Amaranthaceae
Peet: söödav taim
Beta
Mõõduka kliima köögivili, mida on lihtne peenral kasvatada. Peet eelistab jahedamat temperatuuri (10–18 °C) ja talub kerget öökülma; tugeva kuumusega tekivad juurtele heledad rõngad ja need muutuvad vähem magusaks. Lehtpeet talub kuumust paremini. Istutage täispäikese kätte, kobedasse, sügavasse ja hästi kõdunenud kompostiga rikastatud mulda ning hoidke niiskus ühtlane. Külvake otse peenrasse ja harvendage tõusmeid.
Iga 4 päeva tagant
Ere hajuvalgus
° - °C
% - %
Kategooriad
Mis on Peet?
Peet (Beta) on lihtne hooldusega taim perekonnast Amaranthaceae. Beta on peedi perekond rebasheinaliste (Amaranthaceae) sugukonnast. Sellesse kuulub 7–8 liiki, mis pärinevad Euroopa Atlandi ookeani rannikult ja Vahemere maadest kuni Lähis-Ida ja Indiani. Tuntum liik on harilik peet (Beta vulgaris), millest on aretatud söögipeet, lehtpeet (mangold), suhkru tootmis...
Peet kasvab kuni 1.2m, laius 45 cm, kastmine iga 4 päeva tagant. See on ei sobi siseruumide jaoks ja ohutu lemmikloomadele.
Erinevalt paljudest troopikataimetest talub Peet kastmisvigasid. Sobib algajatele. Erinevalt paljudest populaarsetest liikidest on Peet ohutu hoida lemmikloomade lähedal.
Kuidas hooldada Peet?
TLDR: Peet vajab Ere hajuvalgus, kastmist iga 4 päeva tagant ning temperatuuri 15–30°C juures ja 40-70% niiskust.
Kui tihti peaks Peet kastma?
Hoidke muld niiske, kuid mitte märjana, kastes kuiva ilmaga iga 3–4 päeva tagant. Veepuudus, millele järgneb tugev kastmine, põhjustab peedi juure lõhenemist.
Kui palju valgust vajab Peet?
Täispäike, 6 tundi või rohkem päevas. Lehtpeet annab saaki ka poolvarjus.
Milline on parim muld Peet jaoks?
Kobe ja sügav muld, liivsavi kuni huumusrikas muld, hästi dreenitud ja rikas hästi lagunenud orgaanilise aine poolest. Värske sõnnik soodustab juure kärntõbe.
Millist potti kasutada Peet jaoks?
Eelistab peenart. Potis kasvatades kasutage vähemalt 25 cm sügavust ja põhjaaukudega anumat. Lehtpeet ja ümarjuurviljaga peedid sobivad suurtesse pottidesse hästi.
Mis on Peet ja kust see pärit on?
Beta on peedi perekond rebasheinaliste (Amaranthaceae) sugukonnast. Sellesse kuulub 7–8 liiki, mis pärinevad Euroopa Atlandi ookeani rannikult ja Vahemere maadest kuni Lähis-Ida ja Indiani. Tuntum liik on harilik peet (Beta vulgaris), millest on aretatud söögipeet, lehtpeet (mangold), suhkru tootmiseks kasutatav suhkrupeet ja söödanaat. Kõigi nende metsik esivanem on mereservapeet, mis kasvab randades ja soolastel pinnastel. Teised liigid kasvavad Türgi, Kaukaasia ja Kreeka kivistel nõlvadel. Need on ühe-, kahe- või mitmeaastased rohttaimed, millel on sageli paks ja lihakas juur. Õied on väikesed ja rohekad, paiknedes pikkades tähkades, mis ilmuvad kultuurtaimedel alles teisel aastal.
Kuidas paljundada Peet?
Otsekülv
Iga "seeme" on tegelikult mitme seemne kogum, mistõttu tärkab mitu taime koos. Harvendamisel eemaldatud noored taimed sobivad hästi salatisse.
