Täielik taimejuhend

Kordesi roos (Rosa × kordesii) on vastupidav roniroos või põõsasroos, mille aretas Wilhelm Kordes Saksamaal 1940. aastatel. See on kõrgelt hinnatud oma erakordse külmakindluse (kuni USDA tsoon 3) ja tugeva vastupanu poolest tavalistele roosihaigustele. Taim moodustab kobarates täidetud tumeroosasid korduvalt õitsevaid õisi pikkadel vartel, mida saab suunata ronitaimena või kasvatada vabakujulise põõsana.

2848

Mälestusroos

Rosa lucieae

Rosa lucieae, tuntud ka kui mälestusroos või Wichura roos, on jõuline pooligihaline roniv ja roomav roos, mis on pärit Ida-Aasiast. Pikad, ogalised, roomavad varred võivad ulatuda kuni 6 meetri pikkuseks, moodustades tihedad katvad mattid – taim sobib suurepäraselt pinnakatteks või rajatiste üle kasvama laskmiseks. Suvel õitsevad üksikud valged õied selgelt esinevate kollaste tolmukate ning rikkaliku aroomiga. Liik on tuntud oma vastupidavuse poolest haigustele ja jahukastele ning on olnud paljude armastatud klassikaliste ronivaroosi sortide, nagu Dorothy Perkins ja New Dawn, vanemtaim.

2849

Hulgaõieline roos

Rosa multiflora

Rosa multiflora, tuntud ka kui hulgaõieline roos või beebiroos, on jõuline roniv põõsas, mis pärineb Ida-Aasiast (Jaapanist, Koreast ja Hiinast). See moodustab hilistel kevadel ja varasuvel erakordselt kaunid kaskaadjas kobardesse koondunud väikesed valged kuni heleroosad lõhnava õied, millele järgnevad talve üle püsivad väikesed punased kibuvitsad. Kuigi taim on dekoratiivselt atraktiivne, loetakse teda Ameerika Ühendriikides ning mitmetes teistes riikides väga invasiivseks liigiks, kuna ta moodustab tihedaid läbimatuid põõsastikke, mis tõrjuvad välja kohalikku taimestikku.

2850

Alpi roos

Rosa pendulina

Alpi roos (Rosa pendulina) on peaaegu okasteta metsik põõsas, mis on pärit Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägedest — Püreneedest, Alpidest, Karpaatidest ja Apenniinidest. Ta kannab sügavroosat kuni fuksiavärvi õisi silmatorkavate kollaste tolmukatega, millele järgnevad omapärased rippuvad, piklikud punased kibuvitsamarjad. Erakordselt külmakindel taim talub temperatuure kuni -30°C ning kasvab hästi kivistes mägimaastikes.

2851

Näärmekas kibuvits

Rosa rubiginosa

Keskmine 💧 10 päeva ☀️ Otsene päikesevalgus

Näärmekas kibuvits (Rosa rubiginosa) on jõuline heitlehine põõsas, mis pärineb Euroopast ja Lääne-Aasiast ning kuulub roosõieliste (Rosaceae) sugukonda. Tuntud oma õrnade valge südamikuga heleroosade õite ja lehtede erilise õunalõhna poolest. Sügisel kannab ta säravpunaseid kibuvitsamarju, mida hinnatakse nii dekoratiivsuse kui ka kõrge C-vitamiini sisalduse tõttu. Kasutatakse laialdaselt elavtaredes, looduslikes aedades ja ravimtaimena; samuti on see tuntud kibuvitsaõli allikas, mida väärtustatakse looduskosmeetikas.

2852

Kortslehtne roos

Rosa rugosa

Kortslehtne roos (Rosa rugosa) on vastupidav, ogaline põõsas, mis on pärit Ida-Aasiast — Jaapanist, Hiinast, Koreast ja Venemaalt. Tuntud oma erakordse vastupidavuse poolest soolapritsme, tuule ja äärmusliku külma suhtes, kasvab hästi rannikuaedades ja parasvöötme kliimas. Lõhnavad õied roosas, valges ja punases toonis avanevad hilistest kevadest sügiseni, millele järgnevad suured oranžikaspunased kibuvitsaõunad, mis on rikkad C-vitamiini poolest.

