Täielik taimejuhend

Tähk-kukehirss

Echinochloa crus-galli

Tähk-kukehirss (Echinochloa crus-galli) on kiirekasvuline üheaastane kõrreline, mis pärineb Aasia troopilistest piirkondadest. See on laialt levinud üle maailma ja seda peetakse üheks maailma halvimaks põllumajanduslikuks umbrohuks, eriti riisi- ja maisipõldudel. Taim võib kasvada kuni 150 cm kõrguseks, pikkade ja lamedate lehtedega, mis on alusel sageli punakad või lillakad. See moodustab tihedaid pööriseid seemnetega, mida saab toidunappuse korral tarbida.

Amatsooni mõõktaim

Echinodorus grisebachii

Amatsooni mõõktaim (Echinodorus grisebachii) on konnarohuliste (Alismataceae) sugukonda kuuluv veetaim, mis pärineb Lõuna-Ameerika jõgikondadest. Seal kasvab ta piki kaldaid ja madalates vetes, olles sageli suurema osa aastast vee all. See on üks populaarsemaid ja kergemini kasvatatavaid akvaariumitaimi, mida hinnatakse selle säravroheliste süstjate lehtede poolest, mis võivad vee all ulatuda kuni 60 cm pikkuseni. Taim kasvab rosetina kesksest risoomist (juurekaelast) ja paljuneb pikkade õisikute kaudu, millel arenevad tütartaimed. See sobib suurepäraselt fookuspunktiks keskmise suurusega ja suurtesse akvaariumitesse.

Ajukaktus

Echinofossulocactus multicostatus

Ajukaktus (Stenocactus multicostatus, sünonüüm Echinofossulocactus multicostatus) on Mehhiko kõrbetest pärit kerajas kaktus, mis on kuulus oma kümnete peenete, laineliste ribide poolest, mis keerduvad ümber keha nagu aju voldid. See on aeglaselt kasvav, tavaliselt üksik liik, mis harva ületab 12-13 cm kõrgust ja toodab kevadel ja suvel õrnu valgest roosakaslillani toone õisi, millel on tumedam keskmine soon.

Sinine mesiohakas

Echinops bannaticus

Sinine mesiohakas (Echinops bannaticus) on kõrgekasvuline, arhitektuurse välimusega korvõieliste sugukonda kuuluv püsik, mis on pärit Kagu-Euroopast, sealhulgas Rumeenia Banati piirkonnast. See moodustab püstised varred ogalise, hallikasrohelise lõhestunud lehestikuga ja lõpeb täiuslikult ümarate, terassinist värvi õiepallidega, mis meelitavad juulis-augustis ligi mesilasi, kimalasi ja liblikaid. Taim kasvab umbes 120–150 cm kõrguseks ja omab sügavat sammasjuurestikku, mis muudab selle väga põuakindlaks.

mesiohakas

Echinops sphaerocephalus

Mesiohakas on korvõieliste sugukonda kuuluv suurekasvuline ja tugev püsik, mis võib kasvada kuni 2 meetri kõrguseks. Sellel on kerajad, hõbesinised kuni valkjad õisikud jäikadel vartel ning see õitseb juulis-augustis. Lehed on sügavalt lõhestunud ja ogalised, pealt hallikasrohelised ning alt viltkarvased ja heledamad. Liik on väga põuataluv, eelistab kehva, hästi vett läbilaskvat mulda ning on mesilaste, kimalaste ja liblikate suur lemmik.

Ehiinokaktus

Echinopsis

Echinopsis on Lõuna-Ameerikast, eriti Argentina, Boliivia, Peruu ja Tšiili Andide piirkondadest pärit kaktuste perekond, kuhu kuulub umbes 128 liiki alates väikestest kerajatest kaktustest kuni sammasjate ja puukujuliste isenditeni. See on tuntud oma suurte, lõhnavate ja lühiealiste õite poolest — tavaliselt valged, roosad või punakad —, mis avanevad öösel või koidikul ja kestavad vaid päeva või paar, mistõttu on mõned liigid saanud hüüdnimeks lihavõtteliilia-kaktus.

