Kirsipuu-lehevarisemistõbi: seenhaigus | ravijuhend
Kirsipuu-lehevarisemistõbi (Blumeriella jaapii) on seenhaigus, mis ründab peamiselt kirsipuid (nii hapu- kui maguskirsse) ning vahel ka teisi Prunus-perekonna liike, näiteks ilukirsse ja ploome. Haigus levib soodsalt jaheda ja niiske ilmaga kevadel ning varasuvel. Selle tunneb ära väikeste ümarate punakaslillade kuni pruunide tähnide järgi lehtedel. Mõne aja möödudes võivad tähnid välja langeda, jättes lehtedesse väikesed augud, lehed kolletuvad ja langevad enneaegselt. Lehtede alaküljel on vahel näha väikeseid heledaid kuni tumedaid täppe, kus seen moodustab spoore. Haigustekitaja talvitub peamiselt puu alla varisenud lehtedes.
Mis on Kirsipuu-lehevarisemistõbi?
Kirsipuu-lehevarisemistõbi on seen seisund mõõdukas raskusastmega, mis mõjutab taimi. Kirsipuu-lehevarisemistõbi (Blumeriella jaapii) on seenhaigus, mis ründab peamiselt kirsipuid (nii hapu- kui maguskirsse) ning vahel ka teisi Prunus-perekonna liike, näiteks ilukirsse ja ploome. Haigus levib soodsalt jaheda ja niiske ilmaga kevadel ning varasuvel. Selle tunneb ära väikeste ümarate p...
Kirsipuu-lehevarisemistõbi on seen haigus mõõdukas raskusastmega. See seisund on nakkav ja võib levida taimede vahel.
Erinevalt bakteriaalsetest nakkustest levib Kirsipuu-lehevarisemistõbi aeglaselt, kuid on raskem likvideerida. Ilma ravita ei taastu mõjutatud lehed. Ilma isolatsioonita võivad lähedalasuvad taimed nakatuda päevadega.
🧪 Looduslik vs keemiline: milline ravi sobib Kirsipuu-lehevarisemistõbi jaoks?
🌱 Looduslikud lahendused
- ✓ Riisuge ja eemaldage nakatunud lehed nii hooaja jooksul kui ka sügisel; visake need olmeprügisse või kuumkompostige, kui olete kindel kõrge temperatuuri saavutamises.
- ✓ Harvendage võra kuival päeval parema õhustatuse tagamiseks ja desinfitseerige tööriistu lõigete vahel.
- ✓ Kastke maapinda kastekannu või tilkvoolikuga ning vältige lehtede märjakstegemist.
- ✓ Paigutage puu päikesepaistelisse kohta, vältige liiga tihedat istutust ja laotage võra alla 5–8 cm paksune multšikiht (hake või lehekompost), et vähendada pritsmetega levivat nakkust.
- ✓ Kasutage Eestis heakskiidetud Bacillus-põhiseid tooteid (nt B. subtilis/QST 713 või B. amyloliquefaciens) enne riskperioodi ja selle ajal vastavalt kasutusjuhendile.
💉 Keemilised lahendused
- ✓ Kasutage ainult tooteid, mis on Eestis selgesõnaliselt lubatud viljapuude lehehaiguste tõrjeks.
- ✓ Kasutage kaaliumvesinikkarbonaati sisaldavaid preparaate, kui etiketil on märgitud kasutusluba kirsipuudel või Prunus-liikidel.
- ✓ Töödelge puid alates pungade puhkemisest kuni vahetult pärast õitsemist ning korrake protseduuri pikaajalise vihma korral vastavalt juhistele.
- ✓ Pihustage kuiva ja tuulevaikse ilmaga ning kasutage kaitsevarustust.
🛡️ Kuidas ennetada Kirsipuu-lehevarisemistõbi?
TLDR: Ennetage Kirsipuu-lehevarisemistõbi 7 olulise hooldustavaga. Regulaarne jälgimine on varajase avastamise võtmeks.
- ✓ Eemaldage igal sügisel ja hooaja jooksul varisenud lehed ning kuivanud viljad.
- ✓ Lõigake puid igal aastal, et tagada võras piisav valgus ja õhuliikuvus, mis aitab lehtedel pärast vihma kiiremini kuivada.
- ✓ Vältige vihmuteid, mis märjutavad lehti; kastke puid maapinnalt.
- ✓ Vältige liigset lämmastikväetist, mis soodustab pehmete ja vastuvõtlike võrsete kasvu.
- ✓ Istutage puud päikeselisse kohta, hästi dreenitud mulda ja hoidke teiste puudega piisavat vahekaugust.
- ✓ Võimalusel valige vastupidavad ja vähem tundlikud sordid.
- ✓ Alustage ennetavate meetmetega varakevadel, eriti pärast pehmet ja niisket talve või kui haigusega on probleeme olnud varem.
🔗Seotud haigused
Rooste
Roosteseened (Pucciniales) on seenhaigused, mis tekitavad lehtedel, vartel või viljadel roostekarva, tavaliselt oranže kuni pruune puuderja eospulbriga täidetud patju (pustuleid). Tüüpilised on väikesed laigud, mis muutuvad padjakesteks või rõngasteks; lehed kolletuvad, rulluvad kokku ja langevad enneaegselt maha. Seened levivad peamiselt niiske ilma ja tiheda lehestiku korral. Kahjustada saavad paljud ilu- ja tarbetaimed, sageli näiteks roosid, kassinaerid (tokkroosid), pirnipuud (pirnipuu-pigirooste) ja sõstrad. Mõned roosteseened vajavad oma elutsükliks kahte peremeestaime, näiteks pirnipuu ja teatud kadakaliigid.
Kirsi nõialuud
Taphrina wiesneri on seentõbi, mis kahjustab kirsipuid (Prunus liigid, sealhulgas magus-, hapu- ja ilukirsipuud). Seen talvitub pungades ja koores ning nakatab noori lehti ja võrseid jaheda ja niiske kevadilmaga. Varajased lehed muutuvad paksuks, kortsuliseks ja rullunuks, sageli tekivad neile punakad või kollakad laigud ning pinnale ilmub õrn valge kirme. Tugevalt kahjustatud lehed võivad enneaegselt variseda. Väikestest okstest võivad moodustuda tihedad nõrga kasvuga moondunud võrsete kobarad (tuuleluuad).
Jahukaste
KeskmineJahukaste on levinud seen-haigus, mida põhjustavad erinevad seeneliigid, sealhulgas Erysiphe, Podosphaera, Oïdium ja Leveillula. See mõjutab üle 10 000 taimeliigi kogu maailmas. Haigus levib hästi soojas ja kuivas kliimas kõrge õhuniiskusega ning avaldub iseloomuliku valge jahuse kattena taimepindadel.
Juuremädanik
KõrgeJuuremädanik on tõsine seenhaigus, mis mõjutab taimede juurestikku, põhjustades selle lagunemist ja taime hukkumist. Seda põhjustavad peamiselt liigkastmine, halb drenaaž või mullaborseened nagu Pythium, Phytophthora, Rhizoctonia ja Fusarium. Haigus areneb hästi üleujutatud tingimustes, kus juured on hapnikust ilma jäetud ja seega vastuvõtlikud seennakkusele.