2853

Igihaljas kibuvits

Rosa sempervirens

Keskmine 💧 7 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Igihaljas kibuvits (Rosa sempervirens) on Vahemere piirkonnast pärit roniv roosiliik. See on tuntud selle poolest, et säilitab pehmes kliimas oma lehestiku aastaringselt, kandes kevadel ja suvel rikkalikult valgeid või kreemikaid õiekobaraid. Tegemist on jõulise ja vastupidava taimega, mida kasutatakse sageli müüride, pergolate ja piirete katmiseks, andes aiale ruraalse ja loomuliku võlu.

2854

Näärelehine kibuvits

Rosa spinosissima

Lihtne 💧 10 päeva ☀️ Otsene päikesevalgus

Näärelehine kibuvits (Rosa spinosissima, sün. Rosa pimpinellifolia) on madal ja tihedalt lehistunud põõsas roosõieliste (Rosaceae) sugukonnast, mida tuntakse ka šoti roosina (burnet rose). See pärineb Euroopast, Edela-Siberist, Loode-Iraanist ja Alžeeriast; Eestis on see levinud kultuurtaimena ja kohati metsistunult kuivadel, klibustel rannikualadel ja loopealsetel. Tavaliselt kasvab see 50–100 cm kõrguseks, moodustades tihedaid ja tugevalt ogalisi puhmaid, mille tumepruunid võrsed on kaetud tihedate sirgete ogade ja harjastega. Lehed on sulgjad, koosnedes 5–11 väikesest ümarast lehekesest, millel on sageli punakas jume. Maist juunini ilmuvad üksikud kreemikasvalged (harvemini roosad) lõhnavad viie kroonlehega õied, millest sügiseks valmivad kerajad, tumepruunid kuni mustad viljad (kibuvitsamarjad).

2855

Näärmeline roos

Rosa transmorrisonensis

Keskmine 💧 4 päeva ☀️ Otsene päikesevalgus

Rosa transmorrisonensis on roniv roos, mis on pärit Taiwanist ja Filipiinidelt (Luzon), esinedes subtroopilistes mägibiooomides. Liiki eristab sugulasliikidest tema karvtute (siledate) emakate olemasolu.

2856

Virginia kibuvits

Rosa virginiana

Keskmine 💧 5 päeva ☀️ Otsene päikesevalgus

Rosa virginiana, tuntud kui virginia kibuvits või preeriaroos, on vastupidav, juurevõsudega paljunev heitlehine põõsas, mis pärineb USA idaosast ja Kanada idaosast, Newfoundlandist lõunasse kuni Virginiani ja lääne suunas kuni Suure järvistuni. Kasvades 1,2–1,8 meetri (mõnikord kuni 3 meetri) kõrguseks, moodustab see maa-aluste võsude abil tihedaid rägastikulaadseid kolooniaid, mis on väärtuslikud looduslike piirete, erosioonitõrje ja elustikusõbralike aedade jaoks. Selle läikivad tumerohelised sulgjad lehed värvuvad sügisel erksatesse lilla, punakasoranži ja kollase toonidesse, samas kui kõverate ogadega varustatud punakad varred pakuvad talvist dekoratiivsust ja elupaika. Juunist augustini puhkevad põõsal lõhnavad, lihtsad viie kroonlehe ja kirkaskollaste tolmukatega roosad õied, millele järgnevad silmapaistvad punased kibuvitsamarjad, mis püsivad talveni ning pakuvad toitu lindudele ja väikeloomadele.

2857

Grandiflora roos

Rosa x grandiflora

Rosa x grandiflora, üldtuntud kui grandiflora roos, on kaasaegne hübriidklass, mis loodi 1950. aastatel hübriidtee rooside ja floribunda rooside ristamisel. Tulemuseks on jõuline, kõrgeks kasvav põõsas, mis kannab pikkadel vartel kobarates suuri ja elegante õisi, ühendades mõlema vanemklassi parimad omadused. Grandiflora roose hinnatakse nende korduva õitsemise, märkimisväärse kõrguse ning laia värvigamma poolest, mis ulatub puhtvalgest sügavpunaseni, kuldkollaseni ja erkude kahevärvalisteni.

