1163 Keskmised taimed | 2026 juhend - Lehekülg 16
Avastage 1163 keskmised taimed oma aeda. Täielik hooldusjuhend.
1163 Keskmised taimed
Kuvatakse 541–576 / 1163
Vöödiline tiibmaranta
Goeppertia elliptica
Goeppertia elliptica, tuntud ka kui vöödiline tiibmaranta, on Marantaceae sugukonda kuuluv troopiline ilutaim, mis pärineb Lõuna-Ameerika niisketest metsadest, sealhulgas Brasiiliast, Colombiast, Prantsuse Guajaanast, Guajaanast, Surinamest ja Venezuelast. Selle tumerohelistel elliptilistel lehtedel on keskroost lähtuvad ebakorrapärased helerohelised kuni kreemjad triibud, mis loovad kollektsionääride seas kõrgelt hinnatud käsitsi maalitud efekti. Nagu kõik marantalised, on see nn palvetaja-lill: lehed tõusevad ja rulluvad õhtul kokku ning avanevad uuesti koidikul vastavalt valguse tsüklile.
Vöödiline tiigerlehik
Goeppertia fasciata
Goeppertia fasciata (sün. Calathea fasciata) on risoomne rohttaim, mis pärineb Kirde-Brasiilia niisketest troopilistest metsadest. Selle ümaratel ja nahkjatel lehtedel on vahelduvad tumerohelised ja helerohelised vöödid, mis kiirguvad keskroost väljapoole, lehtede alumine külg on aga lillakat tooni. Sarnaselt teistele marantaliste sugukonna liikidele on sellel taimel niktinastia: selle lehed tõusevad ööseks üles ja avanevad päeval, meenutades palveks liidetud käsi.
Rästikutaim
Goeppertia insignis
Goeppertia insignis, rahvapäraselt tuntud kui rästikutaim (varem Calathea lancifolia), on troopilinen igihaljas mitmeaastane taim, mis pärineb Brasiiliast Rio de Janeiro osariigist. Taimele on iseloomulikud pikad, lainelise servaga odakujulised lehed, mis on pealt kahvaturohelised vahelduvate tumeroheliste elliptiliste laikudega ning alt silmatorkavalt lillad. Nagu teised palvetaimed, keerab see taim oma lehed õhtuhämaruses ülespoole – seda liikumist nimetatakse nüktinastiaks.
Leopard-tiigerlehik
Goeppertia leopardina
Leopard-tiigerlehik (Goeppertia leopardina, sün. Calathea leopardina) on marantaliste sugukonda kuuluv kompaktne dekoratiivtaim, mida hinnatakse tema läikivate ovaalsete lehtede pärast, mida kaunistavad piki leheroodusid asetsevad tumedad leopardimustrit meenutavad laigud. Nagu teisedki tiigerlehikud, tõusevad selle lehed päeval üles ja rulluvad ööseks kokku – seda liikumist nimetatakse nüktonastiaks, mille tõttu on rühm saanud hüüdnime "palvetaimed". See on populaarne toataim, mis edeneb hästi eredas hajutatud valguses ja kõrge õhuniiskuse käes.
Tai ilu-kalatea
Goeppertia louisae
Goeppertia louisae, rahvapäraselt tuntud kui Tai ilu-kalatea, on troopiline taim, mis on pärit Brasiilia kaguosa niisketest metsadest. Marantaceae sugukonda kuuluv, võlub see oma sametiste tumeroheliste lehtedega, mida kaunistavad heledamad rohelised või kreemikaskollased laigud pealmisel küljel ja lilla alumisel küljel. Üks selle kõige põnevamaid omadusi on niktonastiline liikumine: lehed avanevad koidikul ja sulguvad õhtul, tekitades öösel vaikse kuuldava heli.
