Täielik taimejuhend
Sirvige taimi raskusastme, hooaja ja muu järgi. Leidke endale sobiv taim.
Raskusaste
Taimed linna järgi
🗺️ Taimed linna järgi4120 taime leitud
Kuvatakse 2017–2052 / 4120
Sile hortens
Hydrangea arborescens
Hydrangea arborescens, tuntud ka kui sile hortens või mets-hortens, on lehtpõõsas, mis on pärit Ameerika Ühendriikide idaosast. 'Annabelle' kultivaar on tuntud oma hiiglaslike, kerakujuliste valgete õisikute poolest, mis ulatuvad kuni 30 cm läbimõõduni. Talub külma kuni USDA tsooni 3, olles üks külmakindlamaid saadaval olevaid hortense.
Suurlehtne hortensia
Hydrangea macrophylla
Hydrangea macrophylla, üldtuntud kui suurlehtne hortensia, on lehtlangev õitsev põõsas, mis pärineb Jaapanist. Teda hinnatakse suurte, ümarate õisikute poolest, mis muudavad dramaatiliselt värvust – roosast siniseks – sõltuvalt mulla pH-st. See mitmekülgsus ja visuaalne mõju teevad temast ühe populaarsema ilupõõsa aedades üle kogu maailma.
Paniküülhortensia
Hydrangea paniculata
Hydrangea paniculata, tuntud ka paniküülhortensia nime all, on lehtpõõsas, mis pärineb Hiinast, Jaapanist ja Venemaalt. Teda hinnatakse suurte kooniliste õisikute (panikulite) pärast, mis õitsevad suve keskpaigast sügiseni, muutes värvi kreemjasvalgest roosaka varjundini. See on kõige päikesekindlam ja külmakindlam hortensialiik.
Mägihortensia
Hydrangea serrata
Mägihortensia (Hydrangea serrata) on Korea ja Jaapani mägipiirkondadest pärinev heitlehine põõsas. See moodustab lamedaid (lacecap) õisikuid, mille värvus varieerub sõltuvalt mulla pH-tasemest sinisest, roosast ja valgest kuni lavendlini. Tegemist on kompaktse, aeglase kasvuga taimega, mis võib kasvada kuni 120 cm kõrguseks ja 150 cm laiuseks. Seda kasvatatakse laialdaselt idamaistes ja maakodu stiilis aedades ning hinnatakse pikaajalise õitsemise tõttu suvel ja sügisel.
Kilpukas
Hydrocharis
Kilpukas (Hydrocharis) on väike, viiest liigist koosnev vabalt ujuvate veetaimede perekond kilpukaliste (Hydrocharitaceae) sugukonnas, mis on levinud Euroopas, Aasias, osades Aafrika piirkondades, Uus-Guineas ja Ameerikas. Aiatiikides kasvatatakse tavaliselt harilikku kilpukat (Hydrocharis morsus-ranae): see moodustab ümaratest kuni neerukujulistest läikivatest lehtedest rosette, mille läbimõõt on umbes 3 cm. Lehed on altpoolt sageli punakad ning ujuvad veepinnal, samal ajal kui pikad juured ripuvad vees. Taimed levivad kiiresti võsundite abil, moodustades 0,5–1 m laiuseid vaipu, kuid jäävad vaid umbes 10 cm kõrguseks. Suvel puhkevad neil kolme kroonlehega valged õied (läbimõõt 2–3 cm), mille iga kroonlehe alusel on kollane laik; isas- ja emasõied kasvavad eraldi taimedel. Sügisel taim hääbub ja elab talve üle väikeste puhkepungadena (tuurionidena), mis vajuvad põhja ja tõusevad kevadel uuesti pinnale. Aasia soojemates osades täidab tiikides ja riisipõldudel sama rolli tema sugulane Hydrocharis dubia.
Vesileht
Hydrocotyle
Vesileht (Hydrocotyle) on enam kui 280 liigiga madalate roomavate püsikute perekond araalialiste sugukonnast (varasemalt sarikaliste sugukonnas), mis kasvavad vees ja märjal pinnasel troopilistes ning parasvöötme piirkondades üle maailma. Pikad varred roomavad mööda mulda või vett ja juurduvad sõlmekohtadest, moodustades tihedaid vaipu; lehed on ümarad kuni neerukujulised ja täkilise servaga, kinnitudes sageli keskelt nagu tillukesed vihmavarjud. Pisikesed valged õied koonduvad sarikõisikuteks. Nad kasvavad tiikides, jõgedes, soodes ja niisketel muruplatsidel. Mitmeid liike kasvatatakse akvaariumites, paludaariumites ja tiikides, sealhulgas H. leucocephala (brasiilia vesileht), H. verticillata (münt-vesileht) ja H. tripartita; H. ranunculoides (tulikas-vesileht) on Euroopas ohtlik invasiivne liik.
