Täielik taimejuhend
Sirvige taimi raskusastme, hooaja ja muu järgi. Leidke endale sobiv taim.
Raskusaste
Taimed linna järgi
🗺️ Taimed linna järgi3951 taime leitud
Kuvatakse 3889–3924 / 3951
Kambria
Vuylstekeara
Vuylstekeara on kunstlikult loodud orhidee-nothogenus (Cochlioda × Miltonia × Odontoglossum ristand), mida tuntakse kaubanduses kõige sagedamini nime all "Cambria", eelkõige tänu populaarsele sordile Vuylstekeara Cambria 'Plush'. See hübriid ühendab endas vanemliikide parimad omadused: pakub kestvat ja värvikirevat õitsemist ning on suhteliselt leplik, mistõttu soovitatakse seda sageli ka algajatele orhideehuvilistele. Selle lihakatest pseudobulbidest kasvavad välja lindikujulised lehed ning õied on kontrastse mustriga, varieerudes värvuselt kollasest kuni tumepunaseni.
Siberi valdsteinia
Waldsteinia ternata
Siberi valdsteinia (Waldsteinia ternata) on madalakasvuline, pooligihaljas püsikust pinnakattetaim roosõieliste (Rosaceae) sugukonnast. See on pärit Kesk-Euroopast kuni Siberi ja Jaapanini. Kolmetised tumerohelised lehed moodustavad tiheda vaiba, mis katab maapinda tõhusalt kogu kasvuperioodi vältel. Lehestik püsib lume all rohelisena ja taastub kevadel kiiresti. Mais puhkevad taimel kollased maasikaõisi meenutavad õied. Siberi valdsteinia on väga vähenõudlik ja sobib suurepäraselt poolvarjulise aia pinnakatteks.
Sinine tillandsia
Wallisia cyanea
Wallisia cyanea (endine Tillandsia cyanea), tuntud kui sinine tillandsia või "roosa sulg", on epifüütne bromeelialine, mis pärineb Ecuadori troopilistest vihmametsadest. See moodustab tiheda roseti kitsastest rohtjatest lehtedest, millest kasvab välja lamedat, intensiivselt roosat sulge meenutav õisikukandja. Sellest õisikust ilmuvad mitme kuu jooksul üksteise järel lühiealised lillakassinised õied. See on aeglase kasvuga taim, mis ei vaja mulda ning mida kasvatatakse peamiselt selle suurejoonelise ja kauapüsiva värvilise õisiku tõttu.
Tšakoonia
Warszewiczia
Warszewiczia on igihaljaste troopiliste puude ja põõsaste perekond madaraliste (Rubiaceae) sugukonnas, mis pärineb Kesk-Ameerikast, Kariibi mere saartelt ja Lõuna-Ameerika põhjaosast. Selle tuntuim ja laialdasemalt kasvatatav liik W. coccinea – tšakoonia ehk mets-jõulutäht – on Trinidadi ja Tobago rahvuslill. Taime hinnatakse tema silmapaistvate õisikute tõttu: pikad püstised tähvad kannavad kümneid väikeseid ja märkamatuid kollaseid õisi, millest igaühe all on üks leekpunane suurenenud tuppleht (kandeleht), mis annab õisikule särava värvuse. See kasvab suure põõsa või väikese puuna, olles kultuuris tavaliselt 4–8 m kõrge (looduses kuni 12 m), suurte läikivate ja nahkjate lehtedega.
Harilik pesitsuspalm
Washingtonia filifera
Washingtonia filifera ehk harilik pesitsuspalm (tuntud ka kui kõrbepalm) on jõuline, ühe tüvega palmiliik, mis pärineb USA edelaosa kõrbeoaasidest. See on ainus Lääne-Põhja-Ameerikast pärinev palmiliik, moodustades tihedaid salusid Mojave ja Colorado kõrbe looduslike allikate ümber. Täiskasvanud isenditel areneb paks, kiuline ja hallikas tüvi, mida kroonivad suured lehvikukujulised (sõrmjad) lehed, mille läbimõõt võib ulatuda 1,5–2 meetrini. Iga lehe servadel on keerdunud niidid – omadus, millest tuleneb ka liiginimi "filifera" (niidikandja). Pügamata isenditel säilib tüve ümber kuivanud lehtedest "seelik", mille tõttu on taim saanud hüüdnime "seelikpalm".
