Täielik taimejuhend
Sirvige taimi raskusastme, hooaja ja muu järgi. Leidke endale sobiv taim.
Raskusaste
Taimed linna järgi
🗺️ Taimed linna järgi4106 taime leitud
Kuvatakse 1621–1656 / 4106
Ferokaktus
Ferocactus latispinus
Ferocactus latispinus on üksik, kerajas kuni lühike silindriline kaktus, mis on pärit Kesk-Mehhikost. Seda hinnatakse selle laiade, lamedate, konksuliste keskmiste okaste tõttu, mis varieeruvad punasest kollaseni. See kasvab aeglaselt umbes 30-100 cm kõrguseks ja 40-45 cm laiuseks, tootes hilissügisel ja varatalvel lehtrikujulisi roosasid kuni lillasid (harva kollakaid) õisi.
Magus kaktus
Ferocactus macrodiscus
Ferocactus macrodiscus, magus kaktus (Mehhikos biznaga de dulce), on Mehhiko kesk- ja lõunaosast (San Luis Potosí, Querétaro, Guanajuato ja Oaxaca) pärit endeemiline kaktus, mis kasvab kuivadel väljadel ja tammemetsades 2300–2600 m kõrgusel, sageli kuivaperioodil pooleldi maasse mattunult. Erinevalt teistest tünnkaktustest on see lapik: kuni 10 cm kõrge ja 30–45 cm läbimõõduga (mõnikord 60 cm), sinakasrohelise keha, 16–21 ribi ning kollaste või punakate kõverate okastega. Kevadest suveni avab see valgete roosakaslillade triipudega õite krooni, millele järgnevad punased viljad. Õitseb noorelt, juba 8–12 cm läbimõõduga. Nimi tuleb viljalihast valmistatud kristalliseeritud maiustusest.
Wislizeni ferokaktus
Ferocactus wislizeni
Ferocactus wislizeni ehk Wislizeni ferokaktus pärineb Sonora ja Chihuahua kõrbetest Lõuna-Arizonas, New Mexicos, Lääne-Texases ja Põhja-Mehhikos, kus see kasvab kivistel harjadel ja avatud nõlvadel. Algselt kerajas taim kasvab 1–2 meetri (harva 3 m) kõrguseks ja kuni 80 cm laiuseks tünniks, millel on 20–28 ribi ja tugevad astlad, millest alumine keskmine on kõverdunud nagu õngekonks. Suvel avaneb tipus kollaste, oranžide või punaste õite ring, millele järgnevad kollased ananassikujulised söödavad viljad. Täiskasvanud taimed kalduvad tavaliselt lõunasse, mille tõttu on liik saanud nimeks kompaskaktus.
Roog-aruhein
Festuca arundinacea
Roog-aruhein (Festuca arundinacea) on kareda tekstuuriga, jahedat kasvuperioodi eelistav mitmeaastane puhmikuline kõrreline kõrreliste (Poaceae) sugukonnast. See on pärit Euroopast ja Põhja-Aafrikast ning on nüüdseks laialdaselt levinud parasvöötmes kui vähest hooldust vajav muru- ja söödataim. Taim moodustab tumerohelistest roidulistest lehtedest tihedaid puhmikuid ja võib niitmata jättes kasvada kuni 1,5 m kõrguseks. Seda hinnatakse sügava juurestiku tõttu, mis tagab võrreldes teiste jahedat kliimat eelistavate kõrrelistega suurepärase põua-, kuuma- ja tallamiskindluse. Taksonoomiline märkus: molekulaarsed uuringud on liigi ümber klassifitseerinud sünonüümide Schedonorus arundinaceus ja hiljuti ka Lolium arundinaceum alla, kuid Festuca arundinacea on aiandus- ja põllumajanduskirjanduses endiselt kõige laialdasemalt kasutatav nimi.
Hall aruhein
Festuca glauca
Hall aruhein on mitmeaastane dekoratiivne kõrreline, mis moodustab tihedaid ja ümaraid puhmikuid peentest, jäikadest ja silmapaistvalt sinihallidest lehtedest. Euroopast pärit taim on oma värvi- ja tekstuurikontrasti tõttu väga populaarne vähest hooldust nõudvates aedades, ääristaimena ja kiviktaimlates.
