Pigiplisthajigus: seenhaigus | ravijuhend
Rhytisma spp. on seened, mis põhjustavad vahtratel pigiplisthajigust. Infektsioon algab tavaliselt hiliskevadel väikeste kollakate täppidena, mis suve jooksul tumenevad ja muutuvad kumeratest, mustadeks ja läikivateks „pigi meenutavateks” laikudeks. Tugeva nakkuse korral võivad lehed enneaegselt variseda, kuid puud saavad harva tõsiselt kahjustada – tegemist on peamiselt esteetilise probleemiga. Patogeen talvitub varisenud lehtedel, kust kevadel vabanevad eosed. Kõige sagedamini nakatuvad harilik vaher (Acer platanoides), mägivaher (Acer pseudoplatanus) ja põldvaher (Acer campestre), aga ka teised vahtraliigid.
Mis on Pigiplisthajigus?
Pigiplisthajigus on seen seisund mõõdukas raskusastmega, mis mõjutab taimi. Rhytisma spp. on seened, mis põhjustavad vahtratel pigiplisthajigust. Infektsioon algab tavaliselt hiliskevadel väikeste kollakate täppidena, mis suve jooksul tumenevad ja muutuvad kumeratest, mustadeks ja läikivateks „pigi meenutavateks” laikudeks. Tugeva nakkuse korral võivad lehed enneaegselt var...
Pigiplisthajigus on seen haigus mõõdukas raskusastmega. See seisund on nakkav ja võib levida taimede vahel.
Erinevalt bakteriaalsetest nakkustest levib Pigiplisthajigus aeglaselt, kuid on raskem likvideerida. Ilma ravita ei taastu mõjutatud lehed. Ilma isolatsioonita võivad lähedalasuvad taimed nakatuda päevadega.
🧪 Looduslik vs keemiline: milline ravi sobib Pigiplisthajigus jaoks?
🌱 Looduslikud lahendused
- ✓ Riisuge ja eemaldage varisenud lehed regulaarselt sügisel ja varakevadel; utiliseerige need haljastusjäätmetena või kompostige ainult kuumkompostis, ärge jätke neid talveks puu alla.
- ✓ Teostage kerget harvenduslõikust, et võra kuivaks pärast vihma kiiremini.
- ✓ Kastke otse maapinnale ja vältige lehtede niisutamist.
- ✓ Pärast lehtede riisumist laotage 3–5 cm värsket multši, et takistada eoste kandumist mullast lehtedele.
- ✓ Võimalusel istutage vähem vastuvõtlikke vahtrasorte õhulistesse ja päikesepaistelistesse kohtadesse.
- ✓ Kõrge riskiga perioodidel kasutage lehtedel registreeritud biopreparaate, mis põhinevad Bacillus subtilis või B. amyloliquefaciens bakteritel.
💉 Keemilised lahendused
- ✓ Kui nakkus on tugev ja kordub väärtuslikel isenditel igal aastal, tehke varakevadine ennetav tõrje vaskpreparaatidega (vaskoksükloriid või vaskhüdroksiid) või väävliga alates pungade paisumisest kuni lehtede puhkemiseni; vihmase ilma korral korrake protseduuri 10–14 päeva pärast.
- ✓ Vältige pritsimist kuuma ilmaga ja tehke esmalt proov väikesel osal võrast, et välistada fütotoksilisust.
🛡️ Kuidas ennetada Pigiplisthajigus?
TLDR: Ennetage Pigiplisthajigus 6 olulise hooldustavaga. Regulaarne jälgimine on varajase avastamise võtmeks.
- ✓ Eemaldage igal sügisel puu alt kõik varisenud vahtralehed.
- ✓ Hoidke võra õhuline korrapärase ja kerge harvenduslõikusega.
- ✓ Vältige kastmisel lehtede märjakstegemist.
- ✓ Pärast lehtede koristamist laotage puu alla õhuke multšikiht, et piirata patogeeni pritsmete levikut.
- ✓ Vältige liigset lämmastikväetist, kuna lopsakas ja pehme kude on nakkustele vastuvõtlikum.
- ✓ Jälgige noori lehti mais-juunis ning sümptomite kordumisel planeerige ennetusmeetmed järgmiseks hooajaks.
🔗Seotud haigused
Rooste
Roosteseened (Pucciniales) on seenhaigused, mis tekitavad lehtedel, vartel või viljadel roostekarva, tavaliselt oranže kuni pruune puuderja eospulbriga täidetud patju (pustuleid). Tüüpilised on väikesed laigud, mis muutuvad padjakesteks või rõngasteks; lehed kolletuvad, rulluvad kokku ja langevad enneaegselt maha. Seened levivad peamiselt niiske ilma ja tiheda lehestiku korral. Kahjustada saavad paljud ilu- ja tarbetaimed, sageli näiteks roosid, kassinaerid (tokkroosid), pirnipuud (pirnipuu-pigirooste) ja sõstrad. Mõned roosteseened vajavad oma elutsükliks kahte peremeestaime, näiteks pirnipuu ja teatud kadakaliigid.
Kirsi nõialuud
Taphrina wiesneri on seentõbi, mis kahjustab kirsipuid (Prunus liigid, sealhulgas magus-, hapu- ja ilukirsipuud). Seen talvitub pungades ja koores ning nakatab noori lehti ja võrseid jaheda ja niiske kevadilmaga. Varajased lehed muutuvad paksuks, kortsuliseks ja rullunuks, sageli tekivad neile punakad või kollakad laigud ning pinnale ilmub õrn valge kirme. Tugevalt kahjustatud lehed võivad enneaegselt variseda. Väikestest okstest võivad moodustuda tihedad nõrga kasvuga moondunud võrsete kobarad (tuuleluuad).
Jahukaste
KeskmineJahukaste on levinud seen-haigus, mida põhjustavad erinevad seeneliigid, sealhulgas Erysiphe, Podosphaera, Oïdium ja Leveillula. See mõjutab üle 10 000 taimeliigi kogu maailmas. Haigus levib hästi soojas ja kuivas kliimas kõrge õhuniiskusega ning avaldub iseloomuliku valge jahuse kattena taimepindadel.
Juuremädanik
KõrgeJuuremädanik on tõsine seenhaigus, mis mõjutab taimede juurestikku, põhjustades selle lagunemist ja taime hukkumist. Seda põhjustavad peamiselt liigkastmine, halb drenaaž või mullaborseened nagu Pythium, Phytophthora, Rhizoctonia ja Fusarium. Haigus areneb hästi üleujutatud tingimustes, kus juured on hapnikust ilma jäetud ja seega vastuvõtlikud seennakkusele.