159 Raske Lemmikloomadele ohutu | 2026 juhend - Lehekülg 3
Leidke 159 raske lemmikloomadele ohutu. Täielik juhend teie aeda.
159 Lemmikloomadele ohutu raske tasemega
Kuvatakse 73–108 / 159
Hiid-grammatofüll
Grammatophyllum speciosum
Grammatophyllum speciosum on maailma suurim orhideeliik, epifüütne hiiglane, mis on pärit Kagu-Aasia vihmametsadest. See moodustab massiivseid pilliroolaadsete pseudomugulate kogumeid, mis võivad ulatuda üle 2,5 meetri pikkuseks, kusjuures kobarad kaaluvad looduses mitusada kilogrammi. Selle silmatorkavad kollased õied, mis on märgistatud kastanpruunide laikudega, ilmuvad tihedates, kaarduvates kobarates, muutes selle hinnatud eksemplariks botaanikaaedades ja tõsiste orhideekollektsionääride seas.
Tšiili gunnera
Gunnera tinctoria
Gunnera tinctoria, tuntud ka kui Tšiili rabarber või nalca, on hiiglaslik rohtne püsik, mis pärineb Kesk-Tšiili ja Lõuna-Argentiina jahedatest ja niisketest metsadest. Seal on kohalikud juba ammu korjanud selle hapukaid leheroitse rabarberilaadse köögiviljana. Moodustades tohutuid, sügavalt hõlmisi lehti, mille läbimõõt võib ulatuda üle meetri, kasvatab taim suvel tiheda käbikujulise õisiku, millele järgnevad väikesed oranžikaspunased viljad. Väljaspool oma looduslikku levilat on see aga muutunud tõsiseks invasiivseks umbrohuks Iirimaa, Suurbritannia, Uus-Meremaa ja Assooride märgaladel ning rannikualadel. Seal moodustab ta tihedaid kolooniaid, mis tõrjuvad välja kohaliku taimestiku ja ummistavad veeteid – enne nendes piirkondades istutamist kontrollige kohalikke eeskirju.
Aasia puusõnajalg
Gymnosphaera podophylla
Gymnosphaera podophylla, tuntud ka kui Alsophila podophylla või Cyathea podophylla, on tüve moodustav puusõnajalg, mis on pärit Kagu-Aasiast, Lõuna-Hiinast, Taiwanist, Jaapanist ja Ryūkyū saartelt. Ta kasvab varjulistes metsaalustes, ojade ääres ja kuristikes kõrgustel 600–1000 m. See kääbuspuusõnajalg arendab välja omapärase tüve, mida ehivad käsnjas-tüükjad, tumepunaselt läikivad vanade leherootsude alused, ning atraktiivsed kahekordse sulgjate lehed, ulatudes kuni 1,8 m kõrguseni.
punapuravik
Hortiboletus rubellus
Hortiboletus rubellus, tuntud kui punapuravik, on puravikuliste sugukonda kuuluv söögiseen. Seda iseloomustab sügavpunane kuni veinipunane kübar, mis on noorelt sametine. Torukesed on kollased ja muutuvad muljumisel siniseks. Jalg on tavaliselt kollane, punaste viirgude või täppidega. Kasvab lehtmetsades, parkides ja aedades, moodustades mükoriisat sageli tammede, pärnade või valgepöökidega.
pruun narmik
Hydnellum ferrugineum
Hydnellum ferrugineum, tuntud kui pruun narmik, on põnev maapinnal kasvav seen, mis moodustab mändidega mükoriisat. Seda iseloomustab sitke, korgitaoline tekstuur ja sügavpunased vedelikupiisad, mis erituvad sageli seene ülapinnalt aktiivse kasvu ajal. Seene alaküljel on eoslehekeste asemel narmad, mis on sellele perekonnale tüüpiline. Seen ei ole söödav oma äärmiselt mõru maitse ja puitunud tekstuuri tõttu, kuid see on kõrgelt hinnatud villa värvimisel, andes kauneid beeže kuni pruune toone.