Lamba-aruhein
Festuca ovina
Lamba-aruhein (Festuca ovina) on kõrreliste sugukonda kuuluv mitmeaastane jaheda hooaja taim. See pärineb Euroopast ja Aasiast ning on naturaliseerunud Põhja-Ameerikas. Taim moodustab tihedaid, ümaraid ja kompaktseid puhmikuid, mille lehed on peened, jäigad ning värvuselt sinirohelised kuni hallikasrohelised. Kuna taimel puuduvad risoomid, püsib see korrapärase puhmikuna ega levi aias kontrollimatult. Hiliskevadel ja suve alguses kasvavad peentel vartel kitsad ja tagasihoidlikud pöörisõisikud. Hinnatud oma peene tekstuuri, põuataluvuse ja vaestes, liivastes või kivistes muldades edenemise poolest, on see vähenõudlik valik kiviktaimlatesse, ääristaimedeks, nõlvadele ja pinnakatteks.
Punane aruhein
Festuca rubra
Punane aruhein (Festuca rubra) on kõrreliste sugukonda kuuluv jaheda kliima püsik, mida kasutatakse laialdaselt muruplatsidel, niitudel ja varjulistes aiaosades. Selle peened niitjad sügavrohelised lehed moodustavad tihedaid mättaid, mis levivad aeglaselt risoomide abil, luues pehme ja vastupidava muru. Seda hinnatakse varjutaluvuse, väljakujunenud taimede põuataluvuse ja paljude teiste muruheintega võrreldes väiksema hooldusvajaduse tõttu.
Fitsiinia
Ficinia
Fitsiinia (Ficinia) on umbes 70–90 liigiga igihaljaste püsikute perekond lõikheinaliste (Cyperaceae) sugukonnas, millest enamik on endeemsed Lõuna-Aafrika Kapimaa taimestikuvööndis, mõned liigid esinevad ka Uus-Meremaal ja Austraalias. Dekoratiivsed sordid, eriti Ficinia truncata 'Ice Crystal', moodustavad tihedaid peeneid murulaadseid puhmaid, mida kasutatakse laialdaselt ääristaimedena, pottides ja vähest hooldust nõudvates kiviktaimlates. See on perekonna üldine hooldusjuhend; üksikud liigid võivad erineda suuruse, värvuse ja täpse kasvukoha poolest.
Afgaani viigipuu
Ficus afghanistanica
Afgaani viigipuu (Ficus afghanistanica) on heitlehine viigipuuliik, mis pärineb Afganistani ja Kesk-Aasia kuivadest mägipiirkondadest. Sellel on väikesed hõbedased hõlmised lehed ja punakas koor, mis eristab teda harilikust viigipuust. Vastupidava ja põuataldi taimena kannab ta väikeseid tumedaid magusaid söödavaid vilju ning teda kasvatatakse nii dekoratiivse potitaimena kui ka haljastuspuuna soojas ja kuivas kliimas.
Kõrge viigipuu
Ficus altissima
Kõrge viigipuu (Ficus altissima) on Kagu-Aasiast pärit suur troopiline viigipuu, mida kasvatatakse laialdaselt siseruumide dekoratiivtaimena tänu tema suurtele, läikivatele ja nahkjatele lehtedele. Looduses käitub see kui "vale-banjan", kasvatades teiste puude peale õhujuuri. Selle rahvapärane nimi tuleneb ajaloolisest tavast, kus kogukonnad kogunesid nõupidamiseks puu laia võra alla.
Kuldne viigipuu
Ficus aurea
Ficus aurea on mooruseliste (Moraceae) sugukonda kuuluv viigipuuliik, mis pärineb Kesk- ja Lõuna-Floridast, Kariibi mere saartelt, Lõuna-Mehhikost ja Kesk-Ameerikast kuni Panamani. Tegemist on kägistaja-viigipuuga: linnud poetavad seemne kõrgele teise puu otsa, kus see idaneb. Selle juured kasvavad maapinnani, jämenevad ja põimuvad ümber peremeespuu tüve, kuni viimane hukkub. Puu võib kasvada üle 18 meetri kõrguseks ning selle võra on veelgi laiem; looduses võib kõrgus ulatuda 30 meetrini. Lehed on tumerohelised, siledad ja paksud. Viigimarjad kasvavad paarikaupa, on väikesed (kuni 1,2 cm) ja muutuvad valmides kollaseks; neid söövad linnud, nahkhiired ja väikesed imetajad. Nagu kõik viigipuud, eritab ka see lõikamisel piimmahla.