Vöödiline tiigerlehik 'White Star'
Goeppertia majestica
Vöödiline tiigerlehik 'White Star' (Goeppertia majestica), varem tuntud kui Calathea majestica või Calathea ornata 'Majestica', on Marantaceae sugukonda kuuluv troopiline ilutaim, mis on lähedalt suguluses populaarsete palvetaimedega. Selle suured, ovaalsed ja süstjad lehed on kaunistatud peente valgete või kreemikate triipudega, mis kiirgavad keskmisest leheroodust läikival tumerohelisel taustal. Lehtede alumine külg on sügavlilla, luues dramaatilise kontrasti, mille järgi taim on saanud nime 'White Star' (valge täht). Lõuna-Ameerika niisketest troopilistest metsadest pärinev taim järgib Goeppertia perekonnale omast tsirkadiaanrütmi, tõstes ja voltides oma lehti õhtuti – seda liikumist nimetatakse niktinastiaks ja see meenutab palvetamist. See on väga populaarne toataim tänu oma lopsakale välimusele ja asjaolule, et see on täiesti ohutu kassidele, koertele ja inimestele. Siiski vajab see erilist tähelepanu õhuniiskuse, vee kvaliteedi ja temperatuuri stabiilsuse osas, et hoida lehed värsked ja vältida pruunide lehetippude teket.
Ümarlehtne kalatee
Goeppertia orbifolia
Goeppertia orbifolia, tuntud ka kui ümarlehtne kalatee ja varem klassifitseeritud kui Calathea orbifolia, on Marantaceae sugukonda kuuluv lummav troopilne toataim, mis pärineb Boliivia vihmametsadest. Selle suured, ümarad lehed on kaunistatud julge hõbe-rohelise triibumustriga, muutes taime üheks ihaldatuimaks sisetaimeks. Nagu teised palvetaimed, voltib ka see oma lehti ööseks ülespoole liikumises, mida nimetatakse nüktinastiaks.
Kirju tiigerlehik
Goeppertia picturata
Kirju tiigerlehik (Goeppertia picturata) on Brasiilia põhjaosast pärit troopiline taim, mis kuulub marantaliste (Marantaceae) sugukonda. Selle tumerohelistel lehtedel on piki keskroodu ja servi hõbedased triibud ning lehtede alumine külg on silmapaistvalt lilla. Nagu kõik palvetajataimed, teeb ka see läbi niktinastia: lehed rulluvad õhtul kokku ja avanevad uuesti päevavalguse käes.
Karvane Sulg-Kalatea
Goeppertia rufibarba
Goeppertia rufibarba, tuntud ka kui Karvane Sulg-Kalatea või Sametine Kalatea, on troopilise päritoluga toataim, mis on kodupärane Brasiiliast. Teda hinnatakse pikkade, laineliste lehtede eest, mille ülapind on läikiv roheline ning iseloomulik aluspind lillakaspunane, kaetud pehme punaka karvastikuga. Marantaceae sugukonda kuuluvana on ta üks elegantseimaid kalateaid sisetingimustes kasvatamiseks.
Tiigerlehik 'Medallion'
Goeppertia veitchiana
Goeppertia veitchiana, tuntud kui tiigerlehik 'Medallion', on Ecuadori vihmametsadest pärinev troopiline taim. Selle lehed on tõelised kunstiteosed: suured, ümarad ning kaunistatud tumeroheliste ja heleroheliste mustritega, lehtede alumine külg on aga veinipunane. Sarnaselt teistele marantaliste (Marantaceae) sugukonna taimedele liigutab ta oma lehti päeva jooksul vastavalt valgusele.
Samet-tiigerlehik
Goeppertia warszewiczii
Goeppertia warszewiczii, tuntud kui samet-tiigerlehik, on silmapaistev troopiline toataim, mis pärineb Costa Rica ja Nicaragua niiskete metsade alustaimestikust. Taim on kõrgelt hinnatud oma suurte sametiste tumeroheliste lehtede poolest, mida kaunistab heleroheline sulgjas muster ja sügavlilla alakülg. Tegemist on ühe suurima ja dramaatilisema liigiga marantaliste (Marantaceae) sugukonnas. Sarnaselt teistele tiigerlehikutele tõusevad selle lehed ööseks üles (niktinastia), mille tõttu on taim saanud hüüdnime 'palvetaim'.
Sebrataimne
Goeppertia zebrina
Goeppertia zebrina, tuntud ka sebrataimse või sebra-kalaatea nime all, on lopsakas troopilise päritoluga taim, mis pärineb Brasiilia kaguosa vihmametsadest. Teda hinnatakse suurte, sametiste lehtede pärast, mida kaunistavad vahelduvad tume- ja helerohelist värvi triibud, mis meenutavad sebramustrit.
