvapärane nimi. Suvel (oma kodupaigas novembris-detsembris) kasvatab taim peenikese õievarre väikeste valkjate ja roosakate torujate õitega. Tegemist on aeglase kasvuga ja pikaealise taimega (võib elada 30–40 aastat), mis on kõrgelt hinnatud dekoratiivse toataimena ja kiviktaimlates.
Valge turnera
Turnera subulata
Valge turnera (Turnera subulata) on madal, puitunud alusega mitmeaastane poolpõõsas, mis pärineb Kesk- ja Lõuna-Ameerikast, Panamast kuni Brasiiliani. Nüüdseks on see naturaliseerunud paljudes troopilistes piirkondades, sealhulgas Malaisias, Indoneesias, Vaikse ookeani saartel, Kariibi mere piirkonnas ja Floridas. Taim kasvab umbes 80 cm kõrguseks, tal on ovaalsed saagja servaga kuni 9 cm pikkused lehed, mille alakülg on valgekarvane. Viie kroonlehega valged kuni kahvatukollased õied on tumeda purpurpruuni südamikuga ning avanevad varahommikul, sulgudes uuesti kella 11 paiku päeval. Taim õitseb peaaegu aastaringselt ja on mesilastele usaldusväärne nektariallikas.
Harilik pööripäevalill
Turnera ulmifolia
Harilik pööripäevalill (Turnera ulmifolia) on troopiline igihaljas poolpõõsas, mis pärineb Mehhikost, Kesk-Ameerikast, Kariibi mere saartelt ja Lõuna-Ameerika põhjaosast ning on laialt levinud Brasiilia kirdepiirkonnas. Taim toodab erkkollaseid õisi, mis avanevad koidikul ja närbuvad keskpäevaks. Taim on laialdaselt kasutusel rahvameditsiinis.
Paiseleht
Tussilago farfara
Paiseleht (Tussilago farfara) on mitmeaastane korvitsõieliste (Asteraceae) sugukonda kuuluv rohttaim, mis on tuntud oma erakordse kasvuviisi poolest: õied puhkevad varakevadel enne lehtede ilmumist. Soomuselised, 5–15 cm kõrgused õievarred kannavad kirkaskollaseid, võilille meenutavaid õisikuid juba aprillis-mais. Alles pärast õitsemist tõusevad maapinnast suured, 10–20 cm laiad südaja või neerja kujuga lehed, mille alumine külg on kaetud tiheda valge viltja karvastikuga. Taim levib tõhusalt pikkade, kuni 70 cm sügavusele ulatuvate risoomide abil ja moodustab sageli laiu kogumikke avatud päikesepaistelistel aladel – teeservadel, kraavikallastel, rannaliivadel ja häiritud pinnasel. Liik on Eestis väga tavaline. Perekonna ja liigi nimi tuleneb ladinakeelsetest sõnadest tussis (köha) ja agere (peletama), mis viitab taime pikale ajaloole rahvameditsiinis köha ravimisel.
Laialehine hundinui
Typha domingensis
Laialehine hundinui (Typha domingensis) on hundinuialiste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim, mis on levinud Ameerika troopiliste ja subtroopiliste piirkondade märgandadel, soodes ning jõgede ja laguunide kallastel. Tänu oma roomavatele, väga jõulistele ja koloniseerivatele risoomidele moodustab ta tihedaid, kuni 4 meetri kõrguseid pilliroolaadseid kogumikke. Selle lehed on pikad, lamedad ja püstised ning õied on koondunud iseloomulikku pruuni silindrikujulisse tähka, mis meenutab sigarit. Taim talub kuni 1,5 meetri sügavust üleujutust ja soolast pinnast ning täidab olulist ökoloogilist rolli vee puhastajana ja veefauna varjupaigana.
