153 Raske Lemmikloomadele ohutu | 2026 juhend - Lehekülg 4
Leidke 153 raske lemmikloomadele ohutu. Täielik juhend teie aeda.
153 Lemmikloomadele ohutu raske tasemega
Kuvatakse 109–144 / 153
Karvane koothein
Parapholis strigosa
Karvane koothein (Parapholis strigosa) on kõrreliste (Poaceae) sugukonda kuuluv üheaastane taim, mis pärineb Euroopa Atlandi ookeani ja Vahemere rannikualadelt ning Liibüast. See on soolalembene (halofüüt) taim, mis kasvab rannikuäärsetel soolakutel, loodetest mõjutatud pinnasel ning häiritud avatud maapindadel. Madalakasvuline, tavaliselt 10–30 cm kõrgune puhmikuline kõrreline, mis õitseb suvel väikeste, silmatorkamatute roheliste õisikutega. Väljaspool Euroopat on see sissetoodud liigina levinud ka Californias, Briti Columbias, Tšiilis, Austraalias ja Uus-Meremaal.
Haisväänel
Parkia speciosa
Parkia speciosa ehk haisväänel on suur troopiline puu liblikõieliste (Fabaceae) sugukonnast, mis pärineb Kagu-Aasia madaliku vihmametsadest. Täiskasvanuna võib see kasvada kuni 40 meetri kõrguseks ja toodab pikki kaunu, mis sisaldavad iseloomuliku väävlihõnguga rohelisi seemneid, mis on Malaisia, Indoneesia ja Tai köögis kõrgelt hinnatud.
Brasiilia tseasalpiinia
Paubrasilia echinata
Brasiilia tseasalpiinia (Paubrasilia echinata) on keskmise kuni suure kasvuga puu, mis pärineb Brasiilia Atlandi ranniku metsast (Mata Atlântica). See kuulub liblikõieliste (Fabaceae) sugukonda ja monotüüpsesse perekonda Paubrasilia. Puu võib kasvada 10–20 meetri kõrguseks, sellel on sirge, ogadega kaetud tüvi ning hallikas koor, mis koorub plaatidena, paljastades punaka lülipuidu, mille järgi Brasiilia riik oma nime sai. Lehed on kahelisulgjad ning lai ja poolheitmeline võra toodab kevadel ja suvel kollaseid, punase keskmise kroonlehega lõhnavaid õisi. See on Brasiilia rahvuspuu, mis kuulutati ametlikult sümboliks 1978. aastal, ning on tänapäeval ajaloolise üleraiumise tõttu kriitiliselt ohustatud liik.
Kirveoskaktus
Pelecyphora
Pelecyphora on väikeste, aeglaselt kasvavate Mehhiko kaktuste perekond sugukonnast Cactaceae, mida kollektsionäärid üle maailma hindavad. Perekonda iseloomustavad omapärased lamedad tuberklid, mis meenutavad kirveteri või kiilusse. Tuntuim liik P. aselliformis (peyotillo) on pärit Mehhiko San Luis Potosí osariigist ning õitseb kevadel ja suvel violetpunaste õitega. Nii P. aselliformis kui ka P. strobiliformis on kantud CITES-i I lisasse, mis muudab rahvusvahelise kaubanduse rangelt reguleerituks.
kilpsamblik
Peltigera
Kilpsamblik (Peltigera) on umbes 100 liigist koosnev lehtsamblike perekond. Neid iseloomustavad suured lehtjad tallused, mille alumine külg on sageli viltjas või karvane. Need samblikud moodustavad sümbiootilise suhte seene ja tsüanobakteri (tavaliselt Nostoc) vahel, mis võimaldab neil siduda õhulämmastikku, muutes nad metsaökosüsteemi tervise jaoks asendamatuks.
Pruunpässik
Phellinidium ferrugineofuscum
Pruunpässik (Phellinidium ferrugineofuscum) on puitu lagundav torikseen, mida leidub peamiselt boreaalsetes ja parasvöötme metsades. Teda iseloomustavad liibuvad (resupinaatsed) viljakehad, millel on sametine tekstuur ja sügav roostepruun värvus. Tegemist on saprofüütse liigiga, millel on oluline roll okaspuuökosüsteemide toitainete ringluses, kasvades peaaegu eranditult langenud kuuse- ja männitüvedel.