Roxburghi viigipuu
Ficus auriculata
Ficus auriculata, tuntud ka kui Roxburghi viigipuu või elevandikorva viigipuu, on silmapaistev troopilise kliimaga puu, mis pärineb Lõuna- ja Kagu-Aasiast (India, Nepal, Lõuna-Hiina). Ta on kuulus oma tohutute südamekujuliste lehtede poolest, mis võivad ulatuda kuni 38 cm (15 tolli) läbimõõduni, ning söödavate viigimarjade poolest, mis kasvavad otse tüvelt ja peamistelt okstelt – see nähtus on tuntud kui kaulifloria.
India banjaniipuu
Ficus benghalensis
India banjaniipuu (Ficus benghalensis) on üks maailma tähelepanuväärsemaid puid, mis pärineb India subkontinendilt. Tuntud oma õhujuurte poolest, mis ulatuvad maani ja muutuvad teisesteks tüvedeks – looduses võib puu katta terveid aakreid. Toataimena kasvatatakse seda kompaktses „Audrey" vormis, mida armastatakse suurte sametiste tumeroheliste lehtede pärast ning seetõttu, et see on viiuliviigipuust palju andestavam.
Nuttav viigipuu
Ficus benjamina
Nuttav viigipuu on elegantne troopilne puu, mis on pärit Kagu-Aasiast ja Austraaliast ning mida hinnatakse selle graatsiliselt ripuvate okste ja läikivate tumeroheliste lehtede tõttu. Looduses võib see kasvada kuni 15 meetri kõrguseks, kuid toataimeina jääb tavaliselt 1–3 meetri vahele. See on Tai pealinna Bangkoki ametlik puu. Tuntud oma tundlikkuse poolest keskkonna muutuste suhtes – ümberpaigutamisel võib lehed kaotada, kuid taastub hästi järjepideva hoolduse korral. Suurepärane õhupuhastaja, mis eemaldab tõhusalt formaldehüüdi ja teisi saasteaineid sisetingimustest.
Bensoe-viigipuu
Ficus benjamina 'Variegata'
Kirju bensoe-viigipuu on Ficus benjamina dekoratiivne kultivar, mis on tuntud oma roheliste lehtede poolest, millel on kreemikasvalged laigud ja servad. Lõuna- ja Kagu-Aasiast ning Austraaliast pärit keskmise suurusega puu, mida kasutatakse laialdaselt toataimena tänu oma elegantsele kujule ja kergelt rippuvatele okstele.
Binnendijki viigipuu 'Alii'
Ficus binnendijkii
Binnendijki viigipuu 'Alii' (Ficus binnendijkii) on Kagu-Aasiast pärinev elegantne igihaljas ilupuu mooruseliste (Moraceae) sugukonnast. Teda iseloomustavad pikad, kitsad ja nahkjad pajulehti meenutavad lehed, mis ripuvad peentel painduvatel okstel. Taim kasvab aeglaselt ja võib siseruumides ulatuda kuni 300 cm kõrguseni, laiusega umbes 150 cm. Tänu oma püstisele ja saledale kasvule on see populaarne soolotaimeks toanurkadesse ning on keskkonnatingimuste kõikumise suhtes vastupidavam kui teised viigipuuliigid.
Harilik viigipuu
Ficus carica
Harilik viigipuu (Ficus carica) on üks maailma vanimaid kultuurseid puuvilja puid, mis pärineb Vahemere piirkonnast ja Lääne-Aasiast. See lehtpuu, mis talub hästi põuda, kannab magusaid viigivilju, mida hinnatakse nii toiduvalmistamises kui ka rahvameditsiinis. Sügavalt lõhestunud lehed ja keerdunud hall tüvi lisavad puule dekoratiivset ilu läbi kõigi aastaaegade.
Aafrika viigipuu
Ficus cyathistipula
Ficus cyathistipula, tuntud ka kui Aafrika viigipuu, on tugev igihaljaste lehtedega puu, mis pärineb Kesk- ja Lääne-Aafrika troopilisest metsast. Teda iseloomustavad suured, nahkjad, sügavläikivad tumerohelised lehed tüüpilise pöördobovaatse kujuga. See on üks vastupidavamaid Ficus'e liike toakasvatuseks, taludes niiskuse- ja valgustingimuste kõikumisi paremini kui Ficus benjamina. Lehtede aluses paiknevad püsivad tassilaadsed ristlehekesed annavad taimele ka tema teadusliku nime.
