Täielik taimejuhend
Sirvige taimi raskusastme, hooaja ja muu järgi. Leidke endale sobiv taim.
Raskusaste
Taimed linna järgi
🗺️ Taimed linna järgi4058 taime leitud
Kuvatakse 721–756 / 4058
Pequi puu
Caryocar brasiliense
Pequi puu (Caryocar brasiliense) on Brasiilia Cerrado savanni põlispuu, mis on Kesk-Brasiilia kultuuri sümbol. Lehtpuuna, mille lõhnавад valged õied tolmeldatakse nahkhiirte poolt, kannab see kuulsat pequi vilja, mis on rikas karotenoidide, C-vitamiini ja rasvhapete poolest. Puu võib kasvada 6–11 meetri kõrguseks, kasvades aeglaselt ning jõudes vilja kanda 4–8 aasta pärast. Tegemist on Cerrado elurikkuse võtmeliigiga, mis pakub toitu lindudele, imetajatele ja nahkhiirtele.
Habenelas
Caryopteris × clandonensis
Habenelas (Caryopteris × clandonensis) on huulõieliste (Lamiaceae) sugukonda kuuluv madalakasvuline heitlehine ilupõõsas, mis kattub hilissuvest sügiseni kirkassiniste lõhnavate õitega. Hallikasroheliste, hõõrumisel lõhnavate lehtede ja kompaktse 60–120 cm kõrguse kasvu tõttu on see populaarne valik päikeselistesse aedadesse, mesilaste ligimeelitamiseks ja madalateks hekkideks.
Kalasabapalm
Caryota mitis
Caryota mitis on põnev ja eripärane palm, mida tuntakse oma unikaalsete lehtede poolest, mis meenutavad kala uimi või sabasid. Kagu-Aasiast pärit taim kasvab tihketes kogumikes, muutes ta suurepäraseks looduslike privaatsusekraanide loomiseks või efektseks keskmeks avarates siseruumides. Selle lehed on tumerohelised ja kahekordparsulised, pakkudes keskkonnale rikkalikku troopilise ilmega tekstuuri. Oluline on märkida, et taime viljad sisaldavad kaltsiumoksalaadi kristalle, mis võivad põhjustada nahaärritust.
Jaggery-palm
Caryota urens
Caryota urens, tuntud ka kui jaggery-palm või üksik kalapalmpalm, on kõrge troopilise monokarpne palm, mis on pärit Indiast, Sri Lankalt ja Kagu-Aasiast. Teda eristavad ainulaadsed kahekordselt sulgjad lehed kalasabaakujuliste lestadega. Taim õitseb oma 20–25-aastase eluea jooksul vaid ühe korra. Mahl ja viljad sisaldavad nõelavaid kaltsiumoksalaadi kristalle, mis ärritavad nahka ja limaskestasid.
Kollane teveetia
Cascabela thevetia
Kollane teveetia (Cascabela thevetia, sün. Thevetia peruviana) on igihaljas troopiline põõsas või väike puu, mis pärineb Mehhikost ja Kesk-Ameerikast. Tänapäeval kasvatatakse seda kogu maailmas ilutaimena selle läikiva pajutaolise lehestiku ning lõhnavate lehtrikujuliste kollaste kuni aprikoosikarva õite tõttu, mis õitsevad suvest sügiseni. HOIATUS: selle taime kõik osad — lehed, õied, varred, mahl ja eriti seemned — sisaldavad tugevaid südameglükosiide (tevetiin A ja B, peruvosiid, neriifoliin) ning on allaneelamisel inimestele, kassidele ja koertele RANGELT MÜRGISED, põhjustades potentsiaalselt eluohtlikke südame rütmihäireid. Hoidke lastest ja lemmikloomadest eemal ning kandke taime käsitsemisel alati kindaid — mahl võib ärritada ka nahka.