Mehhiko lehvikpalm
Washingtonia robusta
Washingtonia robusta, tuntud ka kui Mehhiko lehvikpalm või taevapühkija, on kiirekasvuline palm, mis pärineb Baja Californiast ja Sonorast Mehhikost. Hinnatuna oma sale, kõrguva tüve ja suurte lehvikkujuliste lehtede poolest, võib see kasvada kuni 30 meetri kõrguseks ning seda istutatakse laialdaselt puiesteede äärde, parkidesse ja sooja kliimaga aedadesse üle kogu maailma.
Kaunis veigela
Weigela florida
Kaunis veigela (Weigela florida) on Põhja-Hiinast ja Koreast pärinev heitlehine õitsev põõsas. Seda hinnatakse rikkalike pasunakujuliste õite poolest roosades, punastes ja valgetes toonides, mis puhkevad hiliskevadel ja varasuvel, muutes selle armastatud valikuks aiaääristesse ja vundamendiäärsetesse istutustesse. Selle kaarjad oksad loovad elegantse silueti ning kaasaegsed sordid pakuvad laia valikut lehestiku värve sügavast purpurpunasest kuni kirjude kreemikate toonideni.
Rannikuliiati
Westringia fruticosa
Westringia fruticosa, rahvasuus tuntud kui rannikuliiati, on vastupidav igihaljas põõsas, mis on pärit Kagu-Austraalia rannikualadelt. Vaatamata oma levinud nimele ja rosmariinilaadsele lehestikule ei ole see tegeliku rosmariiniga suguluses, vaid kuulub huulõieliste sugukonda (Lamiaceae). Taim õitseb peaaegu aastaringselt ohtralt väikeste valgete kuni lavendlisiniaste õitega, muutes selle populaarseks dekoratiivpõõsaks Austraalia ja Vahemere stiilis aedades.
Caracase Wigandia
Wigandia urens
Wigandia urens on kiirekasvuline suur põõsas või väike puu, mis on pärit Mehhikost ning Kesk- ja Lõuna-Ameerikast. Teda hinnatakse tohutu tekstuuriga lehtede pärast, mis võivad ulatuda 30 cm pikkuseks. Kogu taim on kaetud okkjate nõelavate karvadega, mis põhjustavad rasket kontaktdermatiiti, muutes selle üheks ohtlikumaks ilutaimeks käsitsemisel. Suvel moodustab taim silmatorkavaid tumepurpurseid õisikuid valge kuruga, mis meelitavad ligi tolmeldajaid. Ta eelistab täispäikest väljas ning on kord juurdunult kõrge põuakindlusega.
Jaapani rippuba
Wisteria floribunda
Jaapani rippuba on jõuline puitunud ronitaim, mis pärineb Jaapanist. See on tuntud oma pikkade lõhnavate õiekobarate poolest, mis ripuvad kevadel trellidelt ja pergolatelt. Selle varred väänduvad ümber tugede päripäeva, moodustades aja jooksul jämedaid ja keerdunud tüvesid.
Hiina visteria
Wisteria sinensis
Hiina visteria (Wisteria sinensis) on Hiinast pärit jõuline puitunud ronitaim, mis kuulub liblikõieliste (Fabaceae) sugukonda. Seda kasvatatakse laialdaselt aedades ja pergolatel oma suurejooneliste lõhnavate õiekobarate tõttu, mis võivad ulatuda kuni 30 cm pikkuseks ja on lillakates, sirelilillades ja violetsetes toonides, ilmudes kevadel enne lehtede puhkemist. Kiirekasvuline ja väänduva varrega taim võib pügamata jättes ulatuda kümnete meetriteni, mistõttu on oluline seda suunata tugevatele konstruktsioonidele, nagu pergolad, lehtlad või tugevdatud seinad. Kõik taime osad, eriti seemned ja kaunad, on inimestele, koertele ja kassidele mürgised, põhjustades allaneelamisel iiveldust, oksendamist ja kõhuvalu.
rebassabapalm
Wodyetia
Rebassabapalm (Wodyetia bifurcata) on ainuliigiline palm, mis pärineb Austraaliast, Queenslandi põhjaosast Cape Melville'i poolsaarelt. Selle rahvapärane nimi tuleneb kaarjatest ja sulgjatest lehtedest, mille lehekesed paiknevad ümber leherootsu igas suunas, luues koheva, rebase saba meenutava välimuse. Üksiku, halli ja rõngastatud tüvega palm võib kasvada kuni 10 meetri kõrguseks ning seda kasvatatakse laialdaselt ilutaimena troopilises ja subtroopilises kliimas üle kogu maailma, olles kõrgelt hinnatud aedades, parkides ja puiesteedel.