Tantsija-orhidee
Gomesa bifolia
Gomesa bifolia (sünonüüm Oncidium bifolium) on väike epifüütne orhidee, mis on pärit Lõuna-Brasiilia (Paraná, Santa Catarina ja Rio Grande do Sul), Boliivia, Uruguay ja Argentina rannikumetsadest ja kõrgmäestikest, kasvades 100–1300 m kõrgusel. Moodustab kobaratesse koondunud munajaid pseudomugulaid, millest kasvab tavaliselt üksik piklik-lineaarne leht (harva kaks). Talve lõpu ja kevade alguse vahel toodab ta kuni 35 cm pikkuseid kaarduvaid õievarsi mitme väikese õiega (2–2,5 cm), millel on pruunide laikudega kollased tupplehed ja kroonlehed ning sile ja silmatorkav kollane huul, mis on mõnikord lõhnav.
Žiraafi põlved
Gonatopus boivinii
Gonatopus boivinii, mida tuntakse üldiselt žiraafi põlvede nime all, on haruldane mugultaim arumtaimede sugukonnast, mis pärineb Ida-Aafrikast (Keeniast ja Tansaaniast). Taime iseloomulik vars on kaetud paisunud muhkliku sõlmestikuga, mis meenutab žiraafi konarlikke põlvi, muutes ta üheks visuaalselt ainulaadsemaks toataimevalikuks. Lamedast mugulist kasvab välja üksainus suur marmorjas leht, mis ulatub kuni 90 cm kõrguseks. Tegemist on lehtiva taimega, mis jääb talvel puhkefaasi ja kaotab oma lehe.
Puuvill
Gossypium
Gossypium on botaaniline perekond, mis hõlmab kõiki kultiveeritud puuvillaliike ning kuulub Malvaceae sugukonda. Majanduslikult üks maailma olulisemaid kiudkultuure – puuvillataimede ilusad õied ja ikoonilised kohevad valged küpsekarbid on kasutusel tekstiilitööstuses, õlitootmises ja mujal.
Mägipuuvill
Gossypium hirsutum
Gossypium hirsutum, tuntud ka mägipuuvillana, on maailma enim kultiveeritav puuvillaliik, moodustades ligikaudu 90% maailma puuvillakiu toodangust. Pärit Mehhikost ja Kesk-Ameerikast, on see ühe- või lühiealine mitmeaastane põõsas, mida kasvatatakse peamiselt kiu, õli ja dekoratiivse väärtuse tõttu.
Goudaea (perekond)
Goudaea
Goudaea on epifüütiliste bromeliaadide perekond sugukonnast Bromeliaceae, mis eraldati Vriesea perekonnast 2009. aastal molekulaarsete fülogeneetiliste uuringute põhjal. Looduslikult esineb Kolumbia Andide metsades ning perekond hõlmab selliseid liike nagu G. ospinae ja G. chrysostachys, mida hinnatakse nende efektsete õisikute ja elegantse rosett-lehestiku poolest.
Falsa
Grewia asiatica
Falsa (Grewia asiatica) on kassinaeriliste (Malvaceae) sugukonda kuuluv heitlehine põõsas või väike puu, mis pärineb Lõuna-Aasiast, peamiselt Indiast ja Pakistanist. Pärast väikeseid kollaseid õisi kannab taim purpurpunaseid hapukaid marju, mida tarbitakse värskelt või millest valmistatakse värskendavaid suviseid jooke ja siirupeid. Taim on kiire kasvuga, talub hästi kuumust ja kuivust, mistõttu on see Lõuna-Aasia kuumadel suvedel armastatud puuviljapõõsas.
Coulteri Lignum Vitae
Guaiacum coulteri
Coulteri Lignum Vitae (Guaiacum coulteri) on aeglaselt kasvav igihaljaspuu, mis on pärit Lääne-Mehhikost ja Guatemalast. Tuntud maailma tihedaima ja kõvadaima puidu poolest, kannab see kevadel ja suvel silmapaistvaid violetsiniseid õisi. Kord juurdunud, talub taim suurepäraselt põuda ning kasvab hästi täielikus päikeses ja hästi draineeritud mullas, sobides ideaalselt kseriskaapidesse ja vähest hooldust nõudvatesse aedadesse sooja kliimaga piirkondades.
