1123 Keskmised taimed | 2026 juhend - Lehekülg 5
Avastage 1123 keskmised taimed oma aeda. Täielik hooldusjuhend.
1123 Keskmised taimed
Kuvatakse 145–180 / 1123
Reks-begooonia
Begonia rex-cultorum
Reks-begooonia (Begonia rex-cultorum) on kultiveeritud hübriidgrupp, mida hinnatakse erakordselt dekoratiivse lehestiku poolest — lehtedel esinevad vapustavad mustrid hõbedas, lillas, punases, rohelises ja roosades toonides. Tegemist on ristamisel saadud taimega (Begonia rex ja teised liigid), mida kasvatatakse eranditult toataime na, kuna see vajab stabiilset õhuniiskust ja temperatuuri. HOIATUS: taim sisaldab kaltsiumoksalaadi kristalle, mis muudavad selle mürgiseks kassidele, koertele ja inimestele allaneelamisel.
Mugulbegooonia
Begonia x tuberhybrida
Begonia x tuberhybrida on mitmeaastane rohttaim, mida hinnatakse tema lopsakate ja mitmekesiste õite pärast, mis võivad olla lihtsad või topelt ning meenutavad roose või kaameliaid. Taimed kasvavad lihavatest mugulatest ja on tuntud oma võime poolest tuua erksaid värve varjulisematesse aiaaladesse või siseruumidesse. Mugultaimena läbib ta talvekuudel kohustusliku puhkeperioodi, mil maapealne osa sureb tagasi ning mugulat tuleb hoida kuivas kohas.
Beilschmiedia
Beilschmiedia
Beilschmiedia on perekond, mis hõlmab ligikaudu 268 igihaljas troopilise ja subtroopilise kliima puuliiki sugukonnast Lauraceae. Levinud Aafrika, Aasia, Okeaania, Kesk-Ameerika ja Lõuna-Ameerika vihmametsades, on need puud tuntud oma muljetavaldava võrastiku, tumeda nahkja lehestiku ning olulise ökoloogilise rolli poolest metsade domineerivate liikidena. Märkimisväärsete esindajate hulka kuuluvad Uus-Meremaalt pärit B. tawa ja B. tarairi ning Brasiiliast pärit B. pendula (Pau de remo).
Paberikask
Betula papyrifera
Paberikask on kiirekasvuline heitlehine puu, mis pärineb Põhja-Ameerika põhjaosast. See on hinnatud oma säravvalge koore poolest, mis koorub õhukeste paberjate kihtidena, paljastades sooja oranžikaspruuni sisekihi. Selle kirkad rohelised munajad lehed muutuvad sügisel kuldkollaseks ning kevadel ilmuvad peenikesed pruunid urvad. Täiskasvanuna 15–21 meetri kõrguseks kasvav puu on silmapaistev fookuspunkt külma kliimaga aedades ja looduslähedastes metsaistandustes.
Harrisoni Bifrenaria
Bifrenaria harrisoniae
Bifrenaria harrisoniae, tuntud ka kui Harrisoni Bifrenaria, on silmapaistev epifüütne orhidee, mis on endeemiline Brasiiliale. Levinud Atlandi ookeani äärsete metsade ja Cerrado biomide kõrgustel 200–1200 meetrit üle merepinna, toodab see suuri, vahataolisi ja lõhnavaid õisi — peamiselt valgeid, roosa kuni burgundpunase huule ja tumeda soonevõrgustikuga — kuni 8 cm läbimõõduga. Tugevad pseudobulbid salvestavad vett ja toitaineid, võimaldades taimel taluda hooajalisi kuivaperioode.
Membraanne kõvasõnajalg
Blechnum membranaceum
Blechnum membranaceum, üldtuntud kui membraanne kõvasõnajalg, on väike neotroopikast pärit sõnajalg sugukonnast Blechnaceae. Kesk- ja Lõuna-Ameerika põlisliigina moodustab ta õrnu, peeneid lehti iseloomuliku membraanse tekstuuriga ning eelistab niiskeid, varjulisi metsaalusseid. Praeguseks on liik ümberklassifitseeritud nime alla Austroblechnum membranaceum, kuid aianduses on säilinud tema ajaloolise kaubandusnimena tuntud nimetus.