Suureleheline vesinaba
Hydrocotyle bonariensis
Hydrocotyle bonariensis on roomav mitmeaastane rohttaim araalialiste (Araliaceae) sugukonnast, pärit Ameerikast, alates Ameerika Ühendriikide kaguosast kuni Argentinani, ja nüüd naturaliseerunud osades Aafrikas, Euroopas ja Austraalias. Selle karvutud varred roomavad mööda maad, juurduvad sõlmedest ja levivad risoomide abil mattidena. Lehed on ümmargused, varrega kinnitunud keskele nagu vihmavari, läbimõõduga 5 cm või rohkem, sakiliste servadega. Kevadest sügiseni ilmuvad väikesed kreemikasvalged õied astmelistes sarikates kuni 30 cm kõrgustel vartel. See kasvab niisketes, liivastes kohtades: kraavides, soodes, tiikide servades ja rannikuluitedel, kus põhjavesi on pinna lähedal. Lehed on söödavad ja neid kasutatakse rahvameditsiinis.
Harilik vesipaas
Hydrocotyle vulgaris
Harilik vesipaas (Hydrocotyle vulgaris) on sarikaliste sugukonda kuuluv roomav püsik, mis pärineb Euroopa niisketelt niitudelt, soodest ja tiigiäärtest. Selle ümarad vihmavarjukujulised lehed moodustavad tiheda vaiba, mis levib kergesti liigniiskel pinnasel või madalas vees. Taim on väga populaarne tiikide ja veeaedade kaldataimena.
Kausjas vesikerak
Hydropisphaera peziza
Hydropisphaera peziza on kottseente liik, mida iseloomustavad tillukesed tassi- või kausikujulised viljakehad (periteetsiumid), mis on tavaliselt kahvatukollast kuni oranži värvi. Nad kasvavad tavaliselt laguneval puidul või teistel seentel, eelistades parasvöötme ja troopiliste metsade äärmiselt niiskeid ning varjulisi keskkondi.
Terav koonusemampel
Hygrocybe acutoconica
Hygrocybe acutoconica, tuntud ka kui terav koonusemampel, on silmapaistev seen, mida iseloomustab erekollane kuni oranžkollane kooniline kübar. Kübar on niiskena sageli limane või kleepuv ning säilitab oma terava kuju ka valmides. Tavaliselt leidub seda looduslikel rohumaadel, luidetel ja metsaservadel. Seeneliigina ei ole tal lehestikku ega õisi, vaid ta toodab paljunemiseks spoore.
India vesitähik
Hygrophila polysperma
India vesitähik (Hygrophila polysperma) on akantuseliste sugukonda kuuluv veetaim, mis pärineb Indiast ning teistest Lõuna- ja Kagu-Aasia piirkondadest. Alates 1945. aastast on see akvaristikas väga levinud tänu oma ülikiirele kasvule ja suurele vastupidavusele. Taimel on püstised varred vastakuti asetsevate lehtedega, mis on kirkalt rohelised, kuid võivad valguse lähedal ülaosas muutuda roosaks või oranžiks. Kultiveerimisel saavutab taim kõrguse umbes 25–45 cm. Tähelepanu: mõnes piirkonnas, näiteks Floridas ja teistes USA osariikides, peetakse seda invasiivseks liigiks ning selle import ja müük on keelatud, mistõttu ei tohi seda kunagi looduslikesse veekogudesse lasta.
Kuld-kukeseenik
Hygrophoropsis aurantiaca
Hygrophoropsis aurantiaca, tuntud kui kuld-kukeseenik, on seeneliik, mis sarnaneb väga kõrgelt hinnatud söödava hariliku kukeseenega. Sellel on lehtrikujuline kübar, millel on iseloomulik oranž kuni kollakasoranž toon, ning laskuvad tihedad eosed, mis hargnevad korduvalt. Kuigi seda leidub sageli Euroopa ja Põhja-Ameerika okas- ja segametsades, on see peamiselt saprotroofne seen, mis lagundab orgaanilist ainet, näiteks männiokkaid ja kõdunevat puitu.