Torujas kassi
Cassia fistula
Torujas kassi (Cassia fistula) on liblikõieliste sugukonda kuuluv heitlehine puu, mis pärineb Lõuna-Aasiast. See kasvab 10–15 m kõrguseks ja on tuntud oma suurejooneliste rippuvate kuldkollaste õiekobarate poolest, mis ilmuvad kevadel ja suvel. Pärast õitsemist tekivad pikad silindrilised tumepruunid kaunad. See on Tai rahvuspuu ja üks maailma hinnatumaid troopilisi ilupuid.
Harilik kastan
Castanea sativa
Harilik kastan (Castanea sativa) on suur lehtpuu, mis on pärit Lõuna-Euroopast ja Väike-Aasiast. Seda on iidsetest aegadest kasvatatud söödavate pähklite ja vastupidava puidu pärast ning see on üks Euroopa ikoonilisemaid puid. Kastan võib elada sajandeid ja kasvada mõjusale kõrgusele, olles maakultuurmaastike ja suurte parkide majesteetlik kaunistus.
Mustauba
Castanospermum australe
Castanospermum australe, tuntud rahvapäraselt mustauba või Moreton Bay kastanina, on aeglaselt kasvav troopilne puu, mis on pärit Austraalia ida-poolsete vihmametsade aladelt. Toataimeina hinnatakse teda dekoratiivsete seemnete ja lopsaka tumerohelise läikiva lehestiku tõttu; ta on populaarne nn „õnneoa" taimena. HOIATUS: toored seemned on MÜRGISED — need sisaldavad kastanospermüüni, saponüüne ja alüloide; ohutud ainult nõuetekohase töötlemise järel.
Terviklehine India pintsellill
Castilleja integra
Castilleja integra (terviklehine India pintsellill) on mitmeaastane looduslik õistaimliik, mis on päritolult Ameerika Ühendriikide edelaosast ja Põhja-Mehhikost. Selle erkkollased kuni oranžikasoranžid kaitlehed meenutavad punasesse värvi kastetud pintsleid, samas kui tegelikud õied peituvad nende vahel. Fakultatiivse juurepoolparasiidina imeb taim vett ja toitaineid naaberkasvude juurte kaudu.
Rannikkokasuariin
Casuarina equisetifolia
Rannikkokasuariin (Casuarina equisetifolia) on kiirekasvuline puu, mis pärineb Austraaliast, Kagu-Aasiast ja Vaikse ookeani saartelt, kuid on nüüdseks laialdaselt naturaliseerunud troopilistel ja subtroopilistel rannikualadel üle maailma. Vaatamata okaspuu välimusele on tegemist õistaimedega: selle peened liigestatud oksad, mis meenutavad osja, asendavad pärislehti (mis on taandunud soomusteks) ja teostavad fotosünteesi, vähendades drastiliselt veekadu aurustumise kaudu. Puu võib kasvada 15–40 meetri kõrguseks, sirge tüve ning hallika kuni pruunika kareda ja lõhelise koorega. Juured moodustavad sümbioosi Frankia perekonna bakteritega, sidudes õhulämmastikku ja parandades vaeseid muldi. Liik on äärmiselt taluv soolasuse, tugevate tuulte ja liivaste muldade suhtes, olles üks maailma enimkasutatavaid liike luidete kinnistamiseks ja ranniku erosiooni tõkestamiseks.
Vesihallik
Catabrosa aquatica
Vesihallik on madal, võsunditega poolveeline kõrreline, mis pärineb põhjapoolkera parasvöötme märgadelt niitudelt, ojakallastelt ja tiigiäärtest. See moodustab roomavaid matte helerohelistest läikivatest lehtedest ning kasvatab suvel õhulisi pöörisõisikuid. Kuna see juurdub kergesti sõlmekohtadest, levib see püsivalt mööda mudaseid kallasid ja madalat vett, mistõttu on see pigem kasulik kalda- või sooaia taim kui toataim.