Roheline pallikaktus

Echinopsis calochlora

Roheline pallikaktus (Echinopsis calochlora) on väike ümarakujuline kobaras kasvav kaktus, mis pärineb Brasiiliast ja Paraguayst. Aja jooksul moodustab ta tihedaid kogumikke erkkollastest rohekastest keradest, mida kaunistavad ogad, ning kannab suuri lõhnavaid valgeid õisi, mis avanevad öösel kevadel ja suvel.

Siilikaktus

Echinopsis eyriesii

Echinopsis eyriesii on Lõuna-Ameerikast (Argentina, Boliivia ja Brasiilia lõunaosa) pärinev kerajas kaktus, mida hinnatakse selle tumerohelise ribilise varre ning suurte valgete, lõhnavate ja lühiealiste õite poolest, mis avanevad öösel ja kestavad vaid ühe päeva. Tegemist on vastupidava ja kergesti kasvatatava liigiga, mis sobib ideaalselt nii algajatele kui ka kollektsionääridele.

Punane tõrvikkaktus

Echinopsis huascha

Echinopsis huascha, tuntud kui punane tõrvikkaktus, on rühmiti kasvav sammaskaktus, mis pärineb Argentina kuivadest piirkondadest Catamarcas ja La Riojas, kus ta kasvab 900–2000 meetri kõrgusel merepinnast. Selle püstised või roomavad varred on kaetud kollakate okastega ja võivad ulatuda ligi 1 meetri kõrgusele. Silmapaistvad oranžid, kollased või punased õied ilmuvad kevadel ja suve alguses.

Lihavõttelihhatsüüs

Echinopsis oxygona

Echinopsis oxygona on klassikaline ümarakaktus, mis kipub vanusega muutuma kergelt silindrikujuliseks. Teda hinnatakse laialdaselt oma suurejooneliste, trompetikujuliste õite poolest, mis võivad olla valged või roosakad ning eritavad õrna lõhna, avanevad tavaliselt öösel. Lõuna-Ameerika päritolu taim moodustab okasliste 'pallide' kolooniaid, tootes külgmisi harusid.

Toruõieline siilikkaktus

Echinopsis tubiflora

Echinopsis tubiflora, tuntud kui toruõieline siilikkaktus, on kerajas kuni lühisambakujuline kaktus, mis pärineb Boliivia ja Põhja-Argentina kõrgustikelt. Selle tumeroheline ribiline vars on kaetud heledate, tumedate otstega okastega ning see kasvatab suurejoonelisi valgeid lehtrikujulisi õisi, millel on kahvaturoheline neel. Õied avanevad öösel ja kestavad vaid päeva või paar. Aja jooksul moodustab taim tütartaimi, luues tihedaid kogumikke, mis annavad kuivadele aedadele või päikeselistele aknalaudadele tugeva arhitektuurse ilme.

Madeira uhkus

Echium candicans

Madeira uhkus (Echium candicans) on silmapaistev igihaljas põõsas, mis pärineb Portugali Madeira saarelt. See moodustab prachtlikke koonilisi õiepähikuid, mis on tihedalt täis siniseid ja lillasid õisi, meelitades ligi mesilasi, liblikaid ja koliibrisid. Tugev ja vähese hooldusega taim, mis sobib ideaalselt Vahemere aedadesse, ranniku maastikesse ja kivistele nõlvadele. Kui taim on end sisse seadnud, talub ta erakordselt hästi põuda ning areneb hästi vaestes muldades minimaalse hooldusega.