- 1 Leotage seemneid 1 tund leiges vees
- 2 Külvake 2 cm sügavusele, jättes ridade vaheks 25–30 cm
- 3 Hoidke muld kuni idanemiseni niiske
- 4 Harvendage taimi, jättes peetide vahele 8–10 cm ja lehtpeetide vahele 20–30 cm
- 5 Pikema saagiperioodi tagamiseks korrake külvi iga 3–4 nädala järel
Vajalikud materjalid:
Kui suureks kasvab Peet?
TLDR: Peet võib kasvada kuni 1.2m kõrguseks, kasvukiirusega Kiire.
Maksimaalne kõrgus
1.2m
Laius
45cm
Kasvukiirus
Kiire
Taimede kasutusalad
Söödav
Sobib tarbimiseks
Dekoratiivne
Suurepärane kaunistus
Kasutamine toiduvalmistamisel
- Peedi juur keedetult, küpsetatult, toorelt riivitult või hoidisena
- Lehtpeedi ja peedi lehed ning varred hautatult või toorelt
- Suhkrupeedist eraldatud suhkur
Millised haigused mõjutavad Peet kõige sagedamini?
TLDR: Peet on vastuvõtlik 8 teadaolevale haigusele. Jälgige regulaarselt varajaseks avastamiseks.
Cercospora leheplekk
Cercospora leheplekk on levinud seen-haigus, mida põhjustavad Cercospora liigid ning mis mõjutab paljusid taimeliike, eriti peeti, roose ja lehtköögivilju. Haigus levib hästi soojades ja niisketes tingimustes ning võib põhjustada ulatuslikku lehestiku väljalangemist, vähendades taimede elujõudu ja saagikust. Haigus levib kiiresti veepritsmete, tuule ja saastunud tööriistade kaudu.
Lehekaevurid
Lehekaevurid on erinevate putukate — kärbeste, liblikate, saehebedaste ja mardikate — vastsed, mis tunnelivad leheplaatide kihtide vahel, tekitades iseloomulikke looklevaid käike või laikseid plekke. Kuigi kahjustus on enamasti esteetiline, võivad rasked kahjustused nõrgestada taimi, vähendades fotosünteesi võimekust ja muutes need vastuvõtlikuks sekundaarsetele infektsioonidele.
Lehetäid
Lehetäid on väikesed, pehme kehaga, pirnakujulised putukad (pikkusega 1,5–3 mm), kes toituvad taimede toitainerikka mahla imemise teel. Nad paljunevad kiiresti ja võivad taimi märkimisväärselt nõrgendada, põhjustades moonutunud kasvu ja levitades taimeviiruseid. Lehetäid esinevad erinevates värvustes, sealhulgas rohelised, mustad, punased, kollased, pruunid ja hallid. Nad eritavad mesilast – kleepuvat ainet, mis meelitab sipelgaid ja soodustab tahmpõletu kasvu.
Maakirbu kahjustus
Maakirbud on väikesed hüppavad putukad, kes toituvad paljude köögiviljakultuuride lehtedest. Nad närivad arvukalt väikeseid ümmargusi auke, tekitades iseloomuliku 'sõelapõhja' välimuse. Kuigi täiskasvanud taimed taluvad kahjustusi sageli hästi, on noored istikud väga tundlikud ning tugeva ründe korral võib nende kasv känguda või nad võivad hukkuda.
Võrdle sarnaste taimedega
| Omadus | Raskusaste | Valgus | Kastmine | Lemmikloomadele ohutu |
|---|---|---|---|---|
| Põldvaher | Lihtne | Ere hajuvalgus | 14d | ✓ |
| Ibeeria mägisibul | Lihtne | Otsene päikesevalgus | 14d | ✓ |
| Arukask | Lihtne | Otsene päikesevalgus | 14d | ✓ |
| Mõrsjalill | Lihtne | Otsene päikesevalgus | 10d | ✓ |