Harilik katalpa
Catalpa bignonioides
Catalpa bignonioides, tuntud ka kui harilik katalpa või india ubapuu, on kiirekasvuline heitlehine puu, mis on pärit Ameerika Ühendriikide kaguosast, eriti Mississippi oru alamjooksult Alabama, Mississippi, Georgia ja Florida osariikides. See on hinnatud oma dramaatiliste dekoratiivsete omaduste poolest, kasvatades tohutuid südamekujulisi lehti, mis on kuni 30 cm laiad, ning hiliskevadel kuni varasuvel uhkeid trompetikujulisi valgeid õisi kollaste ja purpursete märgistega. Puu saavutab küpsena 12–18 meetri kõrguse laia, ebakorrapärase võraga, mis ulatub 10–12 meetrini, muutes selle muljetavaldavaks varjupuuks suurtes aedades ja parkides. Selle kõige iseloomulikum tunnus – lisaks uhketele õitele – on pikkade, sihvakate seemnekaunade tootmine, mis meenutavad sigareid või ube ja ripuvad okstel sügavale talve, andes aluse mitmele selle rahvapärasele nimele. Harilikku katalpat on laialdaselt kultiveeritud Euroopas ja Põhja-Ameerikas alates 18. sajandist. See kasvab hästi täispäikeses kuni poolvarjus ja talub laia valikut mullatingimusi, sealhulgas savi- ja perioodiliselt liigniiskeid muldasid. Liik on märkimisväärselt põuakindel pärast juurdumist ja vastupidav USDA tsoonides 5–9, muutes selle kohandatavaks paljudes parasvöötme kliimades.
Tore katalpa
Catalpa speciosa
Tore katalpa (Catalpa speciosa) on suur ja kiirekasvuline heitlehine puu, mis pärineb USA kesk- ja idaosast. See on tuntud oma pilkupüüdvate valgete kellukakujuliste õite poolest, millel on lillad ja kollased täpid hiliskevadel, ning pikkade sigarikujuliste kaunade poolest, mis jäävad puule talveks. Teda istutatakse laialdaselt varju- ja ilupuuna parkidesse, suurtesse aedadesse ja linnaalleedele, hinnates tema kohanemisvõimet erinevate muldade ja kliimatingimustega.
Harilik rätsephein
Catananche caerulea
Harilik rätsephein (Catananche caerulea) on korvõieliste (Asteraceae) sugukonda kuuluv lühiealine püsik, mis pärineb Vahemere lääneosast, Lõuna-Euroopast (Hispaania, Portugal, Prantsusmaa, Itaalia) ja Põhja-Aafrikast (Maroko, Alžeeria, Tuneesia). Selle hallikasrohelised, kitsad ja kodaja moodustavad lehed on kaetud peente viltjate karvadega. 30–60 cm kõrguste harunevate varte otstes puhkevad paberjad sinakaslillad (harvemini valged) tumeda südamikuga korvõisikud, mis kaunistavad aeda suve algusest sügise lõpuni ja meelitavad ligi liblikaid. Õied on dekoratiivsed ka kuivanult, mistõttu on see hinnatud kuivlill.
Jäik kivihein
Catapodium rigidum
Jäik kivihein (Catapodium rigidum) on väike ja elegantne üheaastane kõrreline, mis pärineb Vahemere piirkonnast ja Lääne-Euroopast. Selle varred on jäigad ja harunenud, luues geomeetrilise välimuse, mis meenutab väikeseid sõnajalalehti. Tegemist on pioneerliigiga, mis edeneb hästi vaestel muldadel, kaljulõhedes ja rannikuluidetel, olles äärmiselt vastupidav põuale ja kuumusele.