Teelehtjas ussikeel

Echium plantagineum

Teelehtjas ussikeel (Echium plantagineum) on kareleheliste (Boraginaceae) sugukonda kuuluv ühe- kuni kaheaastane taim, mis pärineb algselt Vahemere piirkonnast, Põhja-Aafrikast ja Edela-Aasiast. Taim moodustab kareda ja karvase leheroseti, millest kasvab välja hargnenud vars lehtrikujuliste õitega, mis muudavad avanedes värvi roosast sügavsinise-lillani. Liik kasvab 20–90 cm kõrguseks, õitseb kevadest suveni ning on tänu rikkalikule nektaritootmisele väga populaarne mesilaste ja kimalaste seas. Teelehtjas ussikeel talub hästi põuda ja kehva mulda, kuid väljaspool oma looduslikku leviala, näiteks Austraalias ja Californias, peetakse teda umbrohuks ja osaliselt invasiivseks liigiks. Taim sisaldab pürrolizidiinalkaloide, mis muudavad selle kariloomadele mürgiseks ja võivad kokkupuutel nahka ärritada.

harilik ussikeel

Echium vulgare

Harilik ussikeel (Echium vulgare) on karedaleheliste (Boraginaceae) sugukonda kuuluv kaheaastane või püsikust rohttaim, mis kasvab looduslikult niitudel, teeservadel, vallidel ja kuivades kasvukohtades kogu Euroopas, sealhulgas Eestis. Moodustab karvaste lehtede kodariku, millest teisel aastal kasvab välja püstine, tihedalt karedakarvane 30–90 cm kõrgune vars. Õitseb maist septembrini väikeste lehterjate õitega, mis on avanedes roosad ja muutuvad järk-järgult siniseks – see on iseloomulik tunnus kogu ussikeele perekonnale. Õied on mesilaste ja kimalaste poolt väga soositud, mistõttu on taim hinnatud kui oluline meetaim. Talub põuda, vaest liivast ja kivist mulda ning on vähenõudlik, kuid kogu taim sisaldab pürrolisidiinalkaloide ja karedad karvad võivad nahka ärritada.

Lamav eklipta

Eclipta prostrata

Lamav eklipta (Eclipta prostrata), maailmas tuntud ka kui Bhringraj, on roomav rohttaim, millel on suur tähtsus Ayurveda meditsiinis. Taimel on väikesed üksikud valged õied ja varred, mis võivad olla punakad. See on äärmiselt vastupidav taim, mis eelistab niiskeid kasvukohti, kasvades sageli troopiliste piirkondade jõgede ja soode läheduses.

Pärsia Vaibalill

Edithcolea grandis

Edithcolea grandis, tuntud kui Pärsia Vaibalill, on erakordne roomav sukkulent, mis on pärit Ida-Aafrika kuivadest piirkondadest. Selle varred on harunenud, ogalikud ning varieeruvad värvuselt hallikasrohelisest pruunini. Liigi tõeliseks vaatamisväärsuseks on selle suurejoonelised õied, mis võivad ulatuda kuni 13 cm läbimõõduni, kuvades keerukaid geomeetrilisi mustreid ja erksat värvimängu, mis meenutab Pärsia vaiba kudumit. Tegemist on kogujate seas kõrgelt hinnatud taimega, kuid selle kasvatamine nõuab täpsust, kuna taim on ülekastmise suhtes väga tundlik.