Laialehine hundinui
Typha latifolia
Laialehine hundinui (Typha latifolia) on mitmeaastane risoomiga vee- ja kaldataim, mis on Eestis tavaline kraavides, pilliroogudes, soodes ja seisva veega veekogude kallastel. See kasvab kuni 2,5–3 meetri kõrguseks, selle kahvatud sinakasrohelised paralleelse roodumisega lintjad lehed on 8–20 mm laiad. Iseloomulik pruun "sigarikujuline" õisik koosneb kahest osast: alumine osa on pruun emasõisik ja selle kohal asub kollane isasõisik, mis pärast õitsemist variseb. Tänu jõuliselt levivale risoomile moodustab taim tihedaid kogumikke ning pakub olulist elupaika ja toiduallikat märgalade loomastikule.
Väikelehine jalakas
Ulmus parvifolia
Väikelehine jalakas (Ulmus parvifolia), tuntud ka kui hiina jalakas või pitsikoorega jalakas, on Ida-Aasiast (Hiina, Jaapan ja Korea) pärinev heitlehine või pooligihaljas puu, mis võib looduslikes tingimustes kasvada 10–15 meetri kõrguseks. Selle kõige silmapaistvam omadus on koor: vananedes koorub see ebakorrapäraste plaatidena, paljastades hallide, roheliste, oranžide ja pruunide toonide mosaiigi. Lehed on väikesed (1–3 cm), läikivad ja saagja servaga ning muutuvad sügisel enne langemist kuldseks, punakaks või lillaks. Õitseb märkamatult hilissuvel või sügisel, moodustades punakasrohelisi õisi, millest arenevad väikesed tiibviljad. See on üks hinnatumaid liike bonsaikunstis tänu oma elujõulisusele, peenele hargnemisele ja kergele kujundatavusele. Linnahaljastuses on see hinnatud varju- ja alleepuuna tänu taluvusele saaste, mõõduka põua ja tugeva kärpimise suhtes.
Madal jalakas
Ulmus pumila
Madal jalakas (Ulmus pumila) on vastupidav ja kiirekasvuline heitlehine puu, mis pärineb Siberist, Põhja-Hiinast, Mongooliast ja Himaalajast. Hinnatud oma erakordse külmakindluse, põuataluvuse ning kehvades, tihenenud või aluselistes muldades edunemise poolest, istutati seda 20. sajandil USA Suurel tasandikul laialdaselt tuuletõkkeks ja kaitsevöönditeks. Erinevalt enamikust teistest jalakatest on see märkimisväärselt vastupidav jalakasurmale, kuid selle kiire kasv tekitab nõrka ja habrast puitu, mis on vastuvõtlik tormikahjustustele, ning puu on endiselt haavatav jalaka-lehemardika ja üraskite rünnakutele. Paljudes USA osariikides on see metsistunud ja liigitatakse nüüd invasiivseks või kahjulikuks umbrohuks selle rohke isekülvi tõttu. Selle väikesed lehed ja hea taluvus tugeva kärpimise suhtes teevad sellest ka populaarse, ehkki kiirekasvulise valiku bonsai jaoks.
Kalifornia loorber
Umbellularia californica
Umbellularia californica on igihaljas puu loorberiliste (Lauraceae) sugukonnast, pärit California ja Edela-Oregoni rannikumetsadest, kus see võib kasvada 20–25 meetri kõrguseks, kuigi kuivadel muldadel kasvab sageli põõsasjamana. Selle lansetjad, tumerohelised ja läikivad lehed eraldavad muljumisel intensiivset ja vürtsikat aroomi tänu umbelluloonirikkale lenduvatele õlidele. Kevadel toodab see väikeseid kreemikaskollaseid õisi, mis on koondunud sarikatesse, millele järgnevad rohelised kuni lillakad luuviljad. See on pikaealine, vastupidav ja põuakindel liik, mida hinnatakse kõrgelt maastikukujunduses ja puidu (tuntud kui mirtlipuu) tõttu.