Kummitaim
Ficus elastica
Vastupidav troopikataim, mis pärineb Kagu-Aasiast ning on tuntud oma suurte, läikivate ja tumeroheliste lehtede poolest. Üks populaarsemaid toataimi tänu silmatorkavale välimusele ja lihtsale hooldusele. Siseruumides võib kasvada kuni 180–300 cm kõrguseks ning on suurepärane õhupuhastaja.
Kummi-viigipuu 'Abidjan'
Ficus elastica 'Abidjan'
Ficus elastica 'Abidjan' on tumedate lehtedega kummi-viigipuu sort, mis kuulub mooruseliste (Moraceae) sugukonda. Selle lehed on laiad, paksud, läikivad ja nahkjad, sügava burgundiapunase tooniga, mis näib peaaegu mustana. Lehtedel on punakas keskrood ja veinipunane alakülg. Iga uus leht rullub lahti eredast punasest tupest, mis hiljem maha langeb. Mida rohkem valgust taim saab, seda lillakamaks muutub lehtede toon. Siseruumides kasvab see tavaliselt 1,2 kuni 3 meetri kõrguseks ja 60 kuni 90 cm laiuseks ning seda saab kompaktse vormi hoidmiseks kärpida. Troopilises kliimas kasvab see liik suureks puuks. Tegemist on lihtsa toataimega, mis sobib hästi algajatele. Piimjas mahl on allaneelamisel mürgine ja ärritab nahka.
Kummi-viigipuu 'Belize'
Ficus elastica 'Belize'
Kummi-viigipuu 'Belize' (Ficus elastica 'Belize') on kummi-viigipuu kirjulehine kultivar, mida müüakse ka nimede 'Ruby' või 'Red Ruby' all. Selle suured, paksud ja läikivad lehed on segu rohelisest, kreemikast, roosast ja punasest. Noored lehed tärkavad roosast tupest ja on kõige kirevamad; aja jooksul muutub roosa toon mahedamaks, kuid punakaslilla värvus säilib leherootsudel, keskrool ja noortel vartel. Siseruumides kasvab see püstise puuna 1,2–3 meetri kõrguseks. Taime piimjas mahl ärritab nahka ja on allaneelamisel mürgine.
Kummi-viigipuu 'Shivereana'
Ficus elastica 'Shivereana'
Kummi-viigipuu 'Shivereana' (Ficus elastica 'Shivereana') on kummi-viigipuu kirju lehestikuga kultivar, mida müüakse ka nime all 'Moonshine'. Selle suured, paksud ja läikivad lehed on marmorja mustriga, kus segunevad kreemikasvalge, laimiroheline ja tumeroheline – kahte ühesugust lehte ei leidu. Noored lehed tärkavad tupest ja võivad enne lõpliku värvuse saavutamist olla roosaka tooniga. Liik on pärit Aasiast, ulatudes Himaalajast Malaisia, Sumatra ja Jaavani. Siseruumides kasvab see püstise tüvega ja võib ulatuda kuni 2 meetri kõrguseni, kuid talub hästi kärpimist. Nagu kõigil kummi-viigipuudel, on ka sellel kleepuv piimjas mahl, mis ärritab nahka ja on allaneelamisel mürgine.
Kummi-viigipuu 'Tineke'
Ficus elastica 'Tineke'
'Tineke' on kummi-viigipuu (Ficus elastica 'Tineke') kirjulehine kultivar, mis kuulub mooruseliste (Moraceae) sugukonda. Selle suured, ovaalsed ja läikivad lehed moodustavad mosaiigi tumerohelisest, helerohelisest ning kreemikatest kuni roosakatest servadest, muutes selle üheks populaarseimaks kirjulehiseks viigipuuks sisekujunduses. Looduses võib emaliik kasvada kümnete meetrite kõrguseks, kuid potitaimena jääb 'Tineke' tavaliselt 1,5–3 meetri vahele. Nagu teisedki viigipuud, eritab see lõikamisel või vigastamisel piimjat lateksit, mis on kergelt mürgine ning võib ärritada inimeste ja loomade nahka, silmi ja limaskesti. Kuna kirjutele aladele jääb vähem klorofülli, vajab see erksate värvide säilitamiseks ja täisroheliste lehtede tekke vältimiseks rohkem valgust kui tavaline kummi-viigipuu.