2858

Purpur-roskoea

Roscoea purpurea

Keskmine 💧 6 päeva ☀️ Osalist vari

Purpur-roskoea (Roscoea purpurea) on ingveriliste (Zingiberaceae) sugukonda kuuluv rohtne püsik, mis kasvab Himaalaja kõrgmäestikes – peamiselt Nepalis ja Põhja-Indias – alpi niitudel, kaljunukkidel, terrassidel ja metsaservadel. Lühikesest püstisest risoomist kasvavad varasuvel laiad orhideelaadsed lehed ja lihakas ebatüvi, mis võib ulatuda 30–50 cm kõrguseni. Suvest varasügiseni ilmuvad suured purpurpunased kuni lillakad õied, mille kolmeosaline kroon ja silmapaistev huul meenutavad troopilisi orhideesid, andes taimele rahvapärase nime "ingver-orhidee". Geofüüdina tõmbub taim talveks täielikult tagasi ja elab külma perioodi üle maa-aluse risoomina.

2859

Harilik rosmariin

Rosmarinus officinalis

Lihtne 💧 10 päeva ☀️ Otsene päikesevalgus

Harilik rosmariin (Rosmarinus officinalis) on Vahemere piirkonnast pärit aromaatne igihaljas põõsas, mis on tuntud oma tugeva lõhna ning kitsaste nõeljate igihaljaste lehtede poolest. Seda kasvatatakse laialdaselt maitsetaimena, ravimtaimena ja ilutaimena.

2860

Sinine Liblikpõõsas

Rotheca myricoides

Lihtne 💧 14 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Rotheca myricoides, rahvapäraselt tuntud kui Sinine Liblikpõõsas, on igihaljas põõsas, mis pärineb Ida-Aafrikast. See moodustab silmatorkavaid kahvatut violett-sinist värvi liblikakujulisi õisi, millel on iseloomulik tumedam sinine alumine kroonleht ja pikad kaarduvad tolmukad – see teeb taimest tõelise vaatamisväärsuse troopilistes ja subtroopilistes aedades. Varem klassifitseeriti see Clerodendrum ugandense'na ning see kuulub huulõieliste sugukonda Lamiaceae.

2861

Brasiilia tamme-rouupaala

Roupala montana

Keskmine 💧 10 päeva ☀️ Otsene päikesevalgus

Roupala montana, rahvapäraselt tuntud kui Cerrado tamm, on Proteaceae sugukonda kuuluv puu või põõsas, mis pärineb piirkonnast Mehhikost kuni Lõuna-Brasiilia, Boliivia, Paraguay ja Argentinani. See on tüüpiline Cerrado savannidele, galeriimetsadele ja rannikualadele, kasvades tavaliselt 1–8 meetri kõrguseks, kuid soodsates tingimustes võib ulatuda 15–25 meetrini. Puul on tihe ümar kroon, silindriline tüvi ja liht- või liitlehed, kusjuures noored oksad on tihedalt karvased. Väikesed valged kuni kreemikad või kahvatukollased õied on koondunud piklikesse kobarõisikutesse, mis ilmuvad peamiselt suve ja sügise vahel. Tegemist on liigiga, millel on populatsioonide vahel suur morfoloogiline varieeruvus. Selle väärispuitu, mis sarnaneb Euroopa tammele, kasutatakse tisleritöödes, ehituses ja söe tootmisel, samas kui koort kasutatakse rahvameditsiinis.

2862

Kuuba kuningpalm

Roystonea regia

Lihtne 💧 14 päeva ☀️ Otsene päikesevalgus

Majestiitlik Kuuba kuningpalm on suuremõõtmeline palmpuu, mis pärineb Ameerika troopilisest piirkonnast. Teda iseloomustab üksik, sile, helehall tüvi, mis laieneb veidi aluse juures ning on kroont tihe laotuv lehtla suurte, kaarduvate sulgjate lehtedega. Teda kasutatakse laialdaselt maastikukujunduses, et luua dramaatiline visuaalne efekt puiesteedes, parkides ja aedades.

