Plantaginaceae
Pajulehine hebe: ravimtaime kasutus ja hooldus
Hebe salicifolia
Lihtsalt hooldatav põõsas, mis eelistab päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta ja hästi vett läbilaskvat mulda. Esimesel aastal kasta regulaarselt; hiljem talub hästi kuivaperioode. Kompaktse vormi säilitamiseks võib pärast õitsemist kergelt kärpida. Talub tuult, soolast mereõhku ja külma kuni umbes -12 °C.
Iga 7 päeva tagant
Ere hajuvalgus
-12° - °C
% - %
Kategooriad
Mis on Pajulehine hebe?
Pajulehine hebe (Hebe salicifolia) on lihtne hooldusega taim perekonnast Plantaginaceae. Pajulehine hebe (Hebe salicifolia, praeguse klassifikatsiooni järgi Veronica salicifolia) on teeleheliste sugukonda kuuluv igihaljas põõsas, mis pärineb Uus-Meremaalt ja Tšiilist, kus maoorid kutsuvad seda nimega koromiko. See moodustab ümara, 1,5–2,5 m kõrguse ja laiuse puhma, millel on kitsad ja p...
Pajulehine hebe kasvab kuni 2.5m, laius 250 cm, kastmine iga 7 päeva tagant. See on ei sobi siseruumide jaoks ja ohutu lemmikloomadele.
Erinevalt paljudest troopikataimetest talub Pajulehine hebe kastmisvigasid. Sobib algajatele. Erinevalt paljudest populaarsetest liikidest on Pajulehine hebe ohutu hoida lemmikloomade lähedal.
Kuidas hooldada Pajulehine hebe?
TLDR: Pajulehine hebe vajab Ere hajuvalgus, kastmist iga 7 päeva tagant ning temperatuuri -12–30°C juures ja 40-70% niiskust.
Kui tihti peaks Pajulehine hebe kastma?
Kasta siis, kui mulla pealmine kiht on kuivanud, kuuma ilmaga umbes kord nädalas. Pärast juurdumist vajab kastmist vaid pikkade põudade ajal. Väldi seisvat vett, mis soodustab juuremädanikku.
Kui palju valgust vajab Pajulehine hebe?
Täispäike või poolvari. Rohkema päikese käes õitseb rikkalikumalt ja kasvab kompaktsemalt; sügavas varjus muutub väljaveninuks ja õitseb vähe.
Milline on parim muld Pajulehine hebe jaoks?
Hästi vett läbilaskev muld, liivastest kuni saviste muldadeni, neutraalne kuni leeliseline. Talub lubjarikast ja vaest mulda, kuid ei talu liigniiskust.
Millist potti kasutada Pajulehine hebe jaoks?
Kasvab kõige paremini avamaal. Potis kasvatades kasuta suurt, vähemalt 40 cm läbimõõduga drenaažiavaga nõud ja liivasegust substraati.
Hooldusgraafik
Väetamine
Iga 60 päeva tagant
Mis on Pajulehine hebe ja kust see pärit on?
Pajulehine hebe (Hebe salicifolia, praeguse klassifikatsiooni järgi Veronica salicifolia) on teeleheliste sugukonda kuuluv igihaljas põõsas, mis pärineb Uus-Meremaalt ja Tšiilist, kus maoorid kutsuvad seda nimega koromiko. See moodustab ümara, 1,5–2,5 m kõrguse ja laiuse puhma, millel on kitsad ja pikad, kuni 12 cm pikkused pajulehti meenutavad lehed. Suvel puhkevad kuni 20 cm pikkused rippuvad õisikud, mis on täis valgeid kuni helelillasid õisi, meelitades ligi mesilasi ja liblikaid.
Kuidas paljundada Pajulehine hebe?
Poolpuitunud pistikud
Juurdub kergesti. Poti katmine kilekotiga aitab esimestel nädalatel niiskust hoida.