Kausjas vesikerak
Hydropisphaera peziza
Hydropisphaera peziza on kottseente liik, mida iseloomustavad tillukesed tassi- või kausikujulised viljakehad (periteetsiumid), mis on tavaliselt kahvatukollast kuni oranži värvi. Nad kasvavad tavaliselt laguneval puidul või teistel seentel, eelistades parasvöötme ja troopiliste metsade äärmiselt niiskeid ning varjulisi keskkondi.
Terav koonusemampel
Hygrocybe acutoconica
Hygrocybe acutoconica, tuntud ka kui terav koonusemampel, on silmapaistev seen, mida iseloomustab erekollane kuni oranžkollane kooniline kübar. Kübar on niiskena sageli limane või kleepuv ning säilitab oma terava kuju ka valmides. Tavaliselt leidub seda looduslikel rohumaadel, luidetel ja metsaservadel. Seeneliigina ei ole tal lehestikku ega õisi, vaid ta toodab paljunemiseks spoore.
harilik hallsamblik
Hypogymnia physodes
Harilik hallsamblik (Hypogymnia physodes) on üks Eesti tavalisemaid lehtsamblikke. Sellel on lehtjas tallus, mida iseloomustavad selle otstest kergelt ülespoole rullunud ja põisjalt paisunud hõlmad. Ülapool on hallikas kuni valkjashall, alumine pool aga must ja ilma kinnitusniitideta (ritsiinideta). Tegemist on väga vastupidava liigiga, mis on samas tundlik vääveldioksiidi saaste suhtes, toimides seetõttu õhu puhtuse bioindikaatorina.
Roostepruun süsik
Hypoxylon rubiginosum
Hypoxylon rubiginosum on saprotroofne kottseen, mis areneb peamiselt lehtpuude surnud puidul. Seda iseloomustavad õhukesed, lamedad ja eristatavad telliskivipunased või roostekarva stroomad, mis muutuvad vananedes mustaks. Tegemist ei ole taime, vaid seenega, mis mängib metsaökosüsteemides olulist rolli orgaanilise aine lagundamisel.
pruunikas sametpuravik
Imleria badia
Imleria badia, tuntud kui pruunikas sametpuravik, on Tšehhi Vabariigis üks populaarsemaid söödavaid seeni. Seda iseloomustab kastanpruun kübar, mis on niiskuse korral kergelt kleepuv, ja kollased poorid, mis muljumisel siniseks muutuvad. See kasvab peamiselt okasmetsades, moodustades mükoriisa kuuskede ja mändidega. Seda hinnatakse selle tugeva viljaliha ja suurepärase maitse tõttu.
Lilla-vaskkäpp
Ionopsis utricularioides
Ionopsis utricularioides on väike epifüütne orhidee, mis pärineb neotroopilisest piirkonnast, Floridast ja Kariibi mere saartest kuni Kesk- ja Lõuna-Ameerikani. See moodustab jäikadest lehtedest kompaktsed lehvikud ning kasvatab hargnevad ja kerged varred paljude väikeste valgete kuni lillakate õitega, millest igaühel on lai sooniline huul.
Harilik lakkleht
Laccaria laccata
Harilik lakkleht (Laccaria laccata) on äärmiselt varieeruv seen, mis on laialt levinud erinevates metsatüüpides. Selle välimus on väga muutlik sõltuvalt niiskustasemest (hügrofaansus), mistõttu aetakse seda sageli segamini teiste väikeste pruunide seentega. See moodustab olulise mükoriisa-sümbioosi nii leht- kui ka okaspuude juurtega, aidates puul toitaineid omastada.
Kuuseriisikas
Lactarius deterrimus
Lactarius deterrimus, üldtuntud kui kuuseriisikas, on seeneliik, mis moodustab sümbiootilise mükoriisa suhte kuuskedega. Seda iseloomustab oranž kübar, millele tekivad vananedes või vigastuste korral rohekad plekid. Lõikamisel eritab seen oranži piimmahla, mis muutub mõne minuti pärast veinipunaseks. See on Euroopas populaarne söögiseen, kuigi sellel on võrreldes porgandriisikaga veidi mõrkjas järelmaitse.