Pehme veesõnajalg
Blechnum minus
Blechnum minus, tuntud ka kui pehme veesõnajalg, on ilus varjulembes maismaa-sõnajalg, mis on pärit Austraaliast, Uus-Meremaalt ja Tasmaaniast. Ta kasvab jõukaldaste ja varjuliste metsapõrandate niisketes ripiaarsetes keskkondades, moodustades tihedaid, põõsaslikke kogumikke läikivatest rohelelistest lehtedest, mis ulatuvad 40–70 cm pikkuseni. Blechnaceae sugukonda kuuluva (sünonüümid: Lomaria minus, Parablechnum minus) aeglaselt kasvava igihaljana sõnajalana hinnatakse seda kaarjate lehelehtede ja varjutatud aiakohtadega kohanemise tõttu.
Männiroosa orhidee
Bletia purpurea
Bletia purpurea, rahvapäraselt tuntud kui männiroosa orhidee, on maapealne orhidee, mis pärineb Kariibidelt, Floridast, Mehhikost ning Kesk- ja Lõuna-Ameerikast. Taim moodustab ovaalseid pseudomugulaid ja elegantse kujuga lineaarseid lehti; õievarred ulatuvad 180 cm kõrguseks ning kannavad kuni 80 roosa-lilla õiega õiekobaraid. Taim on lehtimistsükliga, jääb talvel dormantsusse ning õitseb kevadel ja suvel.
Aniis-boroonia
Boronia crenulata
Aniis-boroonia on igihaljas Austraalia põõsas ruudiliste (Rutaceae) sugukonnast, mis pärineb Lääne-Austraalia edelaosast, kus ta kasvab liivastel ja kivistel nõmmedel ning hõredates metsades. Tavaliselt kasvab see 25–120 cm kõrguseks ning on avatud, kergelt rippuva kasvukujuga. Väikesed täkilised lehed eraldavad muljumisel tugevat aniisilõhna. Hilistalvest sügiseni – kõige rikkalikumalt kevadel – moodustab taim arvukalt väikeseid neljatisi õisi roosades kuni punakaslillades toonides, mis paiknevad üksikult või väikeste kobarate kaupa okste otstes.
Bugenvillea
Bougainvillea × buttiana
Bugenvillea (Bougainvillea × buttiana) on jõuline ronitaimest hübriid, mis on tuntud oma erksavärviliste kõrglehtede poolest, mis ümbritsevad väikeseid ja märkamatuid õisi. Lõuna-Ameerikast pärit taime kasvatatakse laialdaselt troopilistes ja subtroopilistes aedades selle lopsaka õitsemise ja põuataluvuse tõttu.
Bugenvill
Bougainvillea glabra
Bougainvillea glabra, tuntud ka kui paberilill või bugenvill, on jõuline puittaim-ronija, mis pärineb Brasiiliast. Ta on kuulus oma erksate värvide poolest, mis on tegelikult kaaslehed (muundunud lehed), mis ümbritsevad väikeseid, märkamatuid valgeid õisi. Tegemist on äärmiselt vastupidava taimega, mis õitseb täispaistes ja sobib ideaalselt seinte, aedade ning pergolate katmiseks, tuues aeda lopsakas troopilise ilme.
Bugenvilla
Bougainvillea peruviana
Bugenvilla (Bougainvillea peruviana) on Peruust ja Lõuna-Ameerika põhjaosast pärinev jõuline ronitaim, mis kuulub imelilleliste (Nyctaginaceae) sugukonda. Tuntud oma lopsakate ja värviliste kõrglehtede poolest, mis on magentapunased, roosad, valged või lillad – need on tegelikult taime kõige silmapaistvam dekoratiivne osa. Tõelised õied on väikesed ja valged ning peituvad kõrglehtede keskel. Kiirekasvulisena suudab see hõlpsasti ronida mööda müüre, aedu ja pergolaid, olles üks populaarsemaid ronipõõsaid troopilistes ja subtroopilistes aedades.
Suur bugenviljea
Bougainvillea spectabilis
Bougainvillea spectabilis, mida tuntakse laialdaselt suure bugenviljea või paberilillena, on jõuline ogaline ronivpõõsas, mis pärineb Brasiilia idakalalt. Taimestik on maailmakuulus oma suurejooneliste paberiste kattelehtede poolest magenta-, roosa-, oranži-, lilla-, punase ja valge toonides ning on üks enim kasvatatavaid ilutaimi troopilistes ja subtroopilistes piirkondades üle maailma. Tegelikud õied on väikesed ja valged, mida ümbritsevad kolm silmatorkavat kattlehte, mis loovad kogu visuaalse efekti. Kord juurdununa on taim erakordselt põuakindel ja kiirekasvuline, eelistades täispäikest ja sooja kliimat.