- 1 Lõika suve lõpus 8–10 cm pikkused võrsetipud, mis on aluselt juba veidi puitunud
- 2 Eemalda lehed alumiselt poolelt
- 3 Torka pistikud niiskesse liivasesse mulda
- 4 Hoia valges kohas ilma otsese päikeseta ja hoia muld kuni juurdumiseni niiske
Vajalikud materjalid:
Seemned
Hebed ristuvad omavahel kergesti, seega võivad seemikud emataimest erineda.
- 1 Kogu kuivanud kuprad pärast õitsemist
- 2 Külva seemned peene substraadi pinnale, ära neid sügavalt kata
- 3 Hoia niiskes ja valges kohas
- 4 Istuta ümber, kui istikutel on 2–3 paari pärislehti
Vajalikud materjalid:
Kui suureks kasvab Pajulehine hebe?
TLDR: Pajulehine hebe võib kasvada kuni 2.5m kõrguseks, kasvukiirusega Kiire.
Maksimaalne kõrgus
2.5m
Laius
2.5m
Kasvukiirus
Kiire
Lehed
Igihali
Taimede kasutusalad
Dekoratiivne
Suurepärane kaunistus
Ravimtaim
Raviomadused
Ravimtaime kasutus
- Maoorid närisid noori võrseid kõhulahtisuse ja düsenteeria vastu (pärimusmeditsiin)
- Purustatud lehti kasutati mähisena haavadel (pärimusmeditsiin)
Millised haigused mõjutavad Pajulehine hebe kõige sagedamini?
TLDR: Pajulehine hebe on vastuvõtlik 6 teadaolevale haigusele. Jälgige regulaarselt varajaseks avastamiseks.
Lehetäid
Lehetäid on väikesed, pehme kehaga, pirnakujulised putukad (pikkusega 1,5–3 mm), kes toituvad taimede toitainerikka mahla imemise teel. Nad paljunevad kiiresti ja võivad taimi märkimisväärselt nõrgendada, põhjustades moonutunud kasvu ja levitades taimeviiruseid. Lehetäid esinevad erinevates värvustes, sealhulgas rohelised, mustad, punased, kollased, pruunid ja hallid. Nad eritavad mesilast – kleepuvat ainet, mis meelitab sipelgaid ja soodustab tahmpõletu kasvu.
Albugo (võltsjahukas)
Albugo on seentaoline haigus, mida põhjustavad oomütseedid (veehallitused) ning mis levib jahedates ja niisketes tingimustes. See mõjutab laia valikut taimi, põhjustades lehtede kollastumist ja hallika-valge karvase katte teket lehe allküljel, mis ravimata jätmisel viib lehtede varisemiseni ja saagikuse vähenemiseni.
Leheplekk
Leheplekk on levinud seenhaigus, mida põhjustavad mitmesugused patogeenid, sealhulgas Alternaria, Ascochyta, Colletotrichum, Septoria ja Venturia. Haigus mõjutab peamiselt lehti, põhjustades värvimuutusega laike, mis ravimata jätmisel võivad viia enneaegse lehevarisemiseni.
Juuremädanik (Phytophthora)
Perekond Phytophthora hõlmab mullas levivaid seenelaadseid patogeene, mis nakatavad peamiselt puid ja puittaimi. See levib tavaliselt juurte kaudu ning põhjustab taime nõrgenemist ja hukkumist.
Võrdle sarnaste taimedega
| Omadus | Raskusaste | Valgus | Kastmine | Lemmikloomadele ohutu |
|---|---|---|---|---|
| Põldvaher | Lihtne | Ere hajuvalgus | 14d | ✓ |
| Ibeeria mägisibul | Lihtne | Otsene päikesevalgus | 14d | ✓ |
| Arukask | Lihtne | Otsene päikesevalgus | 14d | ✓ |
| Mõrsjalill | Lihtne | Otsene päikesevalgus | 10d | ✓ |