Brown Birch-bolete
Leccinum scabrum
Kasepuravik (Leccinum scabrum) on laialt levinud ja hinnatud söögiseen, mis kuulub puravikuliste sugukonda. Sellel on hallikaspruun kuni tumepruun kübar, mis on katsudes veidi kleepuv, ning iseloomulik valge jalg, mis on kaetud tumedate soomustega. Seen kasvab sümbioosis kaskedega, moodustades nendega mükoriisat.
Paradiisipähkel
Lecythis pisonis
Lecythis pisonis, mida tuntakse üldiselt paradiisipähkli või ahvipotina, on majestetlik troopilisel puu Lecythidaceae sugukonnast, mis on pärit Brasiilia Atlandi metsast ja Amazonase vihmametsast. Puu on kuulus oma iseloomulike urnikujuliste puuviljakaunade — nn „ahvipottide" — poolest, millest ahvid toidukõlblikud seemned kätte saavad. Metsatingimustes võib puu kasvada kuni 40 meetri kõrguseks. Selle seemned sarnanevad Brasiilia pähklitega, kuid on pehmema, kreemjama tekstuuri ja mahedama maitsega.
Lentinus crinitus
Lentinus crinitus
Lentinus crinitus on saprofüütne basidiomütseet, mida iseloomustab lehtrikujuline kübar, mis on kaetud jäikade karvade (harjastega) ja allajooksvate lamellidega. Seda leidub tavaliselt troopilistes ja subtroopilistes piirkondades surnud puitu lagundamas. Kuigi seda ei tarbita laialdaselt toiduks selle nahkja tekstuuri tõttu, on sellel suur ökoloogiline tähtsus ja biotehnoloogiline potentsiaal.
Alpi jäneskäpp
Leontopodium nivale
Alpi jäneskäpp (Leontopodium nivale) on korvitsaliste sugukonda kuuluv mitmeaastane alpitaim, mis pärineb Euroopa kõrgetest mäestikest — Alpidest, Karpaatidest, Püreneedest, Balkanilt ja Apenniinidest —, kus ta kasvab lubjakivikaljudel ja rusukalletel 1800–3400 m kõrgusel. Õievarred on 3–20 cm kõrged (kultuuris kuni 40 cm) ja kannavad väikeseid kollaseid õisi, mis on koondunud 5–6-harulise tähe kujuliseks ning ümbritsetud valgete kõrglehtedega. Taim on tihedalt kaetud peente karvadega, mis kaitsevad teda külma, kuivuse ja intensiivse ultraviolettkiirguse eest kõrgmäestikus. Rumeenias on see liik seadusega kaitstud alates 1933. aastast ja kuulutatud loodusmälestiseks.
Loorber-hõbepuu
Leucadendron laureolum
Leucadendron laureolum, tuntud kui loorber-hõbepuu, on vastupidav igihaljas põõsas, mis pärineb Lõuna-Aafrika edelaosa fynbos-tüüpi taimestikust. Ühe puitunud tüvega taim kasvab 1–2 meetri kõrguseks ning sellel on erkkollased-rohelised õisikud, mille moodustavad talvekuudel eredalt värvuvad kõrglehed. Isas- ja emasvaimed on eristatavad: isastaimed on kompaktsed ja kuldse tooniga, emastaimed aga hõredamad ja rohelisemad, kasvatades puitunud tulekindlad seemnekäbid. See kohastumus võimaldab taimel üle elada elupaigale omaseid maastikupõlenguid, vabastades pärast põlengut talletatud seemned maastiku taastamiseks.