Sabasuss
Phragmipedium caudatum
Phragmipedium caudatum on suur, lehvikukujuline maapealne või litofüütne käpaline, mis pärineb Mehhikost Peruu ja Boliiviani ulatuvatest pilvemetsadest. Looduses kasvab see niisketel sammaldunud nõlvadel ja kaljuseintel 800–2500 meetri kõrgusel merepinnast. Taim on kuulus oma erakordselt pikkade spiraalsete külgmiste kroonlehtede poolest, mis ripuvad allapoole ja võivad täiskasvanud isenditel ulatuda 60–90 sentimeetrini (mõnikord üle meetri), olles ühed pikimad õiestruktuurid taimeriigis. Kreemikad kuni kollakasrohelised õied on tumerohelise soonestikuga ning piki keerduvaid kroonlehti kumab purpurpunast tooni; õied avanevad järjestikku mitme nädala jooksul. Kollektsionääride poolt hinnatud juba viktoriaanlikust ajast saadik, on see siiani üks vaatemängulisemaid ja samas nõudlikumaid susskäpalisi, mida kodus kasvatada.
Läiktorik
Picipes badius
Picipes badius, varem tuntud kui Polyporus badius, on puidul kasvav seen, mida iseloomustab sile, läikiv ja kastanpruun kuni mustjaspruun kübar. Selle jalg on tüüpiliselt alusel must ja ekstsentriline. Teda leidub peamiselt lehtpuude surnud puidul. Kuigi seen ei ole mürgine, muutub selle tekstuur vananedes äärmiselt vintseks, muutes selle söögikõlbmatuks.
Caatinga sinine pilosocereus
Pilosocereus catingicola
Pilosocereus catingicola on sammaskaktus, mis on endeemiline Kirde-Brasiilia poolkuivale Caatinga biomile. Tuntud oma silmatorkavate sinakasvihaljaste varrede ja öiste valgest kuni roosakaks muutuvate õite poolest, võib ta looduses kasvada kuni 10 meetri kõrguseks. See on üks ikonilisemaid Brasiilia Caatinga kaktuseid, mis on suurepäraselt kohanenud põua ja tugeva päikesevalgusega.
Must mudariks
Placynthium nigrum
Must mudariks on koorikjas samblik, mis areneb lubjarikkal substraadil. Seda iseloomustab must või tumepruun teraline tallus, mis moodustab sageli rosette või laiu laike kaljupaljanditel.
Hiiglaslik Sarvesõnajalg
Platycerium superbum
Platycerium superbum, hiiglaslik sarvesõnajalg, on majesteetlik epiüütne sõnajalg, mis on pärit Austraalia subtroopilisest ja troopilistest idaosadest. Ta kasvab kinnitunult puutüvedele ja kividele, moodustades muljetavaldavaid sarve kujulisi viljakaid lehti, mis ulatuvad kuni 2 meetri pikkuseks, ning ümaraid kilpjas lehti, mille läbimõõt võib olla kuni 1 meeter. See on üks suurimaid ja muljetavaldavamaid sõnajalgasid maailmas.
Vööt-nabaseen
Pluteus longistriatus
Pluteus longistriatus, tuntud ka kui vööt-nabaseen, on väike ja õrn seen, mida iseloomustavad sügavad radiaalsed vaod kübara servas. Kübar on tavaliselt pruunikas kuni hallikaspruun, sageli tumedama keskosaga. Tegemist on saproobse seenega, mis tähendab, et ta saab toitaineid lagunevast puidust, eriti lehtpuu kändudelt ja metsaprahist.