Punane draakonivili
Hylocereus costaricensis
Punane pitaya (Hylocereus costaricensis) on Costa Ricast ja Kesk-Ameerikast pärinev roniv kaktus, mida hinnatakse selle intensiivselt punase ja valgeviljalise sordiga võrreldes magusama viljaliha poolest. Sellel sukulentsel väädil on kolmnurksed lihakad varred, mis ronivad õhujuurte abil ning vajavad kasvamiseks tuge või sõrestikku. Taim kasvatab tohutuid valgeid õisi, mis avanevad vaid öösel ja närbuvad hommikuks. Õitele järgnevad roosa koorega viljad, mis on kaetud nahkjate soomustega ning peidavad endas kirkalt rubiinpunast viljaliha koos pisikeste söödavate mustade seemnetega.
Guatemala hülstseeme-metskaktus
Hylocereus guatemalensis
Hylocereus guatemalensis (tänapäeval tuntud ka kui Selenicereus guatemalensis) on Guatemalast, El Salvadorist ja Lõuna-Mehhikost pärinev roniv epifüütne kaktus. Sellel on rohelised, lihakad ja kolmnurksed lehtedeta varred, mis kinnituvad õhujuurte abil puudele ja müüridele ning võivad kasvada üle 5 meetri pikkuseks. Suured valged ja lõhnavad õied avanevad vaid ööseks ja kestavad vaid ühe öö. Vili on erkroosa soomustega mari, millel on magus ja söödav lilla viljaliha.
Pitaya
Hylocereus undatus
Pitaya (Hylocereus undatus) on epifüütne roniv kaktus, mis on pärit Kesk-Ameerikast ja Mehhikost. Tänapäeval kasvatatakse seda laialdaselt troopilistes ja subtroopilistes piirkondades selle eksootiliste viljade pärast, millel on roosa koor ja mustade seemnetega täpiline valge viljaliha. Selle rohelised, kolmnurksed ja mahlakad varred kasvavad viinapuudena, klammerdudes õhujuurte abil puude, seinte või võrede külge. Öösel toodab see tohutuid, valgeid ja lõhnavaid õisi, mis avanevad vaid mõneks tunniks ja seetõttu on neid nimetatud "öökuningannaks".
Harilik laanik
Hylocomium splendens
Harilik laanik (Hylocomium splendens) on laanikuliste sugukonda kuuluv silmapaistev sammal, mis moodustab tihedaid, läikivaid, oliiv- või kollakasrohelisi mättaid. Sellele on iseloomulik korruseline (astmeline) ehitus – iga aasta uus kasvuvõrse kasvab välja eelmise aasta võrse keskelt, moodustades selgeid astmeid. Punaka alaosaga varred ulatuvad 10–20 cm pikkuseni ja on sulgjalt harunenud. Samblal puuduvad pärisjuured – ta kinnitub aluspinnale ritsoidide abil ning omastab vett ja toitaineid kogu kehapinnaga. Tegemist on põhjapoolkera boreaalsetes okas- ja segametsades tavalise liigiga. Ta eelistab vaeseid, happelisi metsamuldi, kasvades maapinnal, huumusel ja kõduneval puidul varjulistes kohtades.
Sügisrõõm (kukehari)
Hylotelephium
Hylotelephium on paksuleheliste (Crassulaceae) sugukonda kuuluv sukulentsete püsikute perekond, mis varem klassifitseeriti kukeharjade (Sedum) alla. Tuntud kui sügisrõõm või tore kukehari, on need taimed armastatud oma lihakate sinihallide lehtede ja suurte kumeratate õisikute poolest, mis ilmuvad hilissuvel ja püsivad sügiseni, pakkudes aias huvi ka hilisel hooajal. Pärit Aasiast ja Euroopast, on nad erakordselt vastupidavad, põuataluvad ning meelitavad arvukalt ligi liblikaid, mesilasi ja teisi tolmeldajaid.
Kukehari 'Autumn Joy'
Hylotelephium 'Autumn Joy'
Hylotelephium 'Autumn Joy', mida müüakse ka nimede Sedum 'Autumn Joy' või 'Herbstfreude' (saksa keeles 'sügisrõõm') all, on hübriidsort liikide Hylotelephium spectabile ja H. telephium vahel; tänapäeval klassifitseerib RHS selle kui Hylotelephium × mottramianum 'Herbstfreude'. See on puhmikuline mahlakas püsik, umbes 60 cm kõrge ja lai, jämedate varte ja lihakate hallikasroheliste lehtedega. Hilissuvest sügiseni avanevad suured lamedad tähekujuliste õite kobarad, mis muudavad värvi: algul roosakasrohelised, seejärel roosad, tumeroosad ja vaskpunased ning kuivanuna pruunid, kaunistades aeda talvel. Mesilased ja liblikad armastavad neid. Maapealne osa sureb talvel tagasi ja tärkab uuesti kevadel.