Tihe jõekatk

Egeria densa

Egeria densa, üldtuntud kui tihe jõekatk, on Lõuna-Ameerika kaguosa (Brasiilia, Argentina, Uruguay, Tšiili) vooluveekogudest ja järvedest pärinev sukelveetaim. See kuulub kilbukaliste (Hydrocharitaceae) sugukonda ja on üks maailma populaarsemaid akvaariumitaimi tänu oma ülikiirele kasvule, kasvatamise lihtsusele ning suurepärasele võimele rikastada vett hapnikuga ja absorbeerida nitraate ning fosfaate, aidates seeläbi pärssida vetikate vohamist. Taimel on peened harunevad varred, mis võivad kasvada üle meetri pikkuseks ja on kaetud eredate roheliste lintjate lehtede mändadega; soodsates tingimustes toodab ta väikeseid kolme kroonlehega valgeid õisi, mis ujuvad veepinnal. Oma elujõulisuse tõttu peetakse teda väljaspool kontrollitud akvaariumi- või tiigikeskkonda paljudes maailma piirkondades invasiivseks liigiks, kus ta moodustab tihedaid veealuseid vaipu, mis muudavad vee-ökosüsteeme: seetõttu tuleb seda käsitleda ettevaatlikult, vältides varretükkide sattumist looduslikesse veekogudesse.

Fukien-tee

Ehretia microphylla

Fukien-tee (Ehretia microphylla, sünonüüm Carmona retusa) on karedaleheliste (Boraginaceae) sugukonda kuuluv igihaljas põõsas, mis pärineb Lõuna- ja Kagu-Aasiast, ulatudes Indiast läbi Hiina ja Jaapani kuni Austraalia põhjaosani. Selle pisikesed, läikivad, tumerohelised ja karedad lehed on 1,5–4 cm pikkused; taim kannab aastaringselt väikeseid tähekujulisi valgeid õisi, millele järgnevad punakasoranžid hernesuurused viljad. Looduses võib see kasvada kuni 4 meetri kõrguseks, kuid tänu oma harulisele ja ajas jämenevale tüvele on see lääne bonsaikultuuris üks populaarsemaid sisebonsai toormaterjale – selle nimi viitab Hiina Fujiani (vanemas kirjaviisis Fukien) provintsile, kust see bonsaikaubandusse jõudis. Filipiinidel on lehtedest valmistatud keedist traditsiooniliselt kasutatud köha, kõhulahtisuse ja kõhuvaevuste leevendamiseks.

Vesihüatsint

Eichhornia crassipes

Vesihüatsint (Eichhornia crassipes) on vabalt ujuv veetaim, mis pärineb Lõuna-Ameerika Amazonase vesikonnast. Tuntud oma läikivate südamekujuliste lehtede ja õrnade lavendellillakate orhideelaadsete õite poolest, on ta üks kiiremini kasvavaid taimi maailmas. Kuigi dekoratiivtaimena tiikides visuaalselt silmatorkav, võib ta muutuda looduslike veekogude jaoks väga invasiivseks.

Hõbepuu

Elaeagnus

Hõbepuu (Elaeagnus) on vastupidavate põõsaste ja väikeste puude perekond, mida hinnatakse nende hõbedase, soomuselise lehestiku ja sügisel õitsevate väikeste lõhnavate õite pärast, millele järgnevad söödavad luuviljad. Pärit parasvöötme Aasiast, Euroopast ja Põhja-Ameerikast, hõlmab perekond nii igihaljaid (nagu E. pungens) kui ka heitlehiseid (nagu E. umbellata ja E. commutata) liike, mis kõik on vastupidava ja kohanemisvõimelise konstitutsiooniga.

Ebbingi hõbepuu

Elaeagnus × submacrophylla

Ebbingi hõbepuu (Elaeagnus × submacrophylla) on kiirekasvuline igihaljas hübriidpõõsas, mida kasvatatakse laialdaselt heki või tuuletõkkena parasvöötme kliimas. See on saadud liikide E. macrophylla ja E. pungens ristamisel ning paistab silma oma hõbedase lehestiku ja sügiseste lõhnavate õite poolest.

Vene õlipuu

Elaeagnus angustifolia

Elaeagnus angustifolia, tuntud ka kui vene õlipuu või oleaster, on lehtpuu või suur põõsas, mis on pärit Lääne-Aasiast ja Kagu-Euroopast. Teda hinnatakse eelkõige silmatorkava hõbehalli lehestiku, lõhnavate kreemjaskollaste õite ja väikeste söödavate oliivisarnaste viljade pärast. Erakordselt vastupidav taim, mis talub tugevat külma, põuda, kehva mulda ja soolaseid tingimusi. Teda kasutatakse laialdaselt tuulekaitsevööndites, metsavööndites ja ilukujunduses. Märkus: paljudes piirkondades, eriti USA lääneosas, peetakse seda invasiivseks liigiks.