Kuningprotea
Protea cynaroides
Protea cynaroides ehk kuningprotea on igihaljas põõsas, mis pärineb Lõuna-Aafrika Lääne- ja Lõuna-Kapimaa fynbosi piirkonnast. Seal kasvab ta toitainevaestel, hästi dreenitud liivastel muldadel Vahemere kliimas, mida iseloomustavad kuumad, kuivad suved ning jahedad ja niisked talved. Taimel on perekonna suurim õisik – karikakujuline õisik koosneb tihedalt pakitud siidjatest õitest, mida ümbritsevad suured jäigad kõrglehed. Nende värvus varieerub kreemikasvalgest sügavpunaseni, kusjuures kõige hinnatum on pehme hõberoosa vorm. Õite all on tugevad, nahkjad tumerohelised lehed, mis on kohastunud taluma põuda ja tuult. Aeglasekasvulise ja pikaealisena taastub ta pärast maastikupõlenguid jõuliselt puitunud maa-alusest juurestikust – see omadus on kesksel kohal tema staatuses Lõuna-Aafrika rahvuslillena.
Oleandrilehine protea
Protea neriifolia
Protea neriifolia, tuntud ka kui oleandrilehine protea, on majestiitlik igihaljas põõsas, mis on pärit Lõuna-Aafrikast. Taim on kuulus oma karikakujuliste õisikute poolest, mis koosnevad värvikirevates toonides katteõielehtedest, ulatudes õrnroosakast kuni kreemikani, ning lõppevad eriilmeliste sametiste mustade tippudega. Lehed on kitsad ja nahkjad, meenutades oleandri lehti, millest tuleneb ka taime liigiepiteet.
Pseudocolus fusiformis
Pseudocolus fusiformis
Pseudocolus fusiformis, üldtuntud kui kalmaar-sarvseen, on põnev saprofüütne seen. See tärkab valgest maa-alusest 'munast', moodustades 3–4 tipust ühendatud haruga struktuuri, mis küpsedes eralduvad ja meenutavad kombitsaid. Haarade sisekülg on kaetud haisva pruunikasrohelise gleebaga, mis meelitab ligi kärbseid eoste levitamiseks.
Pruun kiiverkäpp
Pterostylis pedunculata
Pterostylis pedunculata ehk pruun kiiverkäpp on väike maapealne orhidee, mis on endeemne Kagu-Austraalias. Maa-alusest mugulast kasvatab ta varrega lehtede roseti ja üheainsa kiivrikujulise õie, mis on alusel valge ja roheline ning kiivri ehk galea osas värvunud sügavpunakaspruuniks kuni kastanpruuniks. See on talvel kasvav ja kolooniaid moodustav metsade ja metsamaade orhidee, mis kasvab mõnikord isegi puusõnajalgade kiulistel tüvedel.
Söe-tuliliud
Pyronema omphalodes
Pyronema omphalodes, tuntud ka kui söe-tuliliud, on pürofiilne kottseen. See ilmub tavaliselt erkoranžide kuni lõheroosade padjakujuliste kogumikena hiljuti põlenud pinnasel või steriliseeritud substraatidel. Tegemist on pioneerliigiga, mis vohab tulekahju järgselt tekkinud aluselises ja toitainerikkas keskkonnas, ilmudes sageli vaid nädalaid pärast põlengut.
Tamm
Quercus
Quercus on umbes 500 tammeliigist koosnev perekond, mis on põhjapoolkeral laialt levinud — Euroopas, Aasias ja Ameerikas. Need majesteetlikud, aeglaselt kasvavad puud on maailma ökoloogiliselt olulisimate seas — üks täiskasvanud tamm suudab toita üle 500 putuka-, linnu- ja imetajaliigi. Tammed kannavad ikoonilisi tammetõrusid ning võivad elada sadu või isegi tuhandeid aastaid.
Madagaskari ränduripuu
Ravenala madagascariensis
Ravenala madagascariensis, tuntud kui ränduripuu, on silmapaistev igihaljas taim, mis pärineb Madagaskarilt. See on hinnatud oma hiiglaslike aerukujuliste lehtede poolest, mis avanevad dramaatilise lehvikuna, meenutades paabulinnu saba. Vaatamata oma ingliskeelsele nimele (Traveller's Palm) ei ole tegemist tõelise palmiga, vaid see on paradiisilinnulille ja banaani lähisugulane, kuuludes koldlilleliste (Strelitziaceae) sugukonda. Täiskasvanud isendid võivad kasvada 9–15 meetri kõrguseks ja on troopilises haljastuses ikoonilised.