Bugenvillea
Bougainvillea x buttiana
Bugenvillea (Bougainvillea × buttiana) on üks Brasiilia ikoonilisemaid ronitaimi. See on looduslik hübriid Bougainvillea glabra ja Bougainvillea peruviana vahel, mis pärineb algselt Lõuna-Aafrikast. Selle tõelised õied on väikesed ja valged, peaaegu märkamatud, kuid neid ümbritsevad erksavärvilised paberjad kõrglehed — roosad, punased, oranžid, lillad, valged ja kollased — mis loovadki visuaalse vaatemängu. See on jõuline ja okkaline ronitaim, mis võib ideaalsetes tingimustes kasvada kuni 12 meetri kõrguseks ning seda kasvatatakse laialdaselt aedades, müüridel, piiretel ja pergolatel nii Brasiilias kui ka mujal maailmas.
Roniv sibul
Bowiea volubilis
Bowiea volubilis on Lõuna- ja Ida-Aafrikast pärinev sukulentne sibultaim (kaudeks-taim). Lehtede asemel kasvatab ta suurest, osaliselt maapealsest rohelisest sibulast peenikesed ronivad varred, mis täidavad fotosünteesi funktsiooni. Varred võivad keerduda ümber toe ja kasvada soojas kliimas mitme meetri pikkuseks. Kevadel ilmuvad väikesed tähekujulised rohekaskollased õied, millel on ebameeldiv lõhn. Taim on väga mürgine – see sisaldab südameglükosiide (bufadienoliide).
Leekpuu
Brachychiton acerifolius
Suur ja suurejooneline heitlehine puu kassinaeriliste (Malvaceae) sugukonnast, mis pärineb Austraalia idarannikult Lõuna-Uus-Lõuna-Walesist kuni Queenslandi põhjaosani. Tuntud oma erakordsete kirkaspunaste kellukjate õite poolest, mis ilmuvad tihedates pööristes lehtedeta puul hiliskevadel ja varasuvel, luues dramaatilise visuaalse efekti, mis meenutab leekides puud. Kultiveerituna kasvab 15–18 meetri kõrguseks, looduslikus elupaigas kuni 35 meetrini. Puul on sügavalt hõlmised ja läikivad lehed ning püramiidjas kasvukuju. Pärast kanda kinnitamist on see väga põuataluv ja vähenõudlik.
Pudelpuna
Brachychiton rupestris
Austraaliast Queenslandi keskiosast pärinev pudelpuna on kassinaeriliste sugukonda kuuluv kaudeksiga taimeliik. Taim on hinnatud oma silmapaistvalt tursunud pudelikujulise tüve poolest, mis talletab vett ja süsivesikuid, aidates puul üle elada pikki põuaperioode. Looduses võib see kasvada 10–20+ meetri kõrguseks, kuigi kultuurvormid ja bonsai-isendid jäävad tunduvalt kompaktsemaks. Tegemist on heitlehise puuga, mis langetab kuivaperioodil lehed enne kreemikate punasetäpiliste õisikute puhkemist.
Öökuninganna
Brassavola nodosa
Brassavola nodosa, tuntud kui öökuninganna, on keskmise suurusega epifüütne orhidee, mis on pärit Kesk- ja Lõuna-Ameerika rannikualadelt, Mehhikost Brasiiliani, kus see kasvab puudel ja isegi mangroovijuurte peal mere lähedal. Selle silindrilised ja mahlakad lehed annavad aluse kuni 15 cm pikkustele rohekaskollastele õitele, mis eraldavad õhtuti intensiivset ja magusat lõhna, et meelitada ligi tolmeldavaid ööliblikaid.
Ämblikorhidee
Brassia
Brassia on epifüütsete orhideede perekond, mis pärineb Kesk- ja Lõuna-Ameerika troopilistest ja subtroopilistest metsadest. Rahvapäraselt tuntakse neid ämblikorhideedena nende pikkade ja peenete õielehtede ning tupplehtede tõttu, mis meenutavad ämbliku jalgu. Nende õievarred võivad kanda kuni 20 õit, mille toonid varieeruvad kollasest, kreemikast ja rohekast kuni punakaspruunini, olles tavaliselt kaetud tumedate tähnidega. See perekond on kõrgelt hinnatud nii kollektsionääride kui ka kommertshübriidide aretajate seas tänu oma lopsakale õitsemisele ja eksootilisele õiekujule.