Eluskivid
Lithops pseudotruncatella
Lithops pseudotruncatella on kivilehelilleliste (Aizoaceae) sugukonda kuuluv sukulent, mis pärineb Namiibia ja Lõuna-Aafrika Vabariigi kuivadelt ja kivistelt aladelt. Taim kuulub nn „eluskivide” rühma – selle kaks paksenenud, alusel kokku kasvanud lehte imiteerivad ümbritsevate kivide värvi ja tekstuuri, mis on taimtoiduliste eest kaitsev kamuflaaž. Igal aastal, pärast puhkeperioodi, kuivab vana lehepaar ja selle „imeb endasse” uus lehepaar, mis kasvab nende vahelt välja – seda protsessi nimetatakse kestumiseks. Sügisel ilmub lehtede vahelt üksik karikakrataoline kollane või valge õis. Taim kasvab väga aeglaselt, ulatudes vaid 2–5 cm kõrguseni ja moodustades aja jooksul väikeseid rühmi.
Elavad kivid
Lithops species
Litopsid, tuntud kui elavad kivid, on põnevad sukulendid, mis pärinevad Lõuna-Aafrikast ja on evolutsiooni käigus arenenud kividele ja kruusale sarnanema. See loomulik kamuflaaž kaitseb neid röövloomade eest nende kõrbeelupaigas. Iga taim koosneb kahest liitunud lehest, mille keskel on pragu, millest õied välja kasvavad.
Rohutirtsu orhidee
Lycaste locusta
Lycaste locusta, mida klassifitseeritakse ka kui Ida locusta või Sudamerlycaste locusta, on suur, jahedat kuni sooja kasvukeskkonda eelistav orhidee, mis on pärit Peruust. Seal kasvab ta litofüüdina päikeselistel lubjakivikallastel ja kivistel nõlvadel 2000–3000 meetri kõrgusel. Selle piklikud pseudomugulad toetavad 2–3 laia, volditud, elliptilis-lantsetjat lehte, mis ulatuvad kuni 80 cm pikkuseks. Kultiveerimisel õitseb see kevadel (looduses sügisel) rippuvate, vahajate, roheliste õitega, mis on kuni 11,5 cm laiad ja narmalise huulega, kandes selget õunalõhna.
Andi mustikas
Macleania rupestris
Andi mustikas (Macleania rupestris) on kanarbikuliste (Ericaceae) sugukonda kuuluv puitunud põõsas, mis pärineb Venezuela, Colombia, Ecuadori ja Põhja-Peruu pilvemetsadest ning andi nõmmedelt (páramo) 2000–4100 m kõrguselt. See kasvab epifüüdina puudel või otse paljanduvatel kaljudel, harudega, mis ulatuvad kuni 2,5 meetrini (ronitaimena vahel kuni 6 m). Lehed on väikesed, jäigad ja paksud, kohastunud toitainevaeste muldadega. Taim toodab torujaid purpurpunaseid õisi, mida tolmeldavad koolibrid, ning neile järgnevad ümarad söödavad marjad, mille viljaliha on magus ja mahlakas.
Suur sirmik
Macrolepiota procera
Macrolepiota procera, üldtuntud kui suur sirmik, on üks maitsvamaid ja hinnatumaid söögiseeni Eestis. Teda iseloomustab suur, laiuva kübaraga kuju, millel on selge kühm ja pruunid soomused, ning pikk sale jalg koos liikuva rõngaga. Looduslikult esineb teda metsaservadel, lagendikel ja parkides. Kodune kasvatamine on äärmiselt keeruline ja piirdub tavaliselt mütseeli istutamisega aeda.
Moriche Palm
Mauritia flexuosa
Moriche Palm (Mauritia flexuosa) on majesteetlik palm, mis pärineb Lõuna-Ameerikast, olles eriti arvukas Brasiilia Cerrado märgalade galeriimetsades (veredades) ja kogu Amazonase vesikonna ulatuses. Tuntud kui "Elupuu" oma erakordselt mitmekülgse kasulikkuse tõttu, võib see kasvada kuni 25 meetri kõrguseks ning kanda suuri, punakaspruune soomustatud vilju, mis on rikkad beetakaroteeni poolest. See on üks ökoloogiliselt ja kultuuriliselt olulisemaid palme Lõuna-Ameerikas.