Mangroovipuu
Rhizophora
Rhizophora on troopiliste mangroovipuude ja -põõsaste perekond sugukonnast Rhizophoraceae, mis on tuntud oma põimunud kaarjate tugijuurte poolest, mis kinnitavad nad liikuvasse ja vettinud rannikumudasse. Need igihaljad puud kasvavad troopika ja subtroopika loodete vööndites, taludes igapäevast üleujutust ja suurt soolsust ning moodustades tihedaid mangroovimetsi, mis kaitsevad rannikut erosiooni ja tormilainete eest.
Damaskt roos
Rosa × damascena
Damaskt roos (Rosa × damascena) on iidne hübriidpõõsas, mis on tõenäoliselt Rosa gallica ja Rosa moschata ristand. Seda on tuhandeid aastaid kasvatatud Lähis-Idas, Türgis, Bulgaarias ja Iraanis ning see on peamine väärtuslik roosiõli (rooside attar) ja roosivee allikas. Selle poolkaksik- kuni kaksikõied levitavad intensiivset magusat aroomi. Taim kasvab kuni 2 meetri kõrguseks, omab kaareduvaid ogaseid oksaradu ning heitlehiseid keskmiselt rohelisi lehti.
Põhja-Ameerika kanniktaim
Sarracenia
Sarraceniad on põnevad lihasööjad taimed, mis on pärit Põhja-Ameerikast. Nende iseloomulikud modifitseeritud lehed on kujundatud kannude või trompetite moodi, mida taimed kasutavad putukate meelitamiseks, püüdmiseks ja seedimiseks. Nende värvid ulatuvad erksast rohelisest sügava punaseni, sageli kontrastsete soontega, mis juhatavad saaklooma lõksu.
Kollane sarratseenia
Sarracenia flava
Sarracenia flava, tuntud kui kollane sarratseenia, on lihasööja püsik, mis pärineb USA kaguosa soodest ja niisketest männisavannidest Virginiast Florida ja Alabamani. Taim kasvatab kuni 90 cm kõrgusi sihvakaid kollakasrohelisi püünislehti, mille tipus on püstine katusetaoline kate. Kevadel, enne uute püünislehtede ilmumist, puhkevad pikkadel vartel silmapaistvad rippuvad kollased õied. Nagu teisedki sarratseeniad, meelitab, püüab ja seedib see taim putukaid, et kompenseerida toitainete puudust oma vaeses soises elupaigas.
Papagoi kannikannik
Sarracenia psittacina
Sarracenia psittacina, papagoi kannikannik, on põnev lihaööv taim, mis on pärit Ameerika Ühendriikide kaguosa Lahesoo piirkonnast. Selle ainulaadsed lõksud meenutavad papagoi nokka ning toimivad homaari-lõksu põhimõttel — saak satub sisse, järgides sissepoole suunatud karvakesi, kuid ei suuda sealt väljapääsu leida. Tegemist on ühe väikseima Sarracenia liigiga, mis nõuab erinõudlikku hooldust, sealhulgas destilleeritud vett ja happelist turbapinnas.
Punane sarratseenia
Sarracenia rubra
Sarracenia rubra on puhmikut moodustav lihasööja püsik, mis pärineb USA kaguosa happelistest ja toitainevaestest soodest ning nõlvadelt, ulatudes Floridast ja Alabamast läbi Georgia kuni Carolina rannikutasandikeni. Selle kitsad püstised kannud – tavaliselt alla 65 cm kõrged – meelitavad putukaid nektari ja magusa lõhnaga, püüdes nad seejärel lõksu allapoole suunatud karvakeste ja libeda vahaise siseseina abil. Kevadel kasvatab taim silmapaistvad kastanpruunid vihmavarjukujulised pikkade rippuvate kroonlehtedega õied, enne kui ilmuvad suvised kõrgemad kannud. Kuna taim on arenenud mullas, mis on tavaliste taimede jaoks liiga vaene, sõltub ta lämmastiku ja fosfori saamiseks pigem püütud putukatest kui väetisest ning vajab pikaajaliseks edenemiseks ehedat talvist puhkeperioodi.