2863

Värvimatara

Rubia tinctorum

Lihtne 💧 10 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Värvimatara (Rubia tinctorum) on madaraliste (Rubiaceae) sugukonda kuuluv mitmeaastane roomav taim, mis pärineb Vahemere piirkonnast ja Lääne-Aasiast. See on neljakandilise, haakjate karvadega kaetud varrega taim, mille süstjad lehed asetsevad mändardes. Suve alguses või keskpaigas puhkevad väikesed meekollased õied, millest arenevad mustad lihakad marjad. Taime pikk, lihakas ja oranžikaspunane juur sisaldab värvainet nimega alisariin, mida on kasutatud tekstiili punaseks värvimiseks juba tuhandeid aastaid – keskajast kuni 19. sajandi sünteetiliste värvide ilmumiseni oli see kõige olulisem loodusliku punase värvi allikas.

2864

Armeenia murakas

Rubus armeniacus

Rubus armeniacus, tuntud kui armeenia murakas, on jõuline, kiirekasvuline ja pooligihaljas põõsas, mis pärineb Armeeniast ja Põhja-Iraanist. Selle kaarjad kaheaastased varred võivad ulatuda 3–10 meetri pikkuseni ja on kaetud tugevate ogadega. Hoolimata nimest ei ole see pärit Himaalajast; see toodi Põhja-Ameerikasse 1885. aastal ning on sellest ajast saadik muutunud üheks levinuimaks invasiivseks põõsaks maailma parasvöötme piirkondades. Taimel on hiliskevadel ja varasuvel kaunid valged kuni heleroosad õied, millele järgnevad suured, magusad ja süsimustad marjad, mida hinnatakse värskelt söömiseks, mooside, pirukate ja jookide valmistamiseks. Selle juurekoorel ja lehtedel on ka pikk ajalugu rahvameditsiinis kootava vahendina.

2865

Himaalaja murakas

Rubus bifrons

Himaalaja murakas (Rubus bifrons) on roosõieliste (Rosaceae) sugukonda kuuluv roniv ja okas-põõsas, mis pärineb Euroopast ja Lääne-Aasiast. See kasvab jõuliselt, moodustades tihedaid tihnikuid kaarjate vartega, mis võivad ulatuda mitme meetri pikkuseks. Kevadel ja suvel puhkevad valged kuni heleroosad õied, millele järgnevad suvel mustad, läikivad ja magusad viljad. Taim on äärmiselt vastupidav ja on muutunud paljudes piirkondades väljaspool oma looduslikku levilat invasiivseks liigiks.

2866

Murakad

Rubus fruticosus

Rubus fruticosus, üldtuntud murakana, on jõuline lehtpõõsas, mis on pärit Euroopast ja levinud laialt üle maailma. Taim moodustab kaarekujulisi, ogaseid võrseid (nn florikane'id), mis kannavad hiliskevadel ja varasuvel valgeid kuni heleroosasid õisikuid. Neile järgnevad tuttavad läikivad mustad, magushapud marjad, mida armastatakse kasutada moosides, pirukas ja värskeltsöömiseks. Tegemist on tõelise kaheaastase võrsetsükliga taimega: esimese aasta priimokane'id kasvavad vegetatiivselt, teise aasta florikane'id viljuvad ja surevad seejärel tagasi, mistõttu on aastane lõikamine hädavajalik. Sügavalt juurdunud Euroopa folklooris ja maaaianduses on murakas üks looduse щедrikemaid söödavaid hekitaimi.

2867

Grabowski murakas

Rubus grabowskii

Grabowski murakas on üks enam kui 330 mikroliigist, mis moodustavad Euroopa põldmuraka rühma (Rubus fruticosus aggregate) – see on apomiktiliste (seemnekloonide kaudu paljunevate) murakate kompleks, mida leidub Kesk- ja Põhja-Euroopa hekkides, metsaservades ja jäätmaadel. Sarnaselt oma sugulastele on see jõuline, okkaline ja kaarjate vartega põõsas, millel on kaheaastane elutsükkel: esimese aasta varred kasvavad vegetatiivselt, teisel aastal nad õitsevad, kannavad vilja ja kuivavad, samal ajal kui uued varred kasvavad nende asemele. Botaanikud eristavad seda teistest mikroliikidest ahenevate ogade, märkimisväärselt pika tipmise lehekeserootsu, laia ja sageli püramiidja õisiku ning valgete või heleroosade karvaste sigimikutippudega õite järgi. Hilissuvel valmivad mustad marjad on söödavad ning nagu kõik selle rühma murakad, on see väärtuslik elustikule, pakkudes toitu, pesitsuspaika ja nektarit tolmeldajatele.