Pikalehine viigipuu
Ficus longifolia
Pikalehine viigipuu (Ficus longifolia), mida toataimede kaubanduses tuntakse sageli kitsalehise viigipuu või 'Alii' nime all, on troopiline igihaljas viigipuu mooruseliste (Moraceae) sugukonnast. Pärinedes Aafrika ja Aasia troopilistest piirkondadest, kasvatatakse seda peaaegu eranditult dekoratiivse toapuuna. Taim on hinnatud oma sihvakate, läikivate ja süstjate lehtede poolest, mis annavad talle graatsilise, rippuva silueti, eristades teda laialehisematest sugulastest. Nagu teisedki viigipuud, peidab ta oma tillukesed õied suletud õisikusse (fikoonium), mistõttu ei ole õitsemine tema peamine väärtus – staariks on lehestik. Siseruumides saab teda kujundada väikeseks puuks või punutud tüvega vormiks, ulatudes aastatega potis kuni 3 meetri kõrguseni.
Suurelehine viigipuu
Ficus lutea
Ficus lutea, tuntud ka kui suurelehine viigipuu või Aafrika viigipuu, on majesteetlik viigipuu, mis on pärit troopilisest ja lõunapoolsest Aafrikast. Seda eristavad erakordselt suured, läikivad lehed silmatorkava kollase soonestusega, mille pikkus ulatub 13–43 cm-ni. Looduskeskkonnas võib puu kasvada kuni 25 meetri kõrguseks, krooniga, mis ulatub 30–45 meetri laiusele. Moraceae sugukonda kuuluv taim võib looduses käituda kägistava viigipuuna.
Viiulileheline viigipuu
Ficus lyrata
Viiulileheline viigipuu on silmapaistev troopilinen taim, mis pärineb Lääne-Aafrika vihmametsadest ning mida hinnatakse suurte, viiuli kujuliste läikivate roheliste lehtede pärast. Sellest on saanud üks populaarsemaid toataimi oma dramaatilise arhitektuurse välimuse tõttu. Looduses võib see kasvada kuni 12 meetri kõrguseks, siseruumides ulatub see tavaliselt 1,8–3 meetrini. Tuntud oma teatava kapriissuse poolest, kuid kannatliku hooldusega premeerib ta omanikku peen ilu kohta lugupidava lopsaka lehestikuga.
Alii-viigipuu
Ficus maclellandii
Maclellandii viigipuu (Ficus maclellandii), tuntud ka kui Alii-viigipuu või banaanilehine viigipuu, on igihaljas puu viigipuuliste sugukonnast, mis pärineb Kagu-Aasiast, Indiast ja Lõuna-Hiinast. Selle pikad, kitsad ja läikivad lehed meenutavad banaanipuu lehti ning annavad sordile 'Alii' elegantse ja sihvaka välimuse. Potitaimena kasvatatuna moodustab see tiheda ja püstise võra ning kohaneb pärast juurdumist hästi koduste tingimustega.
Moreton Bay viigipuu
Ficus macrophylla
Ficus macrophylla, tuntud kui Moreton Bay viigipuu või Austraalia banjaanipuu, on majestiitlik suur igihaljaspuu, mis pärineb Ida-Austraaliast. Moraceae sugukonda kuuluv puu võib looduses kasvada üle 60 meetri kõrguseks, omades dramaatilisi õhujuuri ja laiuvat võrat, mis võib katta mitmele jalgpalliväljakule vastava ala. Seda istutatakse laialdaselt troopiliste ja subtroopiliste linnade parkidesse, avalikesse aedadesse ja puiesteele üle maailma. Toataimenapüütuna kasvab see konteinerites aeglaselt ning toimib silmatorkava arhitektuurilise keskmena.
Hiina banjaan
Ficus microcarpa
Ficus microcarpa, mida tuntakse laialdaselt hiina banjaani või india loorber-fikusena, on suur igihaljaste lehtedega viigipuu, mis pärineb Lõuna- ja Kagu-Aasiast ning Austraaliast. Tuntud oma läikivate tumeroheliste lehtede, iseloomulike õhujuurte ja võimsa võrastiku moodustamise võime poolest, on see sooja kliimaga piirkondades laialt levinud tänavapuu ning üks enimkasutatavaid bonsai-liike kogu maailmas. Teda aetakse sageli segi Ficus retusa'ga, kuid Ficus microcarpa on praegu kehtiv teaduslik nimetus.