Roosivinamari
Medinilla magnifica
Medinilla magnifica on vapustav troopilise epifüütse põõsa liik, mis pärineb Filipiinidelt. Tuntud oma dramaatiliste kaskaadina rippuvate roosade õisikute poolest, mida ümbritsevad suured roosad katvlehed. See on üks kaunimaid õitsevaid toataimi. Paksud, nahkjad tumerohelised lehed silmatorkavate soontega lisavad taime dekoratiivset väärtust ka väljaspool õitsemisperioodi.
Täpiline puidutümps
Melanoleuca verrucipes
Melanoleuca verrucipes, tuntud ka kui täpiline puidutümps, on omapärane seen, mida iseloomustab valge kübar ja tumedate soomuste või terakestega kaetud jalg. Tavaliselt kasvab see aedades, parkides ja kompostirikastes kohtades. Erinevalt paljudest teistest puidutümpsu liikidest muudab jala tekstuur selle mükoloogidele kergesti tuvastatavaks.
Kannusorchidee
Miltoniopsis phalaenopsis
Miltoniopsis phalaenopsis, tuntud ka kui kannusorchidee, on jahedas kliimas kasvav epiüütne orchidee, mis on pärit Colombia Andide pilvistest metsadest. Selle suured, lamedad õied meenutavad aialille-kannukesi ning esinevad valgetes, kollastes, roosades, punastes ja lillades toonides iseloomulike jooksva vee mustritega. Teda peetakse üheks kauneimaks kultuuris kasvatatavaks orchideeks, kuid ta nõuab jahedaid temperatuure ja kõrget õhuniiskust.
Portselan-ebatatik
Mucidula mucida
Mucidula mucida, üldtuntud kui portselan-ebatatik, on silmapaistev valge seen, mis kasvab peamiselt surnud pöögi puidul. Seda iseloomustab läbikumav, limane kübar, mis kumab vastu valgust. Kuigi see on pärast lima mahapesemist tehniliselt söödav, väärtustatakse seda peamiselt selle ebamaiselt kauni välimuse ja metsa lagunemisprotsessides mängitava rolli tõttu.
mütsik
Mycena galericulata
Mycena galericulata, eestikeelse nimega mütsik (või vooljas mütsik), on tavaline mütsikuliste sugukonda kuuluv lehikseen. Seda iseloomustab koonusjas kuni kellukjas radiaalselt vagudega kübar ning tüüpiliselt sitke ja õõnes jalg. Kasvab tavaliselt kimpudena lehtpuude, eriti tammede ja pöögi mädaneval puidul. Seene värvus varieerub sõltuvalt niiskusest hallikaspruunist valkjani.
India lootus
Nelumbo nucifera
India lootus on ikooniline Aasiast pärinev mitmeaastane veetaim, mida kasvatatakse tiikides ja basseinides tema suurte lõhnavate õite (läbimõõt 20–30 cm) ning suurte ümarate vetthülgavate lehtede tõttu. Taim on külmakindel kuni USDA tsoonini 4, eeldusel et risoomid vee all ei külmu; talveks jääb taim puhkeolekusse (suvehaljas), tärgates kevadel uue hooga. Budismis ja hinduismis pühaks peetav taim sümboliseerib võimet puhkeda puhtalt õide hoolimata mudasest keskkonnast.
Uus-Kaledoonia kannuhein
Nepenthes vieillardii
Nepenthes vieillardii ehk Uus-Kaledoonia kannuhein on lihasööja ronipõõsas, mis on endeemne Vaikse ookeani edelaosas asuval Uus-Kaledoonia saarel – see on mis tahes kannuheina liigi kõige idapoolsem levila. See kasvab võsastikes, kuivades metsades ja avatud aladel, rannikutasandikest kuni umbes 900 m kõrguseni, sageli vaestel ultramafiidsetel muldadel. Nagu kõik kannuheinad, moodustab see muundunud lehetipud, mis kujutavad endast vedelikuga täidetud lõkse: alumised kannud on jässakad ja ovaalsed, sakiliste tiibadega, ülemised aga kitsamad ja lehtrikujulised, toonid varieeruvad kollakast punakani. Püütud putukad täiendavad kodumaise mulla kehva mineraalset toitumist. Tegemist on aeglaselt kasvava taimega, mida peetakse raskesti kasvatatavaks liigiks, vajades väga hea drenaažiga substraati ja püsivalt kõrget õhuniiskust.