Ämblikorhidee
Brassia arachnoidea
Brassia arachnoidea, tuntud kui ämblikorhidee, on epifüütne orhidee, mis pärineb Kesk- ja Lõuna-Ameerika niisketest troopilistest metsadest, sealhulgas Ecuadorist. See on saanud nime oma õite kuju järgi — pikad, niitjad, kollakasrohelised ja šokolaadipruunide tähnidega tupp- ja kroonlehed meenutavad ämbliku jalgu. Lehed on laiad ja kurrulised, kinnitudes munajatele ebasibulatele, ning õievarred võivad kanda kuni 8 lõhnavat õit, millest igaühe läbimõõt on 10–12 cm.
Metskapsa
Brassica oleracea
Brassica oleracea on paljude maailma tähtsamate köögiviljade metsik eellane, sealhulgas kapsa, lehtkapsaste, brokoli, lillkapsa, rooskapsa, nuikapsa ja kollardi. Algselt Vahemere ja Atlandi-äärsete rannikukaljude kasvupaikades levinud, on seda kahe- või mitmeaastast rohttaime kasvatatud üle 2000 aasta ning aretatud aretuse teel ülimalt mitmekesiseks sortide kogumiks. Looduslikul kujul moodustab taim lainelisi sinakasrohelisi lehti, tugeva püstise varre ning väikeste kollaste õite kobaraid. Kõigi nende peamiste sordirühmade esivanemana esindab Brassica oleracea ühte inimkonna suurimat saavutust taimede kodustamisel — muutes rannikuumbrohu maailma olulisimaks leheliseks söödavaks kultuuriks.
Naeris
Brassica rapa
Naeris (Brassica rapa) on ristõieliste sugukonda kuuluv kaheaastane köögivili, mida on kasvatatud aastatuhandeid selle söödavate juurte ja toitainerikaste lehtede pärast. Kesk-Aasiast pärit taim edeneb hästi parasvöötme kliimas üle kogu maailma. Taim kasvatab kevadel ja suvel kirkaskollaseid õisi ning selle muguljas juur on rikas C- ja K-vitamiini poolest.
Miltassia orhidee
Bratonia Charles M. Fitch
Bratonia Charles M. Fitch on populaarne intergeneeriline orhideehübriid, mis on saadud Brassia verrucosa ja Miltonia spectabilis ristamisel. Teda hinnatakse suurte, tähtjate õite poolest, mis meenutavad ämblikke ning mille erksat lavendli- ja lillat tooni rõhutavad oliivrohelised või pruunid laigud. Taim moodustab pikki, kaarduvaid õisikuid, mis võivad säilida mitu nädalat ning mis kasvavad pseudosibulate küljest rihvjate igihaljakate lehtede vahelt.
Kirju breinia
Breynia
Breynia on umbes 35 igihalja põõsa perekond fülantuseliste (Phyllanthaceae) sugukonnas, mis pärinevad Kagu-Aasiast, Austraaliast ja Vaikse ookeani lääneosa saartelt. Kõige laialdasemalt kasvatatav dekoratiivliik, kirju breinia (Breynia disticha), on hinnatud oma väikeste ovaalsete lehtede poolest, mis on kirjatud valgete, roosade ja roheliste laikudega, meenutades käsitsi maalitud mustrit. Soojas kliimas kasvatatakse seda toataimena, terrassipõõsana või pügatud hekina. Taimel on tillukesed ja silmatorkamatud õied, mis on harva peamiseks tõmbenumbriks – kogu töö teeb ära kirju lehestik. Taim kasvatab juurevõsusid ja kasvab kiiresti, seega hoiab regulaarne kärpimine selle vormis ja soodustab kirkavärviliste uute lehtede teket.
Havai palm
Brighamia insignis
Brighamia insignis, tuntud kui havai palm või vulkaankapsas, on üks maailma kõige kriitilisemalt ohustatud taimi. See erakordne sukulent on pärit Hawaii saarte Kauaʻi ja Niʻihau kaljudelt ning sellel on sibuljas tüvi, mis aheneb ülespoole, lõppedes läikivate roheliste lehtede rosetiga. Sügisel puhkevad kobarates lõhnavad kollased torujad õied. Looduses on see liik välja surnud ja säilib vaid kultuurtaimena.