Oranž guariante
Guarianthe aurantiaca
Guarianthe aurantiaca, tuntud ka kui oranž guariante või varem oranž kätleia, on kompaktne epifüütne orhidee, mis pärineb Mehhiko, Guatemala, Hondurase, El Salvadori, Nicaragua ja Costa Rica troopilistest ja mägimetsadest. Taim moodustab peenikestest ja piklikest pseudobulbidest puhmaid, mille tipus on paar nahkset igihaljast lehte. Talve lõpust kevadeni puhkevad kobarates kaks kuni üksteist väikest erkoranži (mõnikord kollast) õit. Varem kätleiate (Cattleya) perekonda kuulunud liik on tänapäeval liigitatud guariante (Guarianthe) perekonda koos lähisugulastega nagu G. skinneri ja G. bowringiana.
Getarda
Guettarda
Getarda (Guettarda) on madaraliste (Rubiaceae) sugukonda kuuluv troopiliste ja subtroopiliste igihaljaste põõsaste ja väikeste puude perekond, kuhu kuulub üle 150 liigi. Taim on pärit neotroopikast, Vaikse ookeani saartelt ning Aafrika ja Austraalia rannikualadelt. Taimi iseloomustavad vastakuti asetsevad sametise tekstuuriga lehed, väga lõhnavad valged või roosad torujad õied ja lihakad viljad, milles on mitu seemet. Sellised liigid nagu G. speciosa lokkavad liivastel randadel, samas kui G. scabra eelistab Kariibi mere kuivi metsi.
Hiiglaslik rabarber
Gunnera manicata
Gunnera manicata on monumentaalne mätastav rohttaimne mitmeaastane taim, mis on pärit Lõuna-Brasiilia Serra do Mar rannikumägedest. Rahvasuus tuntud kui hiiglaslik rabarber või dinosauruste toit, on ta kuulus oma tohutu suurte lehtede poolest, mis võivad ulatuda üle 2 meetri läbimõõdus. Vaatamata rahvapärasele nimele ei ole ta suguluses toidurabarberiga. Taim kuulub perekonda Gunneraceae ning tal on põnev sümbiootne suhe lämmastikku siduvate tsüanobakteritega.
Gusmaania
Guzmania
Gusmaania on Kesk- ja Lõuna-Ameerika troopilistest vihmametsadest pärit epifüütsete bromeelialiste perekond, mis on tuntud oma lintjate lehtede rosettide ning kauakestvate ja värviliste õisikut meenutavate kõrglehtede poolest.
Kobarheinikud
Gymnopus
Gymnopus on lehikseente perekond, mis kuulus varem sugukonda Marasmiaceae, kuid on nüüd sageli paigutatud sugukonda Omphalotaceae. Neid seeni iseloomustavad enamasti sitked jalad ja hele eospulber. Nad kasvavad saprobiontidena metsakõdul, mädaneval puidul või huumusel ning mängivad metsaökosüsteemis olulist rolli orgaanilise aine lagundajatena.
Verelill
Haemanthus
Haemanthus on Lõuna-Aafrikast pärit sibullillede perekond, mida hinnatakse nende silmapaistvate harjaseliste õisikute ja paksude aerukujuliste lehtede poolest. Mõnikord kutsutakse neid verelilledeks selliste liikide nagu H. coccineus erkpunaste õite tõttu või pintsellilledeks populaarse toataime H. albiflos pehmete valgete tuttide järgi. Perekond talletab vett ja toitaineid suures lihakas sibulas, mis võimaldab taimel üle elada pikki ja kuivi puhkeperioode. Sõltuvalt liigist võivad lehed olla igihaljad või täielikult heitlehised, kuivades pärast õitsemist ja kasvades uuesti koos vihmadega. Selle puhketsükli tõttu peaks hooldus järgima taime loomulikku rütmi, mitte kindlat kalendrit.