Rebasepalm
Wodyetia bifurcata
Wodyetia bifurcata, üldtuntud kui rebasepalm, on silmapaistev ühevarreline palm, mis on pärit Austraalia Queenslandi Cape Melville'i piirkonna vihmametsadest ja avatud puisniitudelt. Selle iseloomulikud kaarduvad lehed, mille lehelehikud kiirguvad kõikidesse suundadesse nagu rebase puhmas saba, teevad sellest ühe dekoratiivsema palmi troopilistes ja subtroopilistes maastikes üle kogu maailma.
Väike teemant
x Pachyveria glauca
x Pachyveria 'Glauca' (Väike teemant) on paksuleheliste (Crassulaceae) sugukonda kuuluv hübriidne sukulent, mis on saadud perekondade Pachyphytum ja Echeveria ristamisel. See moodustab kompaktse ja torkiva roseti paksudest, lihakatest ja silindrilistest lehtedest, millel on tolmune sinihallikas värvus ning tipud, mis muutuvad intensiivse päikese käes punakaks ja lillakaks. Tegemist on puhtalt aiandusliku päritoluga taimega (looduses ei esine), mis on oma vastupidavuse ja diskreetse ilu tõttu väga populaarne kiviktaimlates, madalates potikompositsioonides ja sukulendikollektsioonides. Talvel ja varakevadel võib taim kanda väikeseid roosasid ja virsikukarva õisi.
Takjarohi
Xanthium
Xanthium on Asteraceae sugukonda kuuluv üheaastaste rohttaimede perekond, mis pärineb Ameerikast ja Ida-Aasiast. See on tuntud eelkõige oma ogaliste viljapähikute poolest, mis kleepuvad riiete ja loomade karvkatte külge ning aitavad kaasa seemnete levikule. Taimed kasvavad häiritud muldadel, teeservades ja avatud põldudel, ulatudes kõrguseni kuni 120 cm.
astel-väärtakjas
Xanthium spinosum
Xanthium spinosum, tuntud kui astel-väärtakjas, on Lõuna-Ameerikast pärit korvõieliste sugukonda kuuluv üheaastane invasiivne rohttaim. Teda iseloomustavad lehtede kaenlas asuvad pikad kollakad astlad ja takjanupusarnased viljad, mis haakuvad kergesti loomade ja riiete külge. Teda peetakse umbrohuks mitmetes põllukultuurides ning ta on loomadele ja inimestele väga mürgine.
Harilik takjas
Xanthium strumarium
Xanthium strumarium, tuntud kui harilik takjas, on asteriliste (Asteraceae) sugukonda kuuluv ühekülvine rohttaim-umbrohi. Tegemist on kosmopoliitse invasiivse liigiga, mida leidub kõikidel mandritel peale Antarktika — ta kasvab häiritud muldades, lammialadel, teeservades ja põllumajandusmaadel. Taim on tuntud eelkõige oma kõvade, ogaliste takjapärade poolest, mis klammerduvad loomakarvale ja riietele — see omadus inspireeris velkrikinnituse leiutamist. Taim on äärmiselt mürgine, eriti idanemisjärgus ja idulehtede faasis, kus see sisaldab karboksüatraktilosiidi — diterpenoidseid glükosiide, mis on loomadele surmavad ja potentsiaalselt ohtlikud ka inimestele.
Harilik korpsamblik
Xanthoria parietina
Xanthoria parietina, tuntud kui harilik korpsamblik, on erakordselt vastupidav samblikuliik, mida võib sageli näha kividel, müüridel ja puukoorel. Selle iseloomuliku erekollase või oranži värvuse annab pigment nimega parietiin, mis kaitseb rakke tugeva UV-kiirguse eest. See liik elab sümbioosis: tema keha moodustavad seen ja vetikas. See on suurepärane bioindikaator, kuna talub hästi lämmastikurikast keskkonda, kuid on tundlik teatud tüüpi õhusaaste suhtes.