Helvesammal
Schistostega pennata
Schistostega pennata on ainulaadne ja paeluv sammal helvesamblaliste (Schistostegaceae) sugukonnast. See sammaltaim on tuntud oma helendava omaduse poolest: vähese valguse tingimustes kiirgab selle protoneem (eeltamm) pehmet kuldrohelist läiget. See tuleneb protoneemi spetsiaalsetest sfäärilistest rakkudest, mis toimivad bioloogiliste läätsedena, koondades nõrga valguse kloroplastidesse. Taim on väike, gametofüüdid on vaid kuni 1,5 cm pikkused, lihtsa struktuuriga vastakuti asetsevate lehtedega. See on pärit põhjapoolkera parasvöötme piirkondadest (Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika).
Kammisõnajalg (perekond)
Schizaea
Schizaea on primitiivsete sõnajalgade perekond sugukonnast Schizaeaceae, mida iseloomustavad rohutaolised steriilsed lehikud ja eripärased kammikujulised viljakad segmendid. Pärit troopika ja subtroopilistest niisketest piirkondadest üle maailma, näeb neid harva väljaspool spetsialiseeritud kogu ja kasvuhoone tingimusi.
Tuhat-tähtede puu
Serissa foetida
Serissa foetida, tuntud kui tuhat-tähtede puu või lumeõis, on kompaktne igihaljas põõsas, mis pärineb Kagu-Aasia soojadest ja niisketest piirkondadest, sealhulgas Indiast, Hiinast ja Jaapanist. Teda hinnatakse tema väikeste tähtjate valgete või roosade õite pärast, mis õitsevad peaaegu aastaringselt, muutes ta üheks armastatuimaks bonsai-kasvatuse objektiks. Küpsete eksemplaride peen lehtestik ja sõlmeline tüvi annavad neile erilise, ajaloolise välimuse.
Lumiroos
Serissa japonica
Serissa japonica, tuntud ka kui lumiroos või tuhat tähte puu, on väike igihaljaste kuni pooligihaljaste lehtedega põõsas, mis on pärit Kagu-Aasiast. Seda armastatakse bonsaikultuuri harrastajate seas tänu õrnadele tähetaolistele valgetele või roosadele õitele, peenele hargnemistrükirale ja karedalt hallile koorele. Vaatamata elegantile välimusele peetakse seda põõsast keerukaks taimeks, kuna see on tundlik keskkonnatingimuste muutuste suhtes.
Harilik pärgväändik
Stephanotis floribunda
Harilik pärgväändik (Stephanotis floribunda) on koerakooljuliste (Apocynaceae) sugukonda kuuluv igihaljas ronitaim, mis pärineb Madagaskari troopilistest vihmametsadest. Selle tähekujulisi lumivalgeid vahajaid õisi iseloomustab intensiivne magus lõhn ning need puhkevad kevadel ja suvel. Taime tugevad väädid võivad ronida toe abil 4–6 meetri kõrgusele. Taim on saavutanud maailmakuulsuse pruudilillena – ka Grace Kelly kaunistas sellega oma pulmakimpu. Toatingimustes kasvatamine on väljakutse: taim on tundlik temperatuurikõikumiste, otsese päikesevalguse ja kastmisvigade suhtes.