Kalju-nabaseen
Umbilicus rupestris
Kalju-nabaseen (Umbilicus rupestris) on paksuleheliste sugukonda kuuluv mitmeaastane lihakas sukulent, mis pärineb Lõuna- ja Lääne-Euroopast. Looduses kasvab see varjulistes müüripragudes ja niisketel kaljunõlvadel. Selle ümaratel vahajatel lehtedel on keskne naba meenutav süvend, millest tuleneb ka taime rahvapärane ja teaduslik nimetus. Hiliskevadel ja suvel kasvatab taim pikad varred väikeste kellukjate roosakasroheliste õitega.
Kuldnupp
Unxia kubitzkii
Unxia kubitzkii, rahvapäraselt tuntud kui kuldnupp, on Brasiiliast pärit mitmeaastane rohttaim, mis kuulub korvõieliste (Asteraceae) sugukonda. Taim kasvab 30–50 cm kõrguseks ning kannab väikseid kuldkollaseid õisi aastaringselt, tippõitsemisega kevadel ja suvel. Vastupidav ja praktiliselt haiguste ning kahjurite suhtes immuunne, sobib hästi ääristustesse, lillepeenardesse ja konteineraedadesse.
Amazonase liilia
Urceolina amazonica
Amazonase liilia (Urceolina amazonica, süün. Eucharis amazonica) on vapustav troopilise päritoluga muguljas mitmeaastane taim, mis on pärit Colombia ja Peruu Andidest. See moodustab läikivaid tumerohelisi lehti ja lumevalge nartsissilaadsete õite kobaraid, millel on õrna roheka varjundiga karikas ning mida hinnatakse nende magusa aroomi tõttu. Parasvöötme kliimas sobib ta suurepäraselt toataimens kasvatamiseks.
Kõrvenõges
Urtica
Nõges (Urtica) on nõgeseliste sugukonda kuuluv perekond, kuhu kuulub umbes 70 liiki ühe- ja mitmeaastaseid rohttaimi, harvemini põõsaid, kõrgusega 10 cm kuni 3 m. Perekond sai alguse Euraasiast ning on sealtpeale levinud peaaegu kõikidele mandritele. Enamikul liikidel on lehtedel ja vartel kõrvekarvad, mis kokkupuutel murduvad ja süstivad nahka ärritavat ainet. Tuntuim liik on kõrvenõges (Urtica dioica), risoomide abil leviv mitmeaastane taim, mis kasvab niiskes ja rammusas mullas majade, jõgede ja põllumaade läheduses.
Kõrvenõges
Urtica dioica
Kõrvenõges (Urtica dioica) on mitmeaastane rohttaim, mis kasvab metsikult kogu Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. See võib kasvada kuni 180 cm kõrguseks ja levib jõuliselt risoomide abil. Taim on kergesti äratuntav oma saagja servaga munajate lehtede ning arvukate kõrvekarvade järgi, mis katavad varsi ja lehti. Need karvad sisaldavad sipelghapet ja histamiini, mis põhjustavad kokkupuutel lühiajalist põletustunnet. Õied on väikesed, rohekad kuni valkjad ning asetsevad tihedates kobarates kevadest hilissuveni. Kõrvenõges on üks looduse kasulikumaid taimi, millel on dokumenteeritud meditsiiniline, kulinaarne ja tekstiilitööstuslik kasutus.
Mis on Lihtsad taimed?
Lihtsad taimed on ideaalsed algajatele või inimestele, kellel on vähe aega hoolduseks. Need liigid taluvad kastmisvigasid, valguse variatsioone ega nõua pidevat tähelepanu. Täiuslik neile, kes taimedega alles alustavad.
Nõuanded Lihtsad taimed kasvatamiseks
Edu saavutamiseks lihtsad taimedga pidage meeles: vähem on rohkem. Vältige ülecastmist, valige piisava valgusega koht ja laske pinnasel kastmiste vahel kuivada. Enamik neist taimedest eelistab aeg-ajalt 'unustatuks' jäämist.