Kataseetum
Catasetum
Kataseetum (Catasetum) on umbes 166 liigiga heitlehiste epifüütsete orhideede perekond, mis pärineb Mehhiko, Kesk-Ameerika, Kariibi mere saarte ja Lõuna-Ameerika (kuni Argentinani) troopilistest metsadest. Taimed moodustavad rühmi ribilistest lihakatest ebasibulatest, mille tipus on voldilised lehed, mis langevad kord aastas täielikult maha. Kataseetum on orhideekasvatajate seas tuntud selle poolest, et ta kasvatab eraldi isas- ja emasõisi (mõnikord isegi samal õisikul), ning oma plahvatusliku tolmeldamismehhanismi poolest: isasõie tundlasarnaste jätkete puudutamine paneb õiesamba kleepuvat õietolmu pakikest külastava putuka peale paiskama.
Madagaskari igihali
Catharanthus roseus
Catharanthus roseus, üldtuntud kui Madagaskari igihali, on vastupidav igihaljas poolpõõsas. Sellel on läikivad, ovaalsed tumerohelised lehed heleda kesksoonega ning ta kannab ohtralt viielehelist õisi. Kuigi taim pärineb Madagaskarilt, on sellest saanud troopiliste ja subtroopiliste aedade püsikülastaja üle kogu maailma tänu tema kuumataluvusele ja pidevale õitsemisharjumusele.
Korsaaźorhidee
Cattleya
Cattleya on ikoonilise perekond, mis hõlmab ligikaudu 110 epifüütset ja litofüütset orhideede liiki, mis on pärit troopilisest Ameerikast, ulatudes Mehhikost Argentinani. Perekonda, mida tuntakse „Orhideede kuningannana”, hinnatakse suurte, lõhnavate ja efektsete õite poolest, mis on erkroosades, lavendlites, valgetes ja kollastes toonides. Bloomi andmebaasis on olemas vanem kanne „Cattleya spp” kui kollektiivne viide perekonnale. See „Cattleya” kanne loodi spetsiaalselt perekonna tasandi tuvastamiseks Plant.id automaatsete tuvastuste põhjal.
Vahelmine kallaia
Cattleya intermedia
Vahelmine kallaia (Cattleya intermedia) on Brasiiliast pärit epifüütne orhidee, keda leidub São Paulo, Santa Catarina ja Rio Grande do Suli osariikides, samuti Uruguays ja Argentinas. Ta kasvab Atlandi ranniku metsades kividel ja puuokstel. Taimel on suured, lõhnavad ja kauakestvad õied, mille värvus varieerub valgest, lavendlist ja roosakas-lillast kuni magenta huuleni. Õitseb kevadel ja suvel.
Punane Cattleya
Cattleya labiata
Cattleya labiata on epifit orkidee, mis pärineb Kirde-Brasiiliast ning kasvab sellistes osariikides nagu Ceará, Pernambuco, Bahia, Sergipe, Alagoas ja Paraíba. Tuntud kui "Sertão kuninganna" (Brasiilia sisemaa), on ta üks Brasiilia ikoonilisemaid orkideesid ning nimetati ametlikult Ceará osariigi lillesümboliks 2025. aastal. Tema nuiakujulised pseudomugulad võivad ulatuda 25 cm kõrguseks, kandides ühte paksu, nahkjat helerohelist lehte. Igal õitsemisel moodustub 2–5 õit, igaühe läbimõõduga 15–20 cm; õied on roosades, lilades, lillades ja valgetes toonides, ereda huule ning erilise lõhnaga, mis inspireeris kuulsa Chanel N°5 parfüümi loomist.
Mendeli kattleia
Cattleya mendelii
Mendeli kattleia (Cattleya mendelii) on imekaunis epifüütne orhidee, mis pärineb Colombia pilvemetsadest. Taimel on suured ja silmapaistvad õied, mille kroon- ja tupplehed on valged kuni heleroosad, ning mida ehib suursugune purpurpunane huul kollase kurguga. Tuntud oma tugeva lõhna ja elegantsete õite poolest, peetakse seda kattleia perekonna üheks graatsilisemaks liigiks. See kasvab ühelehise epifüüdina, mis tähendab, et igal ebasibulal on üks leht, ning õitseb kindlalt hiliskevadel.