karp-normandiina
Normandina pulchella
Normandina pulchella, tuntud ka kui karp-normandiina, on väike soomusjas samblik, mida iseloomustavad iseloomulikud karbi- või kõrvalesta-kujulised hõlmad. Tavaliselt on see kahvatult mereroheline kuni sinakashall ja sageli on selle servadel soreedid (asexualsed paljunemisstruktuurid). See kasvab epifüütiliselt samblastel puutüvedel või kividel niisketes, parasvöötme keskkondades.
Baueri tantsiva daami orhidee
Oncidium baueri
Oncidium baueri on epifüütne orhidee, mis pärineb Lõuna-Ameerikast ja on tuntud oma graatsiliste kollaste ning pruunide tantsiva-daami õite pärast, mis tuules õrnalt kõiguvad. Lindley kirjeldas seda liiki esmakordselt 1833. aastal ning see on orhideekollektsioonides üle maailma laialdaselt hinnatud usaldusväärse õitsemise ja elegantse vormi tõttu.
Mugul-maokeel
Ophioglossum crotalophoroides
Ophioglossum crotalophoroides on pisike primitiivne sõnajalgtaim (2–10 cm pikk), millel on üksainus munajas steriilne leht ja muguljas maa-alune osa (mitte tavaline silindriline risoom). See kasvatab pikliku viljaka eospea, mis meenutab lõgismao lõgistit, millest tuleneb ka liiginimi "crotalophoroides". Taim on efemeerne, ilmudes kevadel (eoste valmimine märtsist juunini põhjapoolkeral) ja hääbudes peagi pärast seda. Kasvab USA kaguosa häiritud muruplatsidel, avatud väljadel ja liivastel muldadel. Nagu kogu maokeeleliste (Ophioglossaceae) sugukond, sõltub see idanemisel ja arengul tihedalt mulla mükoriisaseentest, mis muudab selle kasvatamise väljaspool looduslikku elupaika peaaegu võimatuks.
Kärbseõis
Ophrys insectifera
Ophrys insectifera, rahvapäraselt kärbseõis, on Euroopa maismaaorchidee, mis on tuntud oma ainulaadse tolmeldamisstrateegia poolest. Taime õied on evolutsiooniliselt kohanenud jäljendama nii välimuse kui ka keemiliste signaalide kaudu teatud herilase- ja kärbseliikide emasloomaid, meelitades isasloomaid tegema pseudokopulatsiooni, mis tagab õietolmu ülekande. Tegemist on väikese taimega, millel on roosetina paiknevad basaallehed ja sale õisik.
Jumalakäpp
Orchis mascula
Orchis mascula on muguljas maapealne käpaline, mis pärineb Euroopast, Põhja-Aafrikast ja osast Aasiast. Kevadel kasvatab ta tihedaid lillasid kuni roosakaid õisikuid, mis tõusevad sageli tumelillade täppidega leheroseti kohale. Erinevalt toataimedena kasvatatavatest troopilistest orhideedest on see metsa- ja niiduliik, mis sõltub ellujäämiseks sümbiootilisest mullaseenest (mükoriisast), mistõttu on teda väljaspool looduslikku elupaika äärmiselt raske kasvatada. Paljudes Euroopa riikides, sealhulgas Eestis, on see kaitsealune looduslik lill ning seda ei tohi kunagi loodusest eemaldada.
Raske hooldusega Lemmikloomadele ohutu
Meie 159 raske lemmikloomadele ohutu valik ühendab selle kategooria omadused spetsiifiliste hooldusvajadusega. Väljakutset otsivatele entusiastidele.
Miks valida Raske Lemmikloomadele ohutu?
lemmikloomadele ohutu ilu ja raske raskusastme kombineerimine võimaldab seda kategooriat nautida ja arendada samal ajal oma aiandusoskusi. Iga taim on valitud, et pakkuda kategooria parimaid omadusi teie otsitud hoolduse tasemel.