Natali viigipuu
Ficus natalensis
Ficus natalensis, üldtuntud kui Natali viigipuu, on mooruseliste (Moraceae) sugukonda kuuluv igihaljas puu, mis pärineb Ida- ja Lõuna-Aafrikast, ulatudes Lõuna-Aafrika Vabariigi kirdosast kuni Uganda ja Keeniateni. Looduses võib see kasvada 10–30 meetri kõrguseks, moodustades laia võra ja kägistajaviigipuudele iseloomulikke õhujuuri. Selle lehed on elliptilised, läikivad ja nahkjad ning puu kannab väikeseid punakaid või kollakaid viigimarju. Tänu oma jõulisele kasvule, kiiresti jämenevale tüvele ning heale taluvusele pügamise ja traatimise suhtes, on see saanud üheks populaarseimaks liigiks bonsai-kasvatuses, samuti kasvatatakse seda vähenõudliku toataimena.
Himaalaja viigipuu
Ficus palmata
Ficus palmata, tuntud kui Himaalaja viigipuu või Punjabi viigipuu, on vastupidav heitlehine viigipuuliik, mis pärineb Lääne-Himaalaja kuivadelt ja kivistelt nõlvadelt, ulatudes Pakistanist ja Põhja-Indiast kuni Afganistani ja Araabia poolsaareni. Erinevalt harilikust viigipuust (Ficus carica) kasvab see metsik liik hästi vaeses ja hästi vett läbilaskvas pinnases täispäikese käes, kandes väikeseid ja magusaid vilju, mida kohalikud kogukonnad tarbivad värskelt või kuivatatult.
Kalju-viigipuu
Ficus petiolaris
Ficus petiolaris ehk kalju-viigipuu on heitlehine viigipuuliik, mis pärineb Mehhiko kiltmaadelt, kanjonitest ja kaljuseintelt. Looduses kasvab see 6–10 meetri kõrguseks, kusjuures selle juured kinnituvad paljale kaljule ja paisuvad silmapaistvaks kaudeksiks. Kultuurtaimena hinnatakse seda südajate lehtede ja roosade leheroodude tõttu ning see on väga populaarne bonsai- ja potitaimena.
Roomav viigipuu
Ficus pumila
Ficus pumila on jõuline, kiirekasvuline igihaljas liaanliik, mis pärineb Ida-Aasiast. Tuntud oma oskuse poolest klammerduda seintele ja pindadele õhujuurikate abil, moodustab see mitmekülgne taim väikeste südamekujuliste lehtedega lopsakas rohelise vaiba. Toas sobib ta elegantse rippuva või roniva toataimena, välitingimustes aga suurepärase maapealse kattena või seinaironijana parasvöötme ja troopilises kliimas.
Pühapuu-viigipuu
Ficus religiosa
India poolsaarelt ja Indohiinast pärinev pühapuu-viigipuu (Ficus religiosa) on suur pooligihaljas viigipuu mooruseliste (Moraceae) sugukonnast. Looduses areneb tal lai ja haruline võra ning iseloomulikud südajad, pika ja terava tipuga lehed, mis värisevad ka kõige õrnema tuulekäes – omadus, mida on ülistatud budistlikus ja hinduistlikus kirjanduses. Bonsaina või potitaimena kasvatatuna püsib see kompaktsena, säilitades oma ikoonilise tilgatipuga lehestiku.
Ženšennifikus
Ficus retusa
Ficus retusa, tuntud ka kui ženšennifikus või banjanviigipuu, on troopilise kliimaga puuliik, mis pärineb Kagu-Aasiast (Maleesiast). Seda kasvatatakse laialdaselt bonsaina tänu iseloomulikele paisunud õhujuurtele, skulptuurilisele tüvele ning väikestele, läikivatele ja ovaalsete lehtedele. Seda peetakse maailma vastupidavamaks ja algajatele sobivaimate siseruumide bonsailiikide hulka.
Roostes viigipuu
Ficus rubiginosa
Ficus rubiginosa on igihaljas viigipuu, mis on pärit Ida-Austraaliast. Sellel on läikivad ovaalsed tumerohelised lehed, mille alaküljel on roostekarva karvakesed, ja väikesed ümarad viigimarjad, mis valmivad kollasest punaseks. Looduses võib see kasvada suureks puuks, millel on tugijuured, samas toas ja bonsaina püsib see kompaktne ja andestav.
Leidke täiuslik taim
Meie taimejuhend aitab teil leida ideaalseid liike vastavalt teie kogemusele ja aastaajale.
Sirvi Raskusastme, Aastaaja ja Muu Järgi
Kasuta allolevaid filtreid, et kitsendada seda kataloogi hoolduse raskusastme, aastaaja, keskkonna järgi või otsi otse nime järgi. Iga filter viib sinu kasvutingimustele kohandatud loendini.