Ogaline

Elaeagnus pungens

Elaeagnus pungens, tuntud ka kui ogaline või hõbedaorg, on igihaljas põõsas, mis pärineb Ida-Aasiast, eelkõige Jaapanist ja Hiinast. Taime lehed on nahkjad, pealtpoolt rohelised ja altpoolt hõbepruunid, tekitades efektse kahevärvise mulje. Sügisel õitseb põõsas väikeste, intensiivselt lõhnavate torujate valgete õitega. Tuntud oma vastupidavuse poolest, kasvab hästi kehvas mullas, talub põuda ja tugevaid tuuli ning seda kasutatakse laialdaselt elu- ja tuulekaitsehedžina ning dekoratiivtaimena.

Õlipalm

Elaeis guineensis

Õlipalm (Elaeis guineensis) on palmiliste sugukonda kuuluv puuliik, mis pärineb Lääne-Aafrika troopilistest madalikest, eriti Guinea lahe piirkonnast. Looduses kasvab see 20–25 meetri kõrguseks, kuid istandustes ületab harva 15 meetrit. Selle üksikul tüvel, mida märgistavad vanade lehtede armid, on kroon 5–7 meetri pikkustest sulgjatest lehtedest. Eraldi asuvad isas- ja emasõisikud moodustavad punakasoranžide munajate viljade kobarad, mille viljalihast ja seemnetest saadakse palmiõli ja palmituumaõli, muutes selle liigi maailma tähtsaimaks taimse rasva allikaks.

Eumundi kvandong

Elaeocarpus eumundi

Elaeocarpus eumundi, tuntud kui Eumundi kvandong või sile kvandong, on igihaljas puu Elaeocarpaceae sugukonnast, mis pärineb Kirde-Austraalia vihmametsadest – Cape Yorki poolsaarest läbi Queenslandi kesk-idaosa kuni Uus-Lõuna-Walesi põhjaosani, kus ta kasvab kuni 1000 m kõrgusel merepinnast. Looduslikus keskkonnas kasvab see 12–25 m kõrguseks, kuid kultiveerituna aia- või tänavapuuna ulatub tavaliselt 8–15 meetrini, moodustades kitsa ja püstise 3–5 m laiuse võra. Nahkjad, läikivad tumerohelised lehed on koondunud okste otstesse ning muutuvad vananedes punaseks värvumise asemel kollaseks, kusjuures uued võrsed on pronksjaspunaka varjundiga. Novembrist detsembrini (päritolukohas) ilmuvad kreemikasvalged narmalised õiekobarad, millele järgnevad sinised ovaalsed luuviljad hapuka, kuid söödava viljalihaga, mida kasutatakse mooside ja želeede valmistamiseks. Tänu tihedale ja vastupidavale kasvule istutatakse puud sageli varjestuseks või tänavapuuks ning see meelitab ligi nektarist ja seemnetest toituvaid linde.

Kaheksaemajane vesirohi

Elatine hydropiper

Elatine hydropiper, tuntud ka kui kaheksaemajane vesirohi, on väike veetaimne kattekasvuga taim, mis on pärit Euroopast ja parasvöötme Aasiast. See moodustab akvaariumi põhjas tiheda, lopsakasrohelise vaiba, mistõttu on see hinnatud esiplaanitaim akvaariumi kujundamisel. Visuaalselt sarnaneb ta Hemianthus callitrichoides 'Cuba'-ga ning on tuntud oma nõudlike hooldusnõuete poolest – vajab tugevat valgust, CO2 süstimist ja stabiilseid veeparameetreid.