Suur kukeharjapuu
Hylotelephium maximum
Hylotelephium maximum, tuntud kui suur kukeharjapuu, on tugev püsik-sukkulent paksuleheliste (Crassulaceae) sugukonnast, mis pärineb Euroopast, Kaukaasiast ja Lääne-Siberist. Moodustab 30–80 cm kõrgused püstised ja lihakad varred, mis kasvavad välja muguljast juurest, koos laiade, vastakuti asetsevate lihakate hallikasroheliste lehtedega. Hilissuvel ja sügisel (september-oktoober) puhkevad tihedad lamedad õisikud, mis koosnevad väikestest kreemikasvalgetest kuni heleroosadest õitest, mis meelitavad ligi mesilasi ja liblikaid. Aastakümneid käsitleti seda liiki hariliku kukeharjapuu (Hylotelephium telephium) alamliigina (nimega Sedum maximum). Looduslikult kasvab see kuivadel ja kivistel lubjakivinõlvadel ning metsaservadel kuni 2500 m kõrgusel merepinnast, olles aianduses hinnatud oma põuataluvuse ja vähese hooldusvajaduse tõttu.
Hiilgav kärbikrohi
Hylotelephium spectabile
Hylotelephium spectabile, tuntud ka kui hiilgav kärbikrohi või jäätaim, on vastupidav sukulentne mitmeaastane taim, mis pärineb Hiinast ja Koreast. See moodustab püstiseid, kogumikena kasvavaid mätaid lihakate sinakasroheliste lehtedega, mille tippu ilmuvad hilissuvel ja sügisel lamedad kobarad tähekujulisi roosasid õisi — tõeline liblikate ja mesilaste magnet.
Telefoni kukehari
Hylotelephium telephium
Telefoni kukehari (Hylotelephium telephium) on vastupidav Euraasia sukkulentne mitmeaastane taim, mida hinnatakse lihakate sinakas-roheliste lehtede ja tihete tähtjate õiekobarate poolest roosa ja lilla toonides, mis õitsevad kesksuvel kuni sügiseni. Erakordselt põuakindel ja külmakindel kuni USDA tsooni 3, sobib hästi päikeslistele peenardele, kiviaedadesse ja kuivadele maastikele.
Brasiilia kopalipuu
Hymenaea courbaril
Jatobá on Brasiiliast ja teistest Ameerika troopilistest piirkondadest pärinev puu, mis kasvab looduslikult Amazonases, Cerrados, Atlandi metsas, Caatingas ja Pantanalis. Kultiveerituna kasvab see tavaliselt 8–15 meetri kõrguseks, moodustades laia ja tiheda võra. Lehed on kahelehelised, nahkjad ja sirpjad. Valged kuni kreemjad õied ilmuvad septembrist novembrini. Viljad on puitunud kaunad, mille seemneid ümbritseb jahune ja magus viljaliha. Puit on tihe ja kõrgelt hinnatud ning selle vaiku tuntakse kopaalina.
Ämblikliilia
Hymenocallis
Hymenocallis, üldtuntud kui ämblikliilia, on sibullillede perekond amarülliliste (Amaryllidaceae) sugukonnas, mida hinnatakse nende lõhnavate, ämblikulaadsete valgete õite ja pikkade lintjate kroonlehtede poolest. Need troopilisest ja subtroopilisest Ameerikast pärinevad igihaljad kuni pooligihaljad taimed moodustavad rihmakujuliste lehtede puhmaid ning eelistavad sooja ja niisket kliimat rannikualadel, märgadel aladel või hea drenaažiga aiapeenardel.