Mehhiko veripuu
Haematoxylum brasiletto
Mehhiko veripuu (Haematoxylum brasiletto) on väike puu või okkaline põõsas, mis pärineb Mehhikost, Kesk-Ameerikast ja Colombia põhjaosast ning kuulub liblikõieliste (Fabaceae) sugukonda. See kasvab 2–15 meetri kõrguseks, omades kõverat ja vaolist tüve ning sügavpunast lülipuitu, mida on ajalooliselt kasutatud tekstiilivärvi (hematoksüliini) eraldamiseks. Selle lehed on sulgjad, südamekujuliste lehekestega, ning okstel on kuni 2 cm pikkused jäigad okkad. Puu toodab väikeseid lõhnavaid kollaseid õiekobaraid, millele järgnevad vaskset värvi seemnekaunad. See on äärmiselt põua- ja kuumakindel, kasvades hästi troopiliste heitlehiste metsade ja okaspõõsastike kivistel ning aluselistel muldadel.
Jaapani hakonehein
Hakonechloa macra
Jaapani hakonehein (Hakonechloa macra) on perekonna Hakonechloa ainus liik, püsikust mätasjas kõrreline, mis pärineb Jaapani Honshū saare mägistest piirkondadest. Seal kasvab see niisketel kividel ja stabiliseerunud rusukalletel metsastes mäekurudes 500–1500 meetri kõrgusel merepinnast. Taim moodustab tihedaid mättaid lühikeste roomavate risoomide ja peente, kaarjalt rippuvate, üle 50 cm pikkuste vartega. Kitsad süstjad lehed kasvavad umbes 25 cm pikkuseks ning suvest sügiseni täiendavad neid märkamatud rohekaskollased pöörisõisikud. Tänu oma elegantsele, kosele sarnanevale kasvukujule on see üks populaarsemaid ilukõrrelisi varjulistes aedades.
Trompetpuu
Handroanthus
Handroanthus on neotroopiliste puude perekond bignoonialiste (Bignoniaceae) sugukonnast, mis pärinevad Brasiiliast ning teistest Ameerika troopilistest ja subtroopilistest piirkondadest. See profiil hõlmab perekonda tervikuna, sealhulgas selliseid märgilisi liike nagu kuldne trompetpuu (Handroanthus albus ja H. chrysotrichus) ning roosa trompetpuu ehk lapacho (H. impetiginosus). Rahvapäraselt tuntud kui lapacho, guayacán või trompetpuu, toodavad need heitlehised puud taimeriigi üht suurejoonelisemat õitsemist: täielikult raagus okstega võra kattub õitemerega, tavaliselt talve lõpust kevadeni.
Kollane lapacho
Handroanthus albus
Kollane lapacho (Handroanthus albus), sugukonnast Bignoniaceae, on heitlehine puu, mis on pärit Brasiilia Cerradost ja sellega piirnevatest Argentina, Paraguay ja Boliivia aladest. See kasvab 20–30 m kõrguseks, tüve läbimõõt on 40–60 cm. Hoolimata epiteedist 'albus' (valge), on selle õied kollased – nimi viitab noorte okste ja lehtede alakülje valkjale karvasusele. Õitsemine toimub hilistalvel ja varakevadel (august-september), enne uute lehtede ilmumist, kattes puuvõra trompetikujuliste kollaste õitega.
Roosa Trompetpuu
Handroanthus heptaphyllus
Handroanthus heptaphyllus, tuntud ka kui roosa trompetpuu või lilla ipê, on imetlusväärne Lõuna-Ameerika päritolu puuliik, mida tunnustatakse selle priske lavendliroosakate trompetikujuliste õite poolest, mis puhkevad paljastel okstel juulist septembrini. Puu võib kasvada kuni 20 meetri kõrguseks ning seda istutatakse laialdaselt tänava- ja ilupuuna kogu Brasiilias ja kaugemalgi.
Roosa lapatšo-puu
Handroanthus impetiginosus
Roosa lapatšo-puu (Handroanthus impetiginosus) on Lõuna-Ameerikast pärit heitlehine puu, mis on tuntud oma silmapaistvate roosade kuni lillade trompetikujuliste õite poolest, mis katavad raagus oksi hilistalvel ja varakevadel. See võib kasvada kuni 20 m kõrguseks ja seda kasvatatakse laialdaselt linnades ilupuuna. Selle sisekoort, mida tuntakse nime all pau d'arco, kasutatakse traditsiooniliselt ravimteedes.