nõelalõikhein

Eleocharis

Eleocharis (nõelalõikhein) on laialdane püsikute, märgalade ja veetaimede perekond lõikheinaliste sugukonnast (Cyperaceae), hõlmates üle 200 liigi, mis on levinud üle kogu maailma. Taimi iseloomustavad nende lehetud, torujad, helerohelised varred, mis kasvavad tihedates mätastes, meenutades rohtu. Akvaristikas on kõige populaarsem liik Eleocharis acicularis – „kääbus-juustaim" – mis on armastatud tiheda rohelise vaiba loomise eest akvaariumi põhja. Liiki Eleocharis palustris (soo-nõelalõikhein) kasvatatakse laialdaselt aiatiikides ja märgalade elupaikades. Taim levib looduslikult maa-aluste risoomide ja võsunditega (stolonid); varte tippudes moodustuvad pisikesed pruunrohelised tähkjad õied.

india hanijalg

Eleusine indica

Väike üheaastane kõrreline, mis on levinud maailma soojades piirkondades kuni umbes 50. laiuskraadini. Teda iseloomustab kiire kasv, moodustades tihedaid 15–90 cm kõrgusi mättaid. Lehelabad on lineaarselt süstjad, 5–30 cm pikkused, peamiselt paljad ja köljad, eristudes väga iseloomuliku valge või hõbedase aluse poolest. Taimel areneb sügav ja kiuline juurestik, mis on väljatõmbamisele äärmiselt vastupidav. Seemned on väikesed, mustad kuni pruunid, ja neid toodetakse suures koguses: kuni 120 000 seemet taime kohta, levides kergesti tuule ja veega. Vajab täielikku otsest päikesevalgust ega talu varju, eelistades hästi kuivendatud mulda. Taim kasutab C4-fotosünteesi, mis võimaldab kasvu kuumas kliimas. Õitseb juulist augustini kollakasroheliste õitega; seemned valmivad augustist oktoobrini.

Amasoonase eleuteriin

Eleutherine bulbosa

Amasoonase eleuteriin (Eleutherine bulbosa, sün. Eleutherine plicata) on Amasooniast pärinev sibul- ja risoomtaim, mis on laialt levinud Lõuna-Mehhikost kuni troopilise Lõuna-Ameerikani. Taim moodustab 20–30 cm kõrgusi puhmaid, millel on punakaslillad, punase sibulaga sarnanevad soomuselised sibulad. Lehed on lihtsad, lantsetaolised ja pikiroodudega volditud. Tähekujulised valged või roosakad õied avanevad alles õhtuhämaruses. See on üks traditsioonilisemaid Amasoonia põlisrahvaste ravimtaimi, mille sibulad on rikkad naftokinoonide, antrakinoonide ja flavonoidide poolest.

Harilik orashein

Elymus repens

Harilik orashein (Elymus repens) on risoomiga mitmeaastane kõrreline, mis on laialt levinud Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas, kus seda peetakse üheks kangekaelsemaks ja raskemini tõrjutavaks umbrohuks. See levib kiiresti peenikeste ja teravate maa-aluste risoomide abil, mis suudavad uue taime kasvatada isegi väikesest äralõigatud tükist. Moodustab tihedaid ja põimunud mättaid, talub peaaegu igat tüüpi mulda, valgust ja niiskust ning kasvab seetõttu metsikult aedades, põldudel, hekkides ja teeservades. Kuigi tegemist on umbrohuga, on sellel pikk traditsioon ravimtaimena ja see on osaliselt söödav.