Elefantsõrv
Xanthosoma robustum
Elefantsõrv (Xanthosoma robustum) on troopiline võhaline, mis on pärit Mehhikost ja Kesk-Ameerikast. Seda hinnatakse oma tohutute kilbikujuliste lehtede poolest, mis on smaragdrohelised ja millel on väga selgelt eristuvad valged leherood. Optimaalsetes tingimustes võib see kasvada kuni 3,6 m kõrguseks, moodustades imposantseid puhmaid nii troopilistes aedades kui ka suurtes toapottides.
Noollehtne elevandikõrv
Xanthosoma sagittifolium
Xanthosoma sagittifolium, tuntud rahvapäraselt noollehtse elevandikõrvana, on lopsakas troopilane taim, millel on suured südame- või noolekujulised lehed. Kesk- ja Lõuna-Ameerikast pärit taime kasvatatakse laialdaselt nii dekoratiivsel eesmärgil kui ka toidutaimena erinevates piirkondades. Selle lehed võivad kasvada muljetavaldava suuruseni, luues aedades või hästi valgustatud siseruumides džunglilaadse ilme.
Õlghein
Xerochrysum bracteatum
Xerochrysum bracteatum, rahvasuus tuntud kui õlghein või igavesti kestev margarita, on rõõmsameelne Austraalia põlisõis, mida hinnatakse paberjate ja pikalt kestvate õite poolest kollases, oranžis, roosas, punases ja valges toonis. Kuivatamisel säilitavad õied oma kuju ja värvuse aastateks, mistõttu on taim populaarne kuivlilleseadetes kasutamiseks. Põuakindel ja päikesearmastav taim õitseb aiaservadel ja potitaimena minimaalse hooldusega.
Punapuravik
Xerocomellus chrysenteron
Xerocomellus chrysenteron, tuntud ka kui punapuravik, on tavaline söödav seen, mida iseloomustab sametine, pruun kübar, mis küpsedes praguneb, paljastades punaka nahaaluse kihi. Poorid on kollased, muutudes puudutamisel rohekassinisteks, ja jalg on sageli rubiinpunase varjundiga.
Münditaim
Xerosicyos danguyi
Madagaskarilt pärit roniv sukulent, mis kuulub kõrvitsaliste (Cucurbitaceae) sugukonda. Selle lihakad, ümarad ja hallikasrohelised lehed meenutavad hõbemünte, millest tuleneb ka taime üldnimi. See kasvab õhukeste, puitunud vartega ronitaimena, mis võib ulatuda mitme meetri pikkuseks, sobides ideaalselt rippuvatesse pottidesse või valgusrikastes siseruumides võrele kasvatamiseks.
Ameerika ksimenia
Ximenia americana
Ximenia americana, tuntud kui ameerika ksimenia või metsaploom, on Olacaceae sugukonda kuuluv poolparasiitne (hemiparasiitne) põõsas või väike puu, mis pärineb Ameerika, Aafrika ja Aasia troopilistest piirkondadest. Selle juured ühenduvad peremeestaime juurtega, et hankida täiendavat vett ja toitaineid. Taimel on okkalised oksad, läikivad rohelised ovaalsed lehed, väikesed valged lõhnavad õied ning munajas kollane või oranž mahlase ja hapuka viljalihaga söödav vili. Taim on kõrgelt hinnatud oma erakordse põua- ja kuumataluvuse poolest, sobides ideaalselt kuiva kliimasse ja vaestele muldadele. Märkus: seemned ja lehed sisaldavad tsüanogeenseid ühendeid ning neid ei tohi toorelt tarbida.