2868

Punane vaarikas

Rubus idaeus

Punane vaarikas (Rubus idaeus) on lehtiv viljapõõsas, mis on pärit Euroopast ja Põhja-Aasiast ning kuulub roosõieliste (Rosaceae) sugukonda. See moodustab kaarduvaid, ogaseid võrseid, mis kannavad suvel maitsvaid, erkpunaseid liitviljasid. Laialdaselt kasvatatav nii söödava vilja kui ka dekoratiivse hekina moodustamise eesmärgil, kasvab hästi parasvöötme kliimas, kus on jahedad talved ja leedad suved.

2869

Lääne-vaarikas

Rubus occidentalis

Keskmine 💧 6 päeva ☀️ Otsene päikesevalgus

Lääne-vaarikas (Rubus occidentalis) on Põhja-Ameerika idaosast pärinev ogaline heitlehine põõsas. Selle kaarjad varred, mis on kaetud valkja vahakihiga, kannavad väikeseid musti kuplikujulisi vilju, mida hinnatakse nende intensiivse magushapu maitse ja kõrge antioksüdantide sisalduse poolest. Erinevalt punasest vaarikast juurduvad selle varred maapinnaga kokku puutudes tipust, moodustades loomulikult uusi taimi.

2870

Viinamarjavaarikas

Rubus phoenicolasius

Rubus phoenicolasius, tuntud kui viinamarjavaarikas, on jõuline mitmeaastane põõsas roosiliste sugukonnast. Taim pärineb Ida-Aasiast ning on kergesti äratuntav oma varte järgi, mis on tihedalt kaetud punakasvioletsete näärmekarvidega. Taim toodab väikseid valgeid õisi, millest arenevad eredalt punased, läikivad ja söödavad marjad. Viljad on kuni täieliku küpsemiseni kaitstud karvase tupplehtede kogumiga. Taime hinnatakse kõrgelt selle magushapuka maitse tõttu, kuid see loetakse invasiivseks liigiks paljudes Põhja-Ameerika piirkondades, kuna see kasvab kiiresti ja moodustab tihti läbimatuid tihnikusid.

2871

Jalakalehine murakas

Rubus ulmifolius

Lihtne 💧 21 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Rubus ulmifolius, tuntud ka kui jalakalehine murakas või hõbelehine kibuvits, on jõuline pooligihaljas põõsas, mis on pärit Euroopast ja Vahemere piirkonnast. Ta moodustab tihedaid ogalisi põõsastikke ning kannab söödavaid murakaid, mida kasutatakse laialdaselt toiduvalmistamisel ja rahvameditsiinis. Väljaspool oma loodusliku levila piire on ta muutunud invasiivseks liigiks osades Austraalia, Tšiili ja Uus-Meremaa piirkondades.

2872

Harilik päevakübar

Rudbeckia

Päevakübar (Rudbeckia) on korvõieliste sugukonda kuuluv õistaimede perekond, mis pärineb Põhja-Ameerikast. Tuntud oma silmapaistvate kollaste ja kuldsete tumeda südamikuga õite poolest, on see üks populaarsemaid ilutaimi aedades üle kogu maailma.

2873

Särav päevakübar

Rudbeckia fulgida

Rudbeckia fulgida on puhmikut moodustav rohtne püsik, mis pärineb Põhja-Ameerika idaosast ning on hinnatud oma rõõmsate karikakrat meenutavate õite poolest, millel on kuldoranžid kroonlehed ja tumepruun kuni mustjas südamik. Õitseb hilissuvest sügiseni, moodustades korrektse karvaste ja saagjate lehtedega kodariku ning levib aeglaselt risoomide abil, luues peenardes, niitudel ja tolmeldajate aedades vabu rühmi. Populaarsed sordid, nagu 'Goldsturm', on hinnatud pika õitsemisaja ja usaldusväärse vastupidavuse poolest erinevates kliimatingimustes.

2874

Mustalaikne susaan

Rudbeckia hirta

Rudbeckia hirta, tuntud ka kui mustalaikne susaan, on Põhja-Ameerika päritolu metslill, mida armastatakse selle eredate kollakasnaranžide kroonlehtede pärast, mis ümbritsevad tumedat pruuni keskketta. Ta õitseb rohkelt suvest sügiseni, meelitades ligi liblikaid, mesilasi ja laululinde.