Kollane lapacho
Handroanthus serratifolius
Handroanthus serratifolius, kollane lapacho, on heitlehine puu, mis on pärit Lõuna-Ameerika metsadest ja savannidest, eriti Brasiiliast. Kevadel kaotab ta lehed ja kattub täielikult kuldkollaste õitega, pakkudes üht Brasiilia taimestiku tähelepanuväärseimat vaatepilti.
Kirjulehine hebe 'Magic Color'
Hebe 'Magic Color'
Hebe 'Magic Color' on igihaljas ilupõõsas teeleheliste (Plantaginaceae) sugukonnast, mis kuulub hebe perekonda (varasemalt liigitatud mailaste ehk Veronica alla) ja pärineb algselt Uus-Meremaalt. See kultivar on kõrgelt hinnatud oma kirjude (variegeeritud) lehtede poolest, kus väikestel vastakuti asetsevatel lehtedel vahelduvad rohelised, kreemikad ja roosakad kuni purpurjad toonid. Hilissuvel ja sügisel kaunistavad põõsast väikesed lillakad kuni valged õiekobarad. Tegemist on kompaktse ja tihedalt hargneva põõsaga, mis sobib ideaalselt peenardesse, anumatesse ja madalaks hekiks.
Põhja-märghein
Hedysarum boreale
Põhja-märghein (Hedysarum boreale) on vastupidav mitmeaastane liblikõieline looduslik lill, mis pärineb Põhja-Ameerika põhja- ja lääneosa külmadelt ja kuivadelt karjamaadelt ning avatud nõlvadelt, ulatudes Kanada Arktikast lõunasse läbi mägedevahelise lääneosa. Kasvades sügavast puitunud sammasjuurest umbes 30–70 cm kõrguseks, moodustab see hiliskevadest suveni roosade kuni lillade herneõitega sarnanevaid kobarõisikuid, millele järgnevad lülikaunad. Lämmastikusidujana parandab see ümbritsevat mulda ning on kõrgelt hinnatud erosioonitõrjeks, tolmeldajate niitude rajamiseks ja karjamaade taastamiseks. Selle magusaid, lagritsa-porgandimaitselisi juuri on piirkonna põlisrahvad traditsiooniliselt söönud ja kasutanud ravimina.
Helikoonia
Heliconia
Helikoonia on troopiliste Ameerikate päritolu troopiliste mitmeaastaste taimede perekond, mis on tuntud oma pilkupüüdvate, homaarikäpa- või linnunoka-kujuliste õisikute poolest. Nende vahajad ja värvilised kandelehed punase, oranži, kollase ja roosa toonides kaitsevad väikeseid tõelisi õisi ja meelitavad oma looduslikus elupaigas ligi koolibreid. Suurte banaanitaoliste lehtedega toob see troopilistesse aedadesse ja hästi valgustatud siseruumidesse lopsaka ja metsiku ilme.
Helikoonia
Heliconia bihai
Heliconia bihai, tuntud ka kui helikoonia või homaarisõrg, on Kariibi mere saartelt ja Lõuna-Ameerikast pärinev suurejooneline troopiline taim. Selle silmapaistvad punastes, oranžides ja kollastes toonides õisikud tärkavad laiade läikivate lehtede vahelt, meenutades homaari sõrgu. See on kõrgelt hinnatud troopilistes lilleseadetes ja ilutaimena aedades.
Mis on Keskmised taimed?
Keskmised taimed nõuavad veidi rohkem tähelepanu ja põhilisi aiandusalaseid teadmisi. Need taimed arenevad hästi regulaarse hoolduse ja mõningase kasvatamiskogemusega. Ideaalne neile, kes on juba põhitõed omandanud.
Nõuanded Keskmised taimed kasvatamiseks
keskmised taimed vajavad tasakaalu tähelepanu ja vabaduse vahel. Hoidke regulaarset hooldusgraafikut, jälgige lehti probleemide varaseks avastamiseks ja kohandage kastmist vastavalt aastaajale.