Rannaämblikuliilia
Hymenocallis littoralis
Rannaämblikuliilia (Hymenocallis littoralis) on amarüllislaste (Amaryllidaceae) sugukonda kuuluv mitmeaastane sibultaim, mis pärineb Ameerika troopiliste ja subtroopiliste rannikualade looduslikust kasvukohast – USA kaguosast kuni Lõuna-Ameerikani. Taim moodustab lõhnavaid, elegante valgeid õisi pikkade ja peenikeste, ämblikulegasid meenutavate kroonlehtedega, mis tõusevad üles läikivate tumeroheliste rihmjate lehtede kohale. Rannikuaedades ja troopilistel aladel on see taim kõrgelt hinnatud oma dekoratiivse ilu ja soolveepiiskude taluvuse tõttu.
pikkjalg-mütsseen
Hymenopellis radicata
Hymenopellis radicata, tuntud kui pikkjalg-mütsseen, on söödav seen, mida iseloomustab pikk käävjas jalg, mis ulatub sügavale maapinda lehtpuude kõdunevate juurteni. Kübar on niiske ilmaga märgatavalt limane, kortsus ning pruunikat kuni oliivjat tooni. See on põnev liik, mis viitab metsas vana pöögi puidu olemasolule maapinna all.
Tõru-kariksseen
Hymenoscyphus fructigenus
Tõru-kariksseen (Hymenoscyphus fructigenus) on väike saprofüütne kottseen, mis kasvab spetsiifiliselt lagunevatel tammetõrude kupardel, pöögiviljadel või sarapuupähklitel. See esineb pisikeste valkjas-kollakate ketastena, mis on kinnitatud lühikese jala külge.
Pudelpallm
Hyophorbe lagenicaulis
Pudelpallm (Hyophorbe lagenicaulis) on üksildane palmiliik areekaliste (Arecaceae) sugukonnast, mis on endeemne Round Islandi saarel Mascarene'i saarestikus (Mauritius). See on tuntud oma sileda hallika tüve poolest, mis on altpoolt pudelikujuliselt tursunud ja aheneb ladva suunas, kandes väikest krooni 4–8 sügavrohelisest sulgjast lehest (noortel taimedel on punakad või oranžid toonid). Aeglase kasvuga liigist on looduses säilinud vähem kui 10 täiskasvanud isendit, mis teeb sellest kriitiliselt ohustatud liigi, kuigi selle kasvatamine ilutaimena on troopilises ja subtroopilises kliimas üle maailma laialt levinud.
Naistepuna
Hypericum
Naistepuna (perekond Hypericum) hõlmab sadu rohttaimede ja põõsaste liike, millel on väikesed lehed ja kuldkollased viie kroonlehega õied ning arvukalt silmapaistvaid tolmukaid. See õitseb peamiselt kevadel ja suvel, on väga vastupidav, talub kehva mulda ja põuaperioode ning seda kasutatakse laialdaselt nii aianduses ilutaimena kui ka traditsioonilises meditsiinis.
Lõhnatu naistepuna
Hypericum × inodorum
Hypericum × inodorum on naistepunaliste sugukonda kuuluv põõsas, mis on liikide Hypericum androsaemum ja Hypericum hircinum looduslik aiahübriid. See pärineb Lääne-Euroopast ja Vahemere piirkonnast (Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania) ning on naturaliseerunud Portugalis, Madeiral, Ühendkuningriigis, Iirimaal, Tšiilis ja Uus-Meremaal, kasvades niisketes või varjulistes kohtades. Taim kasvab 0,6–2 m kõrguseks ja kuni 1,5 m laiuseks, püstiste harude ja rootsutute ovaalsete lehtedega. Suvel puhkevad 3–23 õiest koosnevad kuldkollased kobarad (õie läbimõõt 1,5–3 cm), mis on täis tolmukaid. Hiljem valmivad marjataolised viljad, mis muutuvad punasest tumepruuniks; aiandussortidel võivad marjad olla valged, kreemikad, roosad, punased, kollased või mustad. Just neid marju kasutatakse lillekimpudes nime all "hypericum".
Androseemum-naistepuna
Hypericum androsaemum
Hypericum androsaemum, tuntud kui androseemum-naistepuna, on pooligihaljas põõsas naistepunaliste (Hypericaceae) sugukonnast, mis pärineb Euroopast, Põhja-Aafrikast ja Lääne-Aasiast. See kasvab 50 cm kuni 1 m kõrguseks, omades tumerohelisi ovaalseid lehti ja kollaseid tähekujulisi õisi, mis puhkevad hiliskevadest suveni. Marjataolised viljad valmivad punasest lillakasmustaks ja on dekoratiivsed, kuid neid ei tohi süüa.
Suureõieline naistepuna
Hypericum calycinum
Suureõieline naistepuna (Hypericum calycinum) on naistepunaliste sugukonda kuuluv pooligihaljas madal põõsas, mis pärineb Kagu-Euroopast ja Väike-Aasiast. Seda kasutatakse laialdaselt vastupidava pinnakattetaimena, moodustades maa-aluste võsundite abil 30–60 cm kõrguseid tihedaid vaipu. Taimel on suured kuldkollased tassikujulised silmapaistvate tolmukatega õied, mis puhkevad suve algusest kuni lõpuni.