2875

Mehhiko ruellia

Ruellia

Ruellia, tuntud ka kui mehhiko ruellia või mets-ruellia, on kiirekasvuline rohtne püsik akantuseliste (Acanthaceae) sugukonnast, mis pärineb Mehhikost ning Kesk- ja Lõuna-Ameerikast. See moodustab püstiseid, mitmevarrelistest puhmaid kitsaste tumeroheliste lehtede ja trompetikujuliste õitega, mis kestavad vaid päeva, kuid õitsevad pidevalt kevadest sügiseni. Pärast kanda kinnitamist on see väga põuataluv ja vähenõudlik, mistõttu on see populaarne valik peenraääristesse, peenardesse ja rühmaistutustesse soojas kliimas.

2876

Mehhiko ruellia

Ruellia brittoniana

Lihtne 💧 8 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Ruellia brittoniana (mehhiko ruellia), tuntud ka kui Ruellia simplex, on kiirekasvuline igihaljas püsik, mis pärineb Mehhikost. Ta on hinnatud oma petuuniat meenutavate lavendlisiniste õite poolest, mis puhkevad pidevalt suve algusest kuni sügiseni. Taim eelistab täispäikest ning kohaneb kergesti nii niiskete kui ka põuaste tingimustega, levides risoomide ja isekülvi teel. Oma jõulise kasvulaadi tõttu peetakse teda Floridas ja teistes soojema kliimaga piirkondades invasiivseks liigiks, mistõttu peaksid aednikud seda istutades olema ettevaatlikud või valima steriilsed kultvarsordid.

2877

Mehhiko Petuunia

Ruellia simplex

Ruellia simplex, rahvapäraselt tuntud kui Mehhiko Petuunia, on jõuline mitmeaastane rohttaim, mis pärineb Mehhikost, Kariibi mere piirkonnast ja Lõuna-Ameerikast. Teda iseloomustavad pikad, kitsad, tumerohelised lehed ning trompeti kujulised õied, mis õitsevad lilla, roosa või valge värvusena. Tegemist on kiirestikasvava ja vähest hooldust vajava taimega, mis sobib ideaalselt aedadesse, ääristustesse ja konteineritesse, eriti soojades kliimavöötmetes, kus ta võib suure osa aastast õitseda. Kuigi taim on dekoratiivne, tuleb arvestada, et mõnes piirkonnas võib ta olla invasiivne.

2878

Oblikas

Rumex

Oblikas (Rumex) on umbes 200 liigiga üheaastaste, kaheaastaste ja mitmeaastaste rohttaimede perekond tatraliste (Polygonaceae) sugukonnas. Oblikad on pärit põhjapoolkera parasvöötmest ning on nüüdseks kodunenud peaaegu kõikjal maailmas. Rumexi liigid moodustavad korrapäraseid piklikest kuni nooljatest lehtedest koosnevaid kodarikke, mille keskelt kasvavad õitsemisajal välja kõrged rohekate õitega õisikud, millest valmivad roostepruunid seemnekobarad. Mitmeid liike, eriti hapuoblikat (Rumex acetosa) ja käharaat oblikat (Rumex crispus), kasvatatakse nende hapuka sidrunise maitsega söödavate lehtede tõttu või juurte pärast, mida kasutatakse rahvameditsiinis, samas kui teised on tavalised umbrohud, mis on olulised tolmeldajatele ja elusloodusele.

2879

Lambahapuoblikas

Rumex acetosella

Lambahapuoblikas (Rumex acetosella) on väike mitmeaastane metstaim tatarlaste sugukonnast (Polygonaceae), pärit Euroopa ja Aasia parasvöötme piirkondadest ning laialdaselt naturaliseerunud Põhja-Ameerikas. Noolekujulistel lehtedel on iseloomulik hapukas, hapu maitse, mis tuleneb oblikhappesisaldusest. Vastupidav taim, mis elab hästi vaestes happelistes muldades; seda hinnatakse söödava ürdi ja rahvameditsiinis, kuigi see võib roomavate risoomide kaudu muutuda invasiivseks.

2880

Kähar oblikas

Rumex crispus