Soomuspuravik
Strobilomyces strobilaceus
Strobilomyces strobilaceus, tuntud kui soomuspuravik, on omapärane mükoriisaseen, mida leidub lehtmetsades. See on kergesti äratuntav oma kübara järgi, mis on kaetud suurte tumedate villaste soomustega, meenutades männikäbi. Seeneliha värvub lõikamisel esmalt roosakaks ja seejärel mustaks ning kübara allküljel on eoslehekeste asemel hallikas torukeste kiht.
lehise-limanutt
Suillus grevillei
Lehise-limanutt on söödav ja väga maitsev seen limanutuliste sugukonnast. Seda iseloomustab erekollane kuni oranž kübar, mis on niiskuse korral tugevalt limane. See kasvab eranditult sümbioosis (mükoriisas) lehistega, mis teeb sellest liigi, mida ei saa tavaliselt kodustes tingimustes ilma peremeespuu olemasoluta kasvatada. Sellel on kollane jalg rõngaga ja torukesed, mis on noorelt looriga kaetud.
Liivtatik
Suillus variegatus
Liivtatik (Suillus variegatus) on söödav seen tatikuliste sugukonnast. Teda iseloomustab liivakollane või oliivjas kübar, mille pind on teraline ja viltjas ning erinevalt teistest tatikutest ei ole see limane. Moodustab mükoriisat peamiselt mändidega, eelistades liivaseid ja happelisi muldi.
Sturti kõrbehernes
Swainsona formosa
Sturti kõrbehernes on üks Austraalia silmapaistvamaid metsikuid lilli – madal, roomav pinnakattetaim, mis pärineb peaaegu kõigi Austraalia osariikide kuivadest sisealadest. Selle hallikasroheliste sulgjate lehtedega vartel puhkevad suured vahatatud veripunased õied, mille keskel on läikiv must kühm. 1961. aastal Lõuna-Austraalia ametlikuks lillesümboliks valitud taim eelistab karme, päikeselisi ja hea drenaažiga kasvukohti ning on tuntud oma tundlikkuse poolest niiskuse ja liigse hoolitsuse suhtes.
Indoneesia vahakuusk
Tapeinochilos ananassae
Tapeinochilos ananassae, tuntud ka kui Indoneesia vahakuusk, on silmapaistev troopiline rohttaimne mitmeaastane taim, mis on pärit Indoneesiast, Paapua Uus-Guineast ja Põhja-Austraaliast. See moodustab dramaatilisi ananassikujulisi õisikuid sügavpunastest vahakastest katteõielehtedest, millest kerkivad väikesed kollased õied. Kuni 2,5 meetrit kõrgeks kasvav risoomne taim moodustab luksuslikult spiraalses järjekorras tumerohelise lehestiku ning õitseb troopilistes tingimustes peaaegu aastaringselt. Teda hinnatakse dekoratiivse eksemplarina troopilistel aedades ning kasvuhoone- või siseruumide kujunduslikku taimena jahedamates piirkondades.
Kilpkonnarohi
Thalassia testudinum
Kilpkonnarohi on kilpkonnarohuliste (Hydrocharitaceae) sugukonda kuuluv mereline õistaim (katteseemnetaim), mis moodustab Kariibi mere ja Mehhiko lahe madalates liivastes ja lubjarikastes põhjades ulatuslikke veealuseid „niite“. Selle pikad tumerohelised lintjad lehed kasvavad 5–25 cm sügavusele substraati kaevunud pikast liigestatud risoomist. See on piirkonna domineeriv mererohuliik, mis toetab tervet ökosüsteemi: rohekilpkonnad, papagoikalad, kirurgkalad ja merisiilikud toituvad sellest otseselt, samas kui lehtedel elutsev epifüütide kiht (vetikad, ränivetikad ja bakterid) toidab lugematuid selgrootuid. See ei ole tavapärane akvaariumi- või koduaia taim – see sõltub soolasest veest, tugevast valgusest ja pidevast vee all olemisest.
Raske hooldusega Lemmikloomadele ohutu
Meie 153 raske lemmikloomadele ohutu valik ühendab selle kategooria omadused spetsiifiliste hooldusvajadusega. Väljakutset otsivatele entusiastidele.
Miks valida Raske Lemmikloomadele ohutu?
lemmikloomadele ohutu ilu ja raske raskusastme kombineerimine võimaldab seda kategooriat nautida ja arendada samal ajal oma aiandusoskusi. Iga taim on valitud, et pakkuda kategooria parimaid omadusi teie otsitud hoolduse tasemel.