Leivapähklipuu
Brosimum alicastrum
Leivapähklipuu (Brosimum alicastrum) on igihaljas troopiline puu mooruseliste (Moraceae) sugukonnast, mis pärineb Kesk-Ameerikast, Mehhikost, Kariibi mere saartelt ja Lõuna-Ameerika põhjaosast. See võib kasvada kuni 45 meetri kõrguseks, omades laia tüve ja tihedat võra. See on üks Kesk-Ameerika troopiliste vihmametsade olulisemaid puid, pakkudes toitu, puitu ja ökoloogilist kasu. Seemned on väga toitvad ja olid maiade tsivilisatsiooni põhitoiduks.
Inglitrompet
Brugmansia
Brugmansia on troopiline põõsas või väike puu maavitsaliste (Solanaceae) sugukonnast, pärit Lõuna-Ameerika Andide nõlvadelt. See on tuntud oma muljetavaldavate rippuvate trompetikujuliste õite poolest, mis võivad ulatuda kuni 50 cm pikkuseks ja eritavad intensiivset lõhna, eriti õhtuti. Kõik taime osad on tropaanalkaloidide (skopolamiin, hüostsüamiin ja atropiin) tõttu väga mürgised. Vaatamata ainulaadsele ilule tuleb seda kasvatada äärmise ettevaatusega, eriti keskkondades, kus on lapsed ja lemmikloomad.
Puu-inglitrompet
Brugmansia arborea
Brugmansia arborea ehk puu-inglitrompet on igihaljas põõsas või väike puu, mis pärineb Andidest Lõuna-Colombiast Põhja-Tšiilini, kus see kasvab kuivades mägiorgudes 2000–3000 meetri kõrgusel merepinnast. Selle munajad lehed ja noored võrsed on kaetud peene sametise valge kirmega ning taim kannab rippuvaid trompetikujulisi valgeid kuni kreemikaid 12–17 cm pikkusi õisi, millel on intensiivne, õhtuti tugevnev lõhn. Seda peetakse kõige vastupidavamaks inglitrompeti liigiks nii külma kui ka põua suhtes ning IUCN on klassifitseerinud selle looduses väljasurnuks, mistõttu säilib liik tänapäeval vaid kultuurtaimena.
Lõhnav brugmansia
Brugmansia suaveolens
Lõhnav brugmansia (Brugmansia suaveolens) on Brasiiliast pärit puitunud põõsas, mis on tuntud oma rippuvate trompetikujuliste õite poolest, mis võivad kasvada kuni 30 cm pikkuseks. Selle valged, roosad või kollakad kroonlehed eraldavad magusat ja intensiivset lõhna, eriti öösiti, meelitades ligi ööliblikaid. Vaatamata oma lopsakale ilule sisaldavad kõik taimeosad väga mürgiseid tropaanalkaloide, mis nõuab äärmist ettevaatust käsitsemisel, eriti laste ja lemmikloomade läheduses.
Serissa (tuhande õie puu)
Buchozia japonica
Buchozia japonica on tänapäeval Plants of the World Online (Kew) poolt tunnustatud kui Serissa japonica sünonüüm. Tegemist on madaraliste (Rubiaceae) sugukonda kuuluva igihalja või pooligihalja põõsaga, mis pärineb Ida-Aasia subtroopilistest piirkondadest (Hiina, Jaapan, India). Tavaliselt 60–120 cm kõrgusel taimel on väikesed, ovaalsed, tumerohelised ja nahkjad lehed, mis muljumisel eritavad ebameeldivat lõhna – sellest ka vana nimi Serissa foetida. Taim õitseb peaaegu pidevalt kevadest sügiseni väikeste valgete lehtrikujuliste õitega (mõnikord täidisõielised või roosade soontega), millele eelnevad roosakad pungad. See on üks levinumaid bonsailiike Euroopas ja Põhja-Ameerikas, tuntud ka kui 'tuhande õie puu' või 'lumeroos'.
Salveilehine budleia
Buddleja salviifolia
Buddleja salviifolia, tuntud kui salveilehine budleia, on kiirekasvuline pooligihaljas põõsas, mis pärineb Lõuna- ja Ida-Aafrikast. Kevadel puhkevad sellel kitsad pöörised väikeste, väga lõhnavate õitega, mis on valgetes, kreemikates ja lillades toonides ning oranži kurguosaga. Hinnatud liblikate, mesilaste ja lindude ligimeelitajana, on see suurepärane valik elurikkasse aeda. Selle kõva ja rasket puitu on Aafrikas traditsiooniliselt kasutatud odade ja õngeritvade valmistamiseks.