Cattleya orhidee
Cattleya spp
Cattleya (Cattleya spp) on epiüütsete orhideede perekond, mis on pärit Brasiilia Atlandi metsast ja teistest Lõuna- ning Kesk-Ameerika troopilisest piirkondadest. Orhideede kuningannana tuntud taim toodab suuri, efektseid õisi erksates lilla, roosa, valge, kollase ja oranži toonides. See on üks maailma enim kultiveeritud orhideedest, mida hindavad nii kollektsionäärid kui ka orhideehuvilistest entusiastid.
Jõuluorhidee
Cattleya trianae
Cattleya trianae, jõuluorhidee ehk talve-Cattleya, on Colombia rahvuslill. See Andide pilvemetsadest pärit epifüütne orhidee toodab suurejoonelisi õisi lilla, valge ja roosa toonis, millel on eriline huul; õitsemine kestab detsembri lõpust varakevadeni.
Wittigi katleia
Cattleya wittigiana
Cattleya wittigiana on miniatuurne epifüütne orhidee, mis pärineb Brasiilia Mata Atlântica udustest pilvemetsadest Espírito Santo ja Minas Geraisi osariikides. Looduses kinnitub ta sammalduvatele ja kareda koorega puudele 700–2000 meetri kõrgusel merepinnast. Varem Sophronitis wittigiana nime all tuntud (ja tihedalt seotud Cattleya coccinea'ga) taim kasvatab tillukesi kerajaid ebasibulaid, millest igaühe tipus on üks jäik nahkjas leht. Talvekuudel üllatab ta kasvatajaid oma suurte, 4–6,5 cm läbimõõduga roosade kuni magentapunaste õitega. Looduslikus elupaigas tolmeldavad teda koolibrid ning taim eelistab jahedat, valget, tuulist ja niisket keskkonda, mis on iseloomulik avatud mäeahelikele.
Sisemine Jersey tee
Ceanothus herbaceus
Sisemine Jersey tee (Ceanothus herbaceus) on kompaktne, lehtpuu-põõsas, mis on pärit Kesk- ja Ida-Põhja-Ameerika preeriatest, kivistelt lagendikelt ning liivastelt küngastelt. Kuni 60–90 cm kõrgune põõsas moodustab kevadel ja varasuvel tihedaid väikeste valgete õite kobaraid, mis meelitavad ligi liblikalisi ja kohalikke tolmeldajaid. Erakordselt põuakindel pärast juurdumist, kasvab hästi vaeses ja hästidreneeritud mullas ning vajab minimaalset hooldust, sobides suurepäraselt kohalike taimede aedadesse ja vähese hooldusega maastikele.
Kalifornia tseeanoot
Ceanothus thyrsiflorus
Ceanothus thyrsiflorus, tuntud kui Kalifornia tseeanoot, on California ja Oregoni rannikualadelt pärinev igihaljas põõsas või väike puu. See kuulub türnpuuliste (Rhamnaceae) sugukonda ning on kõrgelt hinnatud oma tihedate helesiniste kuni sügavsiniste õiekobarate poolest, mis puhkevad kevadel. Taim sobib suurepäraselt vahemerelise kliimaga aedadesse.
Trompetipuu
Cecropia
Cecropia on nõgeseliste (Urticaceae) sugukonda kuuluv puude perekond, mis on pärit troopilisest Ameerikast, Mehhikost Lõuna-Brasiiliani, merepinnast kuni 2600 m kõrguseni. Perekonda kuulub umbes 60 liiki, sealhulgas trompetipuu (Cecropia peltata), Ambay pumpwood (C. pachystachya) ja punane tsekoopia (C. glaziovii). Need on pioneerpuud: ühed esimesed, kes asustavad metsalagendikke ja puhastatud maid, ning nad kasvavad väga kiiresti. Enamik neist ulatub 5–15 m kõrgusele, hõredate okste ja vihmavarjukujulise võraga, millel on suured, ümarad lehed läbimõõduga 30–40 cm, jagunenud 7–11 sagaraks ja sageli altpoolt valkjad. Tüvi ja oksad on õõnsad ning looduses elavad neis Azteca sipelgad, kes puud kaitsevad. Taimed on isas- või emasõielised; emaspuud kannavad sõrmekujulisi vilju, mida söövad nahkhiired, linnud ja ahvid, ning lehed on laiskloomade põhitoiduks. Mõned liigid on muutunud invasiivseks väljaspool Ameerikat, näiteks Hawaiil ja Kagu-Aasias.
Glaziou Cecropia
Cecropia glaziovii
Cecropia glaziovii, tuntud ka kui Glaziou Cecropia või Punane Embauba, on kiirekasvuline pioneerpuu, mis on pärit Brasiilia Atlandi vihmametsast. Seda iseloomustavad suured sagariklehed, mis on pealt rohelised ja alt hõbedashallid, ning punakad noored võrsed, millest tuleneb selle portugaalikeelne rahvalik nimetus. Puu võib kümne aasta jooksul kasvada kuni 16 meetri kõrguseks, muutes selle üheks kiiremini kasvavaks puuks Atlandi vihmametsas.
Tsekoopia
Cecropia pachystachya
Tsekoopia (Cecropia pachystachya) on Lõuna-Ameerikast pärit nõgeseliste (Urticaceae) sugukonda kuuluv pioneerliik. See on kiire kasvuga ja vihmavarjukujulise võraga puu, mis kasvab 6–15 meetri kõrguseks. Selle suured sõrmjagused lehed, mis on pealt tumerohelised ja alt hõbedased, on üks selle silmapaistvamaid omadusi. Tüvi on õõnes ja sõlmiline, kus elavad Azteca perekonna sipelgad mutualistlikus suhtes: puu pakub peavarju ja toitu (Mülleri kehakesed) ning sipelgad kaitsevad taime taimetoiduliste eest. See asustab kiiresti metsalagendikke, metsaservi ja degradeerunud alasid, olles võtmeliik keskkonna taastamise projektides. Lisaks on selle lehti ajalooliselt kasutatud rahvameditsiinis.
Hispaania seeder
Cedrela odorata
Hispaania seeder (Cedrela odorata) on majesteetlik troopilise kliima puu Meliaceae sugukonnast, mis on pärit Neotroopikast – Mehhikost läbi Kesk-Ameerika ja Kariibi mere kuni Argentinani. Selle aromaatne südamepuit on looduslikult termiiditõrjuv ja kõdunemiskindel, muutes selle üheks hinnatuimaks puitmaterjaliks Ladina-Ameerikas. Puud väärtustatakse ka metsauuenduses, agrometsanduses ja rahvameditsiinis.
Atlase seedri
Cedrus atlantica
Atlase seeder (Cedrus atlantica) on männiliste (Pinaceae) sugukonda kuuluv suur igihaljas okaspuu, mis on pärit Põhja-Aafrika Atlase ja Rifi mäestikest ning Alžeeria Tell-Atlase piirkonnast. Noorena on puu võra korrapärane ja koonusjas, kuid vananedes see lamendub, muutudes laiuvaks ning horisontaalsete või rippuvate okstega vormiks. Hallikasrohelised lühikesed okkad paiknevad lühivõrsetel kimpudena ja pikkvõrsetel hajali, samas kui püstised tünnikujulised käbid valmivad 2–3 aasta jooksul, muutudes rohekassinakast läikivpruuniks. Oma looduslikus elupaigas võib ta kasvada kuni 30–40 meetri kõrguseks, olles üks suurimaid männilisi.