Liht-naistepuna
Hypericum perforatum
Liht-naistepuna on vastupidav ja päikeselembene mitmeaastane rohttaim, mis pärineb Euroopast ja Aasiast ning on nüüdseks kodunenud parasvöötme piirkondades üle maailma. Taim moodustab püstiseid mitmevarrelisi puhmaid, millel on peened piklikud lehed, mis on täpitatud tillukeste läbipaistvate näärmetäppidega. Suve algusest lõpuni puhkevad arvukad tähekujulised kollased õied, mille kroonlehtede servad on mustatäpilised. See on vähenõudlik ning suuresti kahjurite- ja haigusevaba taim, mis levib kergesti seemnete ja risoomide abil, olles väärtuslik erosiooni tõkestamiseks nõlvadel, kuid mõnes piirkonnas peetakse teda ka invasiivseks umbrohuks. Kõige paremini tuntakse teda traditsioonilise ravimtaimena, kuigi kõik taimeosad sisaldavad hüperitsiini – ühendit, mis võib põhjustada valgustundlikkust inimestel, lemmikloomadel ja kariloomadel.
Põõsasjas naistepuna
Hypericum prolificum
Hypericum prolificum, tuntud kui põõsasjas naistepuna, on kompaktne heitlehine põõsas, mis pärineb Põhja-Ameerika idaosast ja keskandest. Selle tihedatel püstistel võrsetel puhkevad juunist oktoobrini kirkaskollased viie kroonlehega õied, mis paistavad silma arvukate tolmukate poolest. Tumerohelised süstjad lehed langevad talveks maha. Tegemist on väga kohanemisvõimelise taimega: see talub põuda, tihenenud mulda ja erinevaid mullatüüpe. Populaarne looduslähedastes aedades, liblikaaedades ja vihmaaedades, kus seda kasutatakse dekoratiivse püsikuna.
Brick Cap
Hypholoma lateritium
Hypholoma lateritium, tuntud kui tellispunane kollanutt, on puidul kasvav seeneliik, mis moodustab tihedaid kogumikke lehtpuu kändudel. Sellel on iseloomulik tellispunane kübar, mis on keskelt tumedam ja servadest heledam. Erinevalt mürgisest sarnasest liigist (sääsk-kollanutt) on selle seene viljaliha mahedam, kuigi mõnikord kergelt kibekas.
harilik lammalsammal
Hypnum cupressiforme
Harilik lammalsammal (Hypnum cupressiforme) on üks levinumaid roomavaid samblaid parasvöötmes. See moodustab tihedaid pehmeid vaipu roomavate, korrapäraselt hargnevate vartega, mis meenutavad pisikesi küpressioksi – sellest ka liiginimi. Ta kasvab mullal, puukoorel, kividel, müüridel ja kõduneval puidul, nii varjus kui ka päikeselisemates kohtades, kohanedes kergesti väga erinevate tingimustega. Tänu oma vähenõudlikkusele ja atraktiivsele välimusele on see populaarne dekoratiiv- ja pinnakattetaim aedades, terraariumides ja vivaariumides.
Harilik võilill-rebasehein
Hypochaeris radicata
Harilik võilill-rebasehein (Hypochaeris radicata) on korvõieliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim, mis pärineb Euroopast ning on nüüdseks kodunenud ka Ameerikas, Austraalias ja Uus-Meremaal. Taim moodustab karedatest, karvastest ja hõlmistest lehtedest koosneva juurmise kodaliku, millest kasvavad välja harunenud lehtedeta varred. Varre otsas on kuldkollased õisikud, mis sarnanevad väga võilille omadega. Kogu taim eritab murdmisel piimmahla. See on äärmiselt vastupidav taim, mis talub vaest ja tihenenud mulda ning kasvab sageli isekülvi teel muruplatsidel, teeservadel ja jäätmaadel.
Leidke täiuslik taim
Meie taimejuhend aitab teil leida ideaalseid liike vastavalt teie kogemusele ja aastaajale.
Sirvi Raskusastme, Aastaaja ja Muu Järgi
Kasuta allolevaid filtreid, et kitsendada seda kataloogi hoolduse raskusastme, aastaaja, keskkonna järgi või otsi otse nime järgi. Iga filter viib sinu kasvutingimustele kohandatud loendini.