Põhjapalm
Xiphidium caeruleum
Risoomiline mitmeaastane rohttaim Haemodoraceae perekonnast, pärit troopilistest vihmametsadest Lõuna-Mehhikost ja Kariibi mere piirkonnast kuni Kesk-Brasiilia ja Boliiviani. Moodustab tihedaid puhmaid lineaarsetest, helerohelistest ja läikivatest lehtedest, mis on paigutatud lehvikukujuliselt, ulatudes 30 cm kuni 1 m kõrgusele. Kevadel ja suvel toodab õrnu rippuvaid valgeid torukujulisi õisikuid, millele järgnevad viljad, mis valmivad rohelisest oranžiks, punaseks ja mustaks. Seda kasvatatakse ilutaimena varjulistes aedades, peenardes ja pottides ning seda kasutatakse traditsioonilises meditsiinis diureetikumi ja põletikuvastase vahendina.
Harilik sarvjalg
Xylaria
Xylaria, üldtuntud kui sarvjalg või küünlajalg-sarvjalg, on kottseente perekond. Seda iseloomustavad sitked, söetaolised ja püstised viljakehad, mis harunevad sageli nagu hirvesarved. Alguses on tipud kaetud valgete suguta eostega (konidii), mis annavad neile 'kustunud küünla' välimuse, enne kui need valmides täielikult mustaks muutuvad ja sugulisi eoseid tootma hakkavad.
Jaapani noorkakar
Youngia japonica
Jaapani noorkakar (Youngia japonica) on korvitsaliste sugukonda kuuluv ühe- või kaheaastane rohttaim, mis pärineb Ida-Aasiast (Jaapan, Korea ja Hiina). Tänapäeval on see naturaliseerunud paljudes troopilistes ja subtroopilistes piirkondades üle maailma. Taim moodustab süstjatest ja lõhestunud lehtedest koosneva juurmise kodaliku, millest kasvavad välja harunenud varred väikeste kollaste õisikutega. Tegemist on vastupidava ja kiirekasvulise taimega, mis on tavaline aedades, lillepeenardes, puukoolides ja kõnniteepragudes, ning seda peetakse mitmes riigis invasiivseks liigiks. Noored lehed on söödavad ning liiki kasutatakse traditsioonilises Aasia rahvameditsiinis.
Juuka
Yucca
Juuka on perekond, mis hõlmab umbes 40–50 liiki püsivaid põõsaid ja puid sugukonnast Asparagaceae. Juukad on pärit kuumadest ja kuivadest Ameerika piirkondadest, sealhulgas Mehhikost, USA edelaosast ning Kariibi merelt. Nad on tuntud oma dramaatiliste mõõgakujuliste lehtede ja kõrgete valgete õievarste poolest ning kuuluvad maailma ikoonilisimate kõrbe- ja aiataimede hulka. Populaarsed toaliigilised on Yucca elephantipes (ogatu juuka) ja Y. gigantea; väljas kasvavad aedades hästi Y. filamentosa ja Y. aloifolia.
Hispaania Pistoda
Yucca aloifolia
Yucca aloifolia, tuntud ka kui Hispaania Pistoda, on silmapaistev igihaljas põõsas või väike puu, mis on pärit Ameerika Ühendriikide kaguosast, Mehhikost ja Kariibi mere piirkonnast. Sellel on jäigad, mõõgakujulised lehed teravate tippudega, mis moodustavad dramaatilise rooseti puistu puitunud tüve tipus. Suvel tekivad kõrged valgete kellakujuliste õitega varteed, mis meelitavad tolmeldajaid. Selle julge arhitektuurne kuju teeb sellest populaarse valiku kserofüütsetes aedades, rannikumaastikel ning loomuliku turvatõkkena.
Ogadevaba juuka
Yucca elephantipes
Ogadevaba juuka (Yucca elephantipes) on silmatorkav dekoratiivtaim Asparagaceae sugukonnast, mis pärineb Mehhikost ja Kesk-Ameerikast. Tuntud oma paksu tüvealuse poolest, mis meenutab elevandi jalga, on see äärmiselt vastupidav ja lihtne hooldada. Välitingimustes võib see kasvada kuni 10 meetri kõrguseks, kuid toas kasvab tavaliselt 2–4 meetrit.