Pikkõieline varjukäpp
Bulbophyllum longiflorum
Pikkõieline varjukäpp (Bulbophyllum longiflorum) on laialt levinud epifüütne või litofüütne orhidee, mis pärineb vihma- ja mägimetsadest Aafrikas, Madagaskaril, Mascarene saartel, Seišellidel, Kagu-Aasias, Uus-Guineas, Uus-Kaledoonias, Fidžil ja Põhja-Austraalias. See kasvab roomavast risoomist, millel on vahedega paiknevad tumerohelised ebasibulad, millest igaühe tipus on üks lihakas leht. Selle kõige silmapaistvam omadus on vihmavarjukujuline õisik: poolringikujuline sarikas väikestest rohekasvalgetest kuni kollakatest lillatäpilistest õitest, mis asuvad lehestiku kohal kaarduval varrel.
Maapähklivõipuu
Bunchosia argentea
Bunchosia argentea, rahvapäraselt tuntud kui maapähklivõipuu, on väike troopilise kliima puu või suurem põõsas sugukonnast Malpighiaceae, mis pärineb Lõuna-Ameerika troopilisest metsavööndist — sealhulgas Venezuelast, Colombiast, Peruu-st, Brasiiliast, Guyanast ja Surinamest. Puu kannab väikeseid ovaalseid vilju, mis küpsedes muutuvad apelsinikarvasest sügavpunaseks; viljaliha on tihe ja magus ning omab tähelepanuväärset maapähklivõid meenutavat maitset ja tekstuuri. Taime hinnatakse nii ilupuu kui ka omanäolise söödava vilja pärast.
Lõhnapuu
Bursera
Bursera on umbes 100 liigiga puude ja põõsaste perekond mürripuuliste (Burseraceae) sugukonnas, mis pärineb Ameerika troopilistest ja subtroopilistest piirkondadest Mehhikost Argentinani. Nad on tuntud oma õhukese, paberja ja kooruva koore ning aromaatse vaigu (kopaal) poolest, mida on sajandeid kasutatud viirukina ja puhastusrituaalides. Tüüpilised liigid on Bursera simaruba (gumbo-limbo) ja Bursera graveolens (palo santo).
Muritsi-pudrumari
Byrsonima verbascifolia
Muritsi (Byrsonima verbascifolia) on 1–6 meetri kõrgune põõsas või väike puu, mis pärineb Brasiilia Cerrado savannist, Pantanalist, Caatingast ning Amazonase ja Atlandi metsa avatud aladelt. Samuti leidub teda Boliivias, Colombias, Venezuelas, Guajaanas ja Trinidadis. Taime iseloomustavad vastakuti asetsevad ovaalsed lehed, mis on tihedalt kaetud peente karvadega (tomentum), kõver tüvi läbimõõduga 15–25 cm ning kollased õied, mis muutuvad aja jooksul punakaks ja on koondunud väikestesse nektaririkastesse kobaratesse. Õitseb juulist novembrini ja kannab vilja oktoobrist detsembrini, andes väikeseid ümaraid kollaseid vilju, mille magushapu viljaliha on kõrgelt hinnatud lindude, imetajate ja kohalike elanike poolt. Tegemist on äärmiselt tulekindla liigiga, mis on kohanenud Cerrado tüüpiliste liivaste, vaeste ja happeliste muldadega, taludes pärast kanda kinnitamist hästi pikki põuaperioode.
Boni-tseasalpiinia
Caesalpinia pulcherrima
Boni-tseasalpiinia (Caesalpinia pulcherrima) on Ameerika troopilistest ja subtroopilistest piirkondadest pärinev igihaljas põõsas või väike puu, mida kasvatatakse troopilistes aedades laialdaselt selle silmapaistva õitsemise tõttu. Selle lehed on kahelisulgjad arvukate ovaalsete lehekestega ning okstel on astlad. Õied asetsevad kobarates, neil on oranžid või punased kroonlehed ja pikad tolmukad, mis meelitavad ligi kooolisid ja liblikaid. See on Barbadose rahvuslill.
Mis on Keskmised taimed?
Keskmised taimed nõuavad veidi rohkem tähelepanu ja põhilisi aiandusalaseid teadmisi. Need taimed arenevad hästi regulaarse hoolduse ja mõningase kasvatamiskogemusega. Ideaalne neile, kes on juba põhitõed omandanud.
Nõuanded Keskmised taimed kasvatamiseks
keskmised taimed vajavad tasakaalu tähelepanu ja vabaduse vahel. Hoidke regulaarset hooldusgraafikut, jälgige lehti probleemide varaseks avastamiseks ja kohandage kastmist vastavalt aastaajale.