Himaalaja seeder
Cedrus deodara
Himaalaja seeder (Cedrus deodara) on suur igihaljas okaspuu, mis pärineb Himaalaja lääneosast, Afganistanist kuni India ja Nepalini, kus ta kasvab 1500–3200 meetri kõrgusel merepinnast. See männiliste (Pinaceae) sugukonda kuuluv tõeline seeder moodustab laia püramiidja krooni, millel on graatsiliselt rippuvad oksatipud ning pehmed, sinirohelised kuni hõbedased okkad, mis paiknevad tihedate kimpudena. Täiskasvanud puud ulatuvad maastikukujunduses tavaliselt 12–15 meetri kõrgusele, on laia levikuga ja võivad elada sajandeid. Himaalajas austatakse teda nimega "Devadaru" – sanskriti keeles "jumalate puu" – ning teda hinnatakse nii suursuguse ilupuuna kui ka ajalooliselt tema mädanemiskindla ja lõhnava puidu tõttu.
Harilik kapokipuu
Ceiba pentandra
Harilik kapokipuu (Ceiba pentandra) on üks Amazonase vihmametsa kõrgemaid puid, mis võib kasvada üle 60 meetri kõrguseks ja elada rohkem kui 300 aastat. Tuntud oma noorpõlve okkalise tüve ja massiivsete tugijuurte poolest, mis hoiavad selle vihmavarjukujulist võra metsarinde kohal, austatakse teda kui "metsa kuningannat". Puul on keskne koht paljude Amazonase rahvaste kosmoloogias ja maajade mütoloogias, kus teda peeti pühaks maailmapuuks (Yax Che), mis ühendab allilma, maad ja taevast. Selle kreemikad kuni roosad õied avanevad öösel, kui puu on raagus, meelitades ligi tolmeldajaid-nahkhiiri, ning selle seemnekuprad vabastavad pehmet ja kerget kiudu, mida tuntakse kapokina ning mida on ajalooliselt kasutatud madratsite, patjade ja päästevestide täitmiseks.
Siidvatupuu
Ceiba speciosa
Siidvatupuu (Ceiba speciosa) on majesteetlik lehtpuu, mis pärineb Lõuna-Ameerikast. Puud iseloomustab pudelikujuline roheline tüvi, mis on kaetud kooniliste okastega, lummavad roosad õied ning siidise kapokikiu täidetud seemnekapslid. Seda puud istutatakse laialdaselt dekoratiivpuuna parkidesse, puiesteede äärde ja avalikesse aedadesse üle Brasiilia, Argentina ja kaugemalgi.
Ida-kibuvits
Celastrus orbiculatus
Celastrus orbiculatus, tuntud ka kui ida-kibuvits või Aasia kibuvits, on Ida-Aasiast pärit lehtiv puittaim. See kasvab jõuliselt, ulatudes pikkuselt kuni 18 meetrini, keerates oma spiraalse varrega ümber põlistaimed ja kägistades neid. Sügiseti on taim kaunistatud kollakaskollaste kapslitega, millest paistavad erkkollased seemned – need on küll dekoratiivsed, kuid mürgised inimestele, koertele ja kassidele. Väljaspool oma looduslikku levikuala, sealhulgas Põhja-Ameerikas, loetakse teda üheks ohtlikumaks invasiivseks liigiks.
Hanehari
Celosia
Celosia on troopiliste ühe- ja mitmeaastaste taimede perekond amarantlaste (Amaranthaceae) sugukonnast, mida tuntakse nende silmatorkavate õisikute poolest, mis meenutavad hane harja, sulgjas pluume või nisutaolisi vihkusid. Pärit troopilisest Aafrikast, Aasiast ja Ameerikast, kasvatatakse seda laialdaselt dekoratiivtaimena aedades, peenardel ja konteinerites.
Leidke täiuslik taim
Meie taimejuhend aitab teil leida ideaalseid liike vastavalt teie kogemusele ja aastaajale.
Sirvi Raskusastme, Aastaaja ja Muu Järgi
Kasuta allolevaid filtreid, et kitsendada seda kataloogi hoolduse raskusastme, aastaaja, keskkonna järgi või otsi otse nime järgi. Iga filter viib sinu kasvutingimustele kohandatud loendini.