Aadama Nõel
Yucca filamentosa
Yucca filamentosa, rahvapäraselt tuntud kui Aadama Nõel, on silmapaistev igihaljas mitmeaastane taim, mis pärineb Ameerika Ühendriikide kaguosast. Ta moodustab uhkeid arhitektuurilisi roosette jäikade, mõõgakujuliste lehtedega, mille servad on kaunistatud iseloomulike keerduvate valgete niitidega. Hilistel kevadel kuni varase suveni tõuseb taimest kõrge, dramaatiline püstõisik kreemjasvalgetest kellukjastest õitest, mis meelitab ligi tolmeldajaid nagu juukamardikad ja kolibrid. Erakordselt põuakindel ja külmataluvusega kuni 4. tsooni, see taim õitseb täispäikeses ja hästi dreneerivasel mullal, muutes ta ideaalseks veeökonoomsuse aedadesse, rannikuaedadesse ning kivisaedadesse.
Nõrklehtine jukka
Yucca flaccida
Yucca flaccida, üldtuntud kui nõrklehtine jukka või Aadama nõel, on vastupidav igihaljas põõsas, mis on pärit USA idaosast. Taim moodustab dramaatilise basaalrosetiga pikad, mõõgakujulised lehed, mille otsad iseloomulikult vajuvad või longuvad – sellest tuleneb ka tema rahvalik nimetus. Suvel tõusevad kõrged, kreemjasvalged õiepead, muutes taime silmatorkavaks dekoratiivtaimeks kuivadesse aedadesse ja maastikule.
Ogadevaba juuka
Yucca gigantea
Yucca gigantea, tuntud ka kui ogadevaba juuka või hiidjuuka, on muljetavaldav suuretüveline puu, mis on pärit Kesk-Ameerikast (Mehhiko, Guatemala, Belize, Honduras). Erinevalt enamikust juukatest on selle lehtedel pehmed, painduvad tipud, mis muudavad taimega töötamise ohutumaks. Toas kasvatatuna moodustab ta dramaatilise arhitektuurse vaatepunkti – pikad, kaarjad rohelised lehed kasvavad roosetitena paksude, skulptuursete tüvede otsa. Soojas kliimas välitingimustes võib ta kasvada 9 meetri kõrguseks või enamgi ning toodab suvel pikki kobaraid kreemjasvalgetest kellakujulistest õitest. Taim on hinnatud põuakindluse, väikeste hooldusvajaduste ja julgelt troopilise välimuse tõttu.
Tore juka
Yucca gloriosa
Tore juka (Yucca gloriosa) on Kagu-USA-st pärinev igihaljas põõsas. Selle jäigad mõõkjad lehed moodustavad suuri ja efektseid kodarikke ning õisikuvars võib kasvada kuni 5 meetri kõrguseks, kandes valgeid kellukjaid õisi. Tegemist on äärmiselt vastupidava taimega, mis talub hästi põuda, kuumust, tuult ja soolast mereõhku.
Saagopalm
Zamia
Saagopalm (Zamia) on umbes 80 liigiga palmlehiste perekond, mis pärineb Ameerika troopilistest ja subtroopilistest piirkondadest, USA kaguosast kuni Lõuna-Ameerikani. Hoolimata jäikade ja sulgjate lehtede rosetist, mis meenutab palmi, ei ole saagopalm palm ega sõnajalg, vaid iidne paljasseemnetaim, mis on suguluses taimedega, mis eksisteerisid juba enne dinosauruseid. See kasvab osaliselt maa-alusest tüvest (kaudeksist) ja moodustab õite asemel käbikujulisi paljunemisorganeid.
Kartongpalm
Zamia furfuracea
Zamia furfuracea, mida tuntakse üldiselt kartongpalmina, ei ole tegelik palm, vaid tsükaat, mis on pärit Mehhiko Veracruz' rannikupiirkonnast. Tsükaadid kuuluvad Maa ühe vanima taimerühma hulka – nad on eksisteerinud üle 200 miljoni aasta. Taime jäigad, nahkjad, tumerohelised lehed kiirguvad kesksest tüvest, luues silmatorkava arhitektuurse välimuse, mida hinnatakse kogu maailmas dekoratiivaianduses.
Leidke täiuslik taim
Meie taimejuhend aitab teil leida ideaalseid liike vastavalt teie kogemusele ja aastaajale.
Sirvi Raskusastme, Aastaaja ja Muu Järgi
Kasuta allolevaid filtreid, et kitsendada seda kataloogi hoolduse raskusastme, aastaaja, keskkonna järgi või otsi otse nime järgi. Iga filter viib sinu kasvutingimustele kohandatud loendini.