Cactaceae
Wislizeni ferokaktus: söödav taim
Ferocactus wislizeni
Lihtne ja väga vastupidav kaktus: vajab täispäikest, hea drenaažiga mulda ja vähe vett. Potis kasvatades kasta soojal ajal, lastes mullal kastmiskordade vahel täielikult kuivada; talvel hoida kuivana. Talub kuiva külma kuni umbes -9 °C.
Iga 14 päeva tagant
Otsene päikesevalgus
-9° - °C
% - %
Kategooriad
Mis on Wislizeni ferokaktus?
Wislizeni ferokaktus (Ferocactus wislizeni) on lihtne hooldusega taim perekonnast Cactaceae. Ferocactus wislizeni ehk Wislizeni ferokaktus pärineb Sonora ja Chihuahua kõrbetest Lõuna-Arizonas, New Mexicos, Lääne-Texases ja Põhja-Mehhikos, kus see kasvab kivistel harjadel ja avatud nõlvadel. Algselt kerajas taim kasvab 1–2 meetri (harva 3 m) kõrguseks ja kuni 80 cm laiuseks tünniks, millel o...
Wislizeni ferokaktus kasvab kuni 3.0m, laius 80 cm, kastmine iga 14 päeva tagant. See on sobib siseruumide jaoks ja ohutu lemmikloomadele.
Erinevalt paljudest troopikataimetest talub Wislizeni ferokaktus kastmisvigasid. Sobib algajatele. Erinevalt paljudest populaarsetest liikidest on Wislizeni ferokaktus ohutu hoida lemmikloomade lähedal. Ilma piisava drenaažita võib juuremädanik areneda 28 päevaga.
Kuidas hooldada Wislizeni ferokaktus?
TLDR: Wislizeni ferokaktus vajab Otsene päikesevalgus, kastmist iga 14 päeva tagant ning temperatuuri -9–30°C juures ja 40-70% niiskust.
Kui tihti peaks Wislizeni ferokaktus kastma?
Potis kasvatades kasta kevadel ja suvel põhjalikult umbes iga kahe nädala tagant, alles siis, kui muld on täiesti kuiv. Talvel peaaegu üldse mitte kasta. Kuivas kliimas avamaal kasvades saab taim hakkama vaid sademetega.
Kui palju valgust vajab Wislizeni ferokaktus?
Täispäike või kerge poolvari. Harjutage taime tugeva päikesega järk-järgult, et vältida päikesepõletust, ning hoidke päikese poole alati sama külg.
Milline on parim muld Wislizeni ferokaktus jaoks?
Sobib igasugune muld, eeldusel et see on hea läbilaskvusega: kaktusemuld, kuhu on lisatud rohkelt jämeliiva, kergkruusa või hohkkivi.
Millist potti kasutada Wislizeni ferokaktus jaoks?
Lai ja üsna madal drenaažiavaga savipott; juurestik on pinnalähedane ja haruline.
Hooldusgraafik
Väetamine
Iga 180 päeva tagant
Mis on Wislizeni ferokaktus ja kust see pärit on?
Ferocactus wislizeni ehk Wislizeni ferokaktus pärineb Sonora ja Chihuahua kõrbetest Lõuna-Arizonas, New Mexicos, Lääne-Texases ja Põhja-Mehhikos, kus see kasvab kivistel harjadel ja avatud nõlvadel. Algselt kerajas taim kasvab 1–2 meetri (harva 3 m) kõrguseks ja kuni 80 cm laiuseks tünniks, millel on 20–28 ribi ja tugevad astlad, millest alumine keskmine on kõverdunud nagu õngekonks. Suvel avaneb tipus kollaste, oranžide või punaste õite ring, millele järgnevad kollased ananassikujulised söödavad viljad. Täiskasvanud taimed kalduvad tavaliselt lõunasse, mille tõttu on liik saanud nimeks kompaskaktus.
Kuidas paljundada Wislizeni ferokaktus?
Seemned
Värsked seemned idanevad kõige paremini. Istikud kasvavad aeglaselt ja tünnikujuliseks muutumine võtab aastaid.
- 1 Puistake seemned peenele niiskele kaktusemullale
- 2 Katke õhukese liivakihiga või jätke pinnale
- 3 Hoidke soojas ja valges kohas, eemal otsesest päikesest, hoides mulda kergelt niiskena
- 4 Istutage istikud eraldi pottidesse, kui need on hernetera suurused
Vajalikud materjalid:
Kui suureks kasvab Wislizeni ferokaktus?
TLDR: Wislizeni ferokaktus võib kasvada kuni 3.0m kõrguseks, kasvukiirusega Aeglane.
Maksimaalne kõrgus
3.0m
Laius
80cm
Kasvukiirus
Aeglane
Lehed
Igihali
Taimede kasutusalad
Dekoratiivne
Suurepärane kaunistus
Söödav
Sobib tarbimiseks
Kasutamine toiduvalmistamisel
- Küpse vilja koor on söödav ja sidruni maitsega; Sonora kõrbes valmistatakse sellest maiustusi ja želeed.
Millised haigused mõjutavad Wislizeni ferokaktus kõige sagedamini?
TLDR: Wislizeni ferokaktus on vastuvõtlik 4 teadaolevale haigusele. Jälgige regulaarselt varajaseks avastamiseks.
Juuremädanik
Juuremädanik on tõsine seenhaigus, mis mõjutab taimede juurestikku, põhjustades selle lagunemist ja taime hukkumist. Seda põhjustavad peamiselt liigkastmine, halb drenaaž või mullaborseened nagu Pythium, Phytophthora, Rhizoctonia ja Fusarium. Haigus areneb hästi üleujutatud tingimustes, kus juured on hapnikust ilma jäetud ja seega vastuvõtlikud seennakkusele.
Kaugjalgne (Jahu-kärblane / Villane lehetäi)
Kaugjalgne (jahukärblane) on väike, pehme kehaga pututas, mis on kaetud valge, vahase, puuvillase ainega. Need on toataimedte ja mõõdukas kliimas kasvavate välitaimede levinud kahjurid. Need mahlaimelevad putukad toituvad taimekudedest, põhjustades kahjustusi, kasvupeetust ning ravi puudumisel võivad viia taime hukkumiseni. Nad eritavad kleepuvat mesilastet, mis meelitab ligi tahmseid hallitusseeni.
Kilptäid
Kilptäid on väikesed mahlaimejatest kahjurid, mis ilmuvad taimevartele ja lehtedele pruunide, koorikutaoliste muhkudena. On üle 25 liigi, mis jagunevad soomuskilpideks (kõvad) ja pehmeks kilpideks (pehmed). Nad toituvad taimedesse tungides ja mahla imedes, mis nõrgestab taime ning võib põhjustada lehestiku kollastumist, kasvu pidurdumist ja isegi taime hukkumist, kui ravi jäetakse vahele. Nad eritavad ka mesilast, mis meelitab ligi sipelgaid ja soodustab musta tahmpigi kasvu.
Päikesepõletus (päikesekõrvetis)
Päikesepõletus ehk päikesekõrvetis on keskkonnatingimustest põhjustatud seisund, mis tekib siis, kui taimed puutuvad kokku intensiivse otsese päikesevalgusega üle nende taluvuspiiri. See põhjustab lehtedes klorofülli lagunemise, mille tulemusena muutub lehestik pleegitud, kuivaks ja kahjustatuks. Kahjustus võib tekkida kiiresti – mõnikord juba mõne tunniga kokkupuutest.
Võrdle sarnaste taimedega
| Omadus | Raskusaste | Valgus | Kastmine | Lemmikloomadele ohutu |
|---|---|---|---|---|
| Põldvaher | Lihtne | Ere hajuvalgus | 14d | ✓ |
| Ibeeria mägisibul | Lihtne | Otsene päikesevalgus | 14d | ✓ |
| Arukask | Lihtne | Otsene päikesevalgus | 14d | ✓ |
| Mõrsjalill | Lihtne | Otsene päikesevalgus | 10d | ✓ |