Harilik emilia

Emilia sonchifolia

Harilik emilia (Emilia sonchifolia) on korvõieliste (Asteraceae) sugukonda kuuluv üheaastane rohttaim, mis on pärit troopilisest Aasiast ja on tänapäeval naturaliseerunud peaaegu kogu Brasiilias, eriti Põhja-, Kirde- ja Kagu-Brasiilia rannikumadalikel. See kasvab püstiselt, silindrilise, õrna ja väheharuneva varrega, ulatudes 30–70 cm kõrguseks. Alumised lehed moodustavad roseti, varrelehed paiknevad spiraalselt; lillast roosakani värvusega torujad õied on koondunud väikestesse tipmistesse korvõisikutesse, mis meenutavad pintslit – sellest ka rahvapärased nimed õpilase pintsel ja pintselõis. See on isekülvav ja vastupidav taim, mida leidub teeäärtes, tühermaadel, aedades ja põllumaadel, kus see käitub tavalise umbrohuna.

Tseefalartos

Encephalartos

Lõhnav entsükkelia

Encyclia fragrans

Lõhnav entsükkelia (Encyclia fragrans, sün. Prosthechea fragrans) on sümpodiaalne epifüütne orhidee, mis pärineb Mehhiko, Kesk-Ameerika, Kariibi mere saarte (Jamaica, Puerto Rico) ja Lõuna-Ameerika põhjaosa (Brasiilia, Ecuador, Costa Rica) troopilistest vihma- ja pilvemetsadest. Taim moodustab kompaktsed ovaalsed ebasibulad, millest igaühel on üks püstine nahkjas leht. Õisikud kannavad lõhnavaid rohekaskasvalgeid kuni kreemikaid õisi, mille valgel huulel on lillad triibud. Õied eritavad magusat, mee ja vanilli meenutavat lõhna, mis on kõige intensiivsem õhtuti.

Engleri vale-aarum

Englerarum hypnosum

Englerarum hypnosum on haruldane monotüüpiline troopilise aroidi liik, mis on pärit Edela-Hiina, Laose ja Tai lubjakivi karstimetsadest. Varem Alocasia perekonna alla liigitatud taim eraldati molekulaarfülogenetiliste uuringute põhjal omaette perekonda Englerarum. Taim kasvab litoküütina niisketel lubjakivipaekividel 800–1000 m kõrgusel merepinnast, levides risoomide kaudu ja moodustades kolooniaid. Suured, tumerohelised hõbedashalli mustriga lehed teevad sellest silmatorkava dekoratiivse toataime.

Abessiinia ensete

Ensete ventricosum

Abessiinia ensete (Ensete ventricosum), tuntud ka kui ebabanaan, on banaaniliste (Musaceae) sugukonda kuuluv efektne troopiline taim, mis pärineb Ida-Aafrika ja Etioopia mägismaalt. Sellel on hiiglaslikud, kuni 6 meetri pikkused aerukujulised lehed, millel on iseloomulik punakas keskrood, muutes selle üheks silmapaistvamaks soolotaimeks suurtes aedades ja talveaedades. Erinevalt päris banaanidest on selle viljad söögikõlbmatud; selle asemel saadakse ebavarrest, mugulsibulast ja õisikust kääritatud tärkliserikast toitu nimega kocho, mis on toitnud ligikaudu 20 miljonit etiooplast juba üle 10 000 aasta.

Brasiilia timburi

Enterolobium contortisiliquum

Brasiilia timburi on Brasiilia Atlandi ranniku metsade ja Cerrado savannide päritolu puu liblikõieliste (Fabaceae) sugukonnast. See võib kasvada 20–35 meetri kõrguseks ning tüve läbimõõt võib ulatuda 1,6 meetrini. Puu on tuntud oma laia vihmavarjukujulise võra ning puitunud, kõverate ja õõnsate viljade poolest, mis meenutavad inimese või ahvi kõrva (või väikest trummi, millest tuleneb nimi "tamboril"). Tegemist on kiirekasvulise heitlehise pioneerliigiga, mis õitseb talvest suveni väikeste valgete kerajate õisikutega. Seda kasutatakse laialdaselt metsauuenduses, linnahaljastuses ja suurte